Mul valmis nädalavahetusel (peas) postitus pealkirjaga “Inimesed on ilusad ja head”. Täna hommikul aga avastasin, et SSP on säärase tiitliga loo juba avaldanud. Öelge veel, et ideed pole õhus.
Ühesõnaga, linnukesi olen minagi peos või karbis elule turgutanud, ilus ja hea inimene nagu ma olen, eks. Kuid seekord ei taha ma iseennast kiita, vaid hotellipersonali. Täpsemalt Agnest, väikest armsat poeprouat, kellest tegin pikemalt juttu siin, seoses üleskruvitud veinihinna ja faktiga, et omaenda kuurordi marketist me veini enam ei osta. Aga! Paar päeva tagasi helises toatelefon, liini teises otsas – üllatus, üllatus – Agnes. Teatades, et poodi on tulnud partii mõistliku hinnaga valget veini. Appikene. Koloa Landing Resort majutab korraga… las ma mõtlen… vähemalt tuhandet külalist? Väga umbkaudne pakkumine. Tõenäoliselt rohkemgi. Ja ca tuhande inimesega suhtleval teenindajal jagub meelespidamist, aega ning tahtmist kahele neist teada anda, et soovitud joogikraam ilmus riiulile, varud kahanevad kiiresti, tulge ja ostke. Inimesed on ilusad ja head, ma ütlen.
Paraku, ilus lugu lõppes pisut vähem ilusasti, sest täpsemal uurimisel selgus, et mõistliku hinnaga pole mitte Sauvignon Blanc, vaid Riesling, ja seda veinisorti ei pruugiks ma siis kah, kui peale makstaks. Põhjus? Õudsed mälestused nõuka-ajast, kui ausalt üles tunnistada. Ainuüksi Rieslingi aroom ajab südame pahaks.
October 11/2022 Foto: Paul
“When you stop expecting people to be perfect, you can like them for who they are.” ― Donald Miller, A Million Miles in a Thousand Years: What I Learned While Editing My Life
Oma kogemusest soovitan, anna teine võimalus. Mul oli lapse(nooruki)põlvest halb kogemus nii maisi, oliivide kui sinihallitusjuustuga. Aastakümneid hiljem ettevaatlikult proovides selgus, et tegelt päris head, kvaliteetne sinihallitusjuust lausa lemmikuks saanud. Eks maitse ka kasvab ja areneb vanemaks ja targemaks saades. Rieslingu kohta ei julge sõna võtta, pole veini spets, joon seda mis maitseb hästi ja parasjagu pähe hakkab ;)
ReplyDeleteJaa, nn. teise võimaluse idee on iseenesest väga mõistlik, aga Rieslingu (Rieslingi?) puhul olen selle juba andnud. Mõned aastad tagasi kusagil pubis oli ainus menüüs olev valge vein Riesling, proovisin, hoides nina näpuga kinni - kaks lonksu läks alla, rohkem mitte. Nii et tõestatult kindel "ei" minu poolt. :) Peale selle, veinide puhul on minu jaoks justnimelt maitse oluline, mitte pähehakkamine. :)
Deleteäkki pubi-Riesling on ka niru Riesling? eriti kui seal on ainult üht sorti valget veini menüüs.
ReplyDeletemul on mõni veinigurmaanist sõber, neilt tuleb sellist juttu, et "suvel peab mõni kuiv Riesling ju ikka majapidamises olema".
Oeh, pean vist hoolimata oma eelarvamusest ikka korra veel proovima, kui juba 2 inimest säärast nõu annavad... Ning jaa, tolle pubi Riesling polnud enam kui tõenäoliselt paremast otsast.
DeleteKunagi, oma kümme aastat tagasi, keegi ütles mulle, et Reisling on nagu vaese mehe Pino Grigio. Sai ka teda proovitud omajagu, aga praegusel ajal ei ütleks, et hinnad niivõrd erinevad on. Polegi vist juba aastaid seda koju toonud ja ausalt öeldes ei tunne puudust ka.
ReplyDeleteHa, vaese mehe Pinot Grigio - seda ma pole kuulnudki. PG on mu nii-öelda tagavaravariant, kui Sauvignon Blanci pole saadaval.
DeleteSaksamaal elanuna ütlen, et Rieslingule võib teise (kolmanda) võimaluse anda küll. Aga kas meil oli nõuka ajal Rieslingut? Ma mäletan ainuklt Monastõrskaja Izbad, mida kesk- ja ülikooliajal pepsiga segamini sai joodud.
ReplyDeleteHmm, jaa, ilmselt on sul õigus - ilmselt oli tegu iseseisvusaja algusaastatega. Aga noh, ajalised detailid pole siinkohal olulised :), oluline on, et Rieslingi lõhn ajab mul südame pahaks.
Delete