KOOSELUSEADUS, ja mida mina asjast arvan.
Kõigepealt SISSEJUHATUS. Paar nädalat tagasi (+ veel paaril varasemal korral) üritas anonüümseks jääda eelistav kommentaator mu poliitilisi vaateid remontida,
siinsamas blogis. Sellest, olgu kohe ära öeldud, ei tulnud miskit välja:)
Paaril esimesel korral oli Anonüümsega huvitav mõtteid vahetada, vaatamata tõsiasjale, et me seisukohad pea üheski osas ei kattunud. A. osutas asistele poliitilistele artiklitele, arutles inspireerivalt. Paraku, ta kommentaarid olid algusest peale üsna isiklikud, minu postitusi ja maailmanägemist kritiseerivad. Vast A. ei adunud, et 5500 on ’Epu elu Ameerikas’ blogi. Puhutised poliitilised plahvatused :) pole käesoleva veebipäeviku kandev osa. Veel vähem on 5500 puhul tegemist diskussioonifoorumiga. Mitte et ma kommentaare ei sooviks või vaid takka kiitmist ootaks, mkmm. Kuid kui mitte midagi muud peale minu arvamistele vastandumise öelda pole, milleks siis siin üleüldse lugemas käia ja kommenteerida? Või kui on juba niivõrd palju (poliitilist) öelda, soov teisitimõtlejaid kallutada, vast oleks siis õige aeg omaenda blogi avada, hmm?:)
Aga nüüd Asjast - KOOSELUSEADUSEST. Mina olen põhimõtteliselt armastuse vabaduse poolt. See aga ei tähenda üks-üheselt, et ma vastuvõetud seaduse poolt oleksin. Kuid mitte samasooliste ühenduse legaliseerimisest ei taha ma rääkida, vaid DEMOKRAATIAST elik viisist, mismoodi seadus vastu võeti ja miks seda RAHVAHÄÄLETUSELE ei pandud.
Käib üle minu võimete hakata arutama, kas rahvahääletust pooldavad parteid tegutsesid
omakasupüüdlikult või – püüdmatult. Riigikogu igatahes
lükkas ettepaneku tagasi. Üks põhjendusi
siin. Minu arvamust mööda hõre. „
Üldiselt leitakse, et inimõigusega seonduvat rahvahääletusele ei peaks panema“. Väljendid ’üldiselt’ ja ’ei peaks’ ei kõla just kuigi veenvalt, või mis. Shotlased panid isegi iseseisvuse rahvahääletusele. Ilmselge, et tulemuses pettujaid oli massiliselt, shotimaal siis. Kuid mis teha, kui demokraatia sedamoodi töötab, et enamuse arvamus peale jääb.
NÜÜD hakkan jõudma tänase postituse ivani - DEMOKRAATIA. Sattusin kasutatud raamatute soodusmüügil tõelisele pärlile:
NOAM CHOMSKY, keda mõned allikad nimetavad kaasaegse keeleteaduse isaks, analüüsib oma raamatus „
Media Control. The Spectacular Achievments of Propaganda“, miks demokraatia tänapäeval üha rohkem ja enamates riikides pigem totalitarismi mõõdu välja annab. Ta viidatab muuhulgas ajakirjaniku/poliitika-kriitiku Walter Lipmanni eseedele, kus tuuakse esile, et marksism-leninismi ning liberaalse demokraatia teooriad on omavahel ideoloogiliselt üllatavalt sarnased. Mõlema puhul on riigitüüri hoidmas väike hulk ’rahva’ poolt valitud isikuid. Revolutsioonilised intellektuaalid marksismi-leninismi puhul, valijaskonna poolt paika pandud valitsusliikmed demokraatliku riigikorra puhul. Lipmann väidabki, et toimivas demokraatias jagunevad kodanikud kahte klassi. Nö. kõrgem klass on väikesearvuline, kuid just nemad teevad poliitilisi, majanduslikke, ideoloogilisi otsuseid. Ülejäänud, lõviosa kodanikkonna osaks jääb olla pealtvaatajaiks. Masside sekkumine valitsusasjadesse tekitaks ebastabiilsust, muudaks riigi raskelt juhitavaks. Siiski, pealtvaatajaile antakse teatud ajavahemiku tagant võimalus osaleda – loe: toetada ühte või teist ’äravalitutest“, öeldes „Me soovime, et sina meid juhiksid’. Tuleb tuttav ette? Just nimelt. Tegemist on valimistega:)
Priit Pullerits ei ole mu lemmik-ajakirjanike nimekirjas. Aga fakt, et Riigikogu liikmed tema
väljaütlemist (peab meeles, kes Kooseluseaduse poolt, kes vastu hääletas) ähvardusena võtsid, ajas mul silmad imestusest taldrikusuuruseks. Mis mõttes ÄHVARDUS?! On ju normaalne, et valijad peavad silmas ja meeles, mismoodi nende poolt valitu hääletab, mistahes küsimuses. Et siis järgmistel valimistel oma valikuid korrigeerida, vajadusel. Või?
Ühesõnaga. Chomsky lühike-õhuke raamat on tuubil täis geniaalseid lõike. Kui enne silmad lahti polnud, siis peale SELLE raamatu lugemist on nad pärani. Mitte et see meeldiks, mida näed. Vastupidi. Arusaamine, et oled üks nuppudest mängus nimega ’demokraatia’, et sa ise (ja miljonid sinusarnased lükatavad-tõugatavad) pole MITTE MIDAGI teinud selleks, et ideaalne demokraatia (igamehe hääl) töötaks – vot see arusaamine on õõvastav ja kainestav.
ÜHESÕNAGA. Kuigi ma samasooliste ühenduse legaliseerimist pigem pooldan, on mu arvamus, et Eestis sõideti Rahvast kooseluseadusega inetult üle. Rahvahääletusele oleks tulnud panna, pagan võtku!:) Kuid ’äravalitud’ üleval Toompeal leidsid, et Rahvas pole pädev otsustama. Küllap neil on oma arvates selleks moraalne õiguski. Ei mäleta enam millises artiklis, aga kusagilt lipsas läbi ’ülaltpoolt’ tulnud mõte, et kooseluseadus on niivõrd liberaalne ja uuenduslik, et Rahvas pole selleks valmis. Seetõttu pole Rahvas ka pädev otsustama. Appikene. Kas ei peaks nii olema, et kui Rahvas pole veel valmis, pole ka Riik valmis? Et äkki lükkaks otsustamise edasi? Või äkki teeks tõesti rahvahääletuse?
Tsiteerin Chomskyt, moraalse õigustuse teemal, eelkirjeldatud demokraatliku riigikorra mudeli puhul:
„ The compelling moral principle is that the mass of the publik is just too stupid to be able to understand things. If they try to partricipate in managing their own affairs, they’re just going to cause trouble. Therefore, it would be immoral and improper to permit them to do this. /…/ It’s pretty much the same logic that says that it would be improper to let three-year old run across the street. You wouldn't give the three year old that kind of freedom because three-year old doesn't know how to handle the freedom. Correspondingly, you don’t allow the bewildered herd (loe: rahvas) to become participants in action. They’ll just cause trouble“.
Kirjutatud 1991, istub tänasessegi päeva nagu sokk jalga.
Nojah. Kolmeaastastega võrreldud saada on pisut valus. Aga tõsi ta on. MIKS me ometi laseme end kättpidi üle tänava vedada? Või mis see minu asi on, mis teised teevad.
„Be the change you want to see in the World“, ütles Mahatma Gandhi. Yep. Miks MINA lasen end kättpidi üle tänava vedada?
p.s. Aivele palju tänu Eesti-linkidele viitamise eest.
p.p.s.
NOAM CHOMSKI
p.p.p.s: Foto on illustreeriv:)
p.p.p.p.s:) Päev pärast postituse kirjutamist komistasin
Vahur Afanasjevi artiklile. Ta räägib sedasama mis mina ülalpool. Mõtted on õhus, vaat et sõnadki. Ütleb:
/.../Kuid kogu tolerantsuse juures – mulle kooseluseadusega toimuv hästi ei istu./.../ Osa ühiskonnast sai sõnumi: "Meid, eliiti, teie arvamus ei huvita" /.../ Inimesi, keda ei kuulatud või kellega räägiti nagu lapsega, võib olla üllatavalt palju./.../
Oct10/2014
------------
ESTONIA APPROVES SAME SEX PARTNERSHIP. Though, the law
"stirred one of the fiercest public debates since the country regained independence in 1991." MY OPINION? I'm pro equal human rights and pro legalizing gay marriage. But. Like the quote said, public debate was fierce in Estonia. In my opinion the law could have been a subject of PUBLIC VOTE. That's what my post above is about - DEMOCRACY and how it works.
There is a small introduction in my post, too. About how one anonymous commentator tried to 'fix' my political views:) (
here and
here). In case two people are in totally different opinions it is kind of waste of time to carry a debate, me thinks. Besides, it should be quite obvious that 5500 represents my personal point of view. Which by no means ISN'T the Final Truth:)
Anyway. Some time ago, I stumbled over
NOAM CHOMSKY's book
„Media Control. The Spectacular Achievments of Propaganda“. A very small but very big book, me thinks. The way Chomsky opens your eyes what nowadays democracy REALLY is about is simply fascinating and downright scary.
../.../In properly functioning democracy there are classes of citizens. /.../ The people with real power are the ones who own the society, which is a pretty narrow group. /.../ The compelling moral principle /of the 'upper class'/
is that the mass of the public is just too stupid to be able to understand things. If they try to participate in managing their own affairs, they’re just going to cause trouble. Therefore, it would be immoral and improper to permit them to do this. /…/ It’s pretty much the same logic that says that it would be improper to let three-year old run across the street. You wouldn't give the three year old that kind of freedom because three-year old doesn't know how to handle the freedom. Correspondingly, you don’t allow the bewildered herd (loe: rahvas) to become participants in action. They’ll just cause trouble/.../
Hmm. It really sucks to get treated like three-year old. Then again, like Gandhi said:
"Be the CHANGE you want to see in the world". But here I am, sitting on my a**, blogging about how things could and/or should be:). Does it CHANGE something? I doubt!
Oct10/2014
