Appi!!!!! Tallinnas on on pime, külm ja vihmane! (natuke tüüpilist hala, paluks ära kannatada:) KÜLM on jah. Kui NMs (võhivõõrad) inimesed otsivad silmsidet, et oleks põhjust üksteisele naeratada, siis Eestis seda teadagi naljalt ei juhtu. Pigem on pilgu vältimine nö. hea toon. Tagasi 'maa peale' tulin juba Atlandi ületades. Minu kõrval lennukis istus mühaklik kehvade lauakommetega noorem mees, taanlane, kel käis vaat et üle jõu reisinaabrile isegi tere päevast öelda, pagan teda võtku:)
Veel üks tähelepanek: ameeriklane (nagu ikka, räägin neist osariikidest kus ise olnud olen) pakub poodide kassasabas pea alati kaaskodanikule võimalust endast mööda minna. Et palun, maksa enne mind, mul pole kiire, võin oodata. Kummaline, kas pole?:) Meil Selverites ja Prismades pannakse võimalusel auru juurde, et eesolijast ostukäruga mööda trügida.
...Ja ikka ja jälle liikluse juurde tagasi. Sealkandis on reguleerimata ristmikul manöövrile eesõigus juhil, kes esimesena ristmikuni jõudnud. Usutavasti kujutame kõik ette, mis meil Eestis toimuks, kui nö. 'esimese õigus' kehtiks. Seal töötab see aga tänu liiklusviisakusele hiilgavalt. Nad ootavad isegi minusuguse jobu järel kannatlikult. Mul see parema käe reegel sees, seisin mitut puhku autoga paigal nagu tohlakas ja pidasin ristteel liiklust kinni:)
Fossiile jahtimas, päev enne mu ärasõitu. Picacho mäe ümbruses, Las Crucese lähedal. Läbisime truck'iga mitu miili suht nõudlikku teed (vihmade ajal läbimatu); seejärel orienteerusime kaardi ja kompassi abil piirkonda, kus lootust kivistisi leida.
Halloween! 31 oktoober. Meil olid külalised ja kõrvitsa-uuristamine 29ndal. Mehed kokkasid (ja hiljem koristasid) - pajaroog ubadest, juurviljadest ja põdrahakklihast, grill-liha kartulitega. Naised tegelesid kõrvitsatega, lausa saega kallal käisime vahetevahel. Kõrvitsaseemned viisime kokkadele röstida. Lubasin marineeritud kõrvitsat jõuluks Eestist kaasa võtta, nad pole seal säärasest asjast kuulnudki.
Kaisa & Oskar, my house sitters. Mu algkooli klassiõe tütar oma rootslasest boyfriendiga. Nemad hoidsid maja ning Yarkot. Muru niidetud, lehed riisutud (rehajäljed veel värsked:), toad hiilgavas korras, Kaisa ema keedet seljanka külmkapis. Isegi Yarko kõrv ravitud; see ütles paar päeva enne mu tagasitulekut üles.
Appi!!!!! Tallinnas on on pime, külm ja vihmane! (natuke tüüpilist hala, paluks ära kannatada:) KÜLM on jah. Kui NMs (võhivõõrad) inimesed otsivad silmsidet, et oleks põhjust üksteisele naeratada, siis Eestis seda teadagi naljalt ei juhtu. Pigem on pilgu vältimine nö. hea toon. Tagasi 'maa peale' tulin juba Atlandi ületades. Minu kõrval lennukis istus mühaklik kehvade lauakommetega noorem mees, taanlane, kel käis vaat et üle jõu reisinaabrile isegi tere päevast öelda, pagan teda võtku:)