Kõik enesest lugupidavad blogijad on ilmselt maskiteemal juba kirjutanud, jah? Appikene, olen rongist ikka täitsa maha jäänud. Anyway. Siit tuleb minu kaks senti.
Inimesed, vaatan, on oma õiguste nõudmises väga ebajärjekindlad. Kasvõi ameeriklased tolle kurikuulsa konstitutsioonitäiendusega nr 2. (The Second Amendment to the United States Constitution protects the right to keep and bear arms. It was ratified on December 15, 1791.) Kahetsusväärselt suur osa mu praegustest kaasmaalastest ei näi muudest põhiseadusega tagatud õigustest eriti hoolivatki. Sa võid neilt võtta toimiva tervishoiuteenuse, korraliku hariduse, puhta vee ja õhu, aga ära jumala eest relvi puutu. Relv on neile nagu lapsele lutt. Mingu või maailm hukka - seni, kuni tukk käeulatuses, ei saa püssiomanikule ometi midagi halba juhtuda.
Sarnane mõtteviis tundub levivat ka eestlaste hulgas, kui Postimehest maskivastase meeleavalduse fotosid vaadata. Võtame või kodaniku, kes omale otsaette 1984 kirjutanud, ilmselt Orwellile vihjates, süvariigile ja Suurele Vennale jne. Vägagi tõenäoliselt jagab seesama kodanik täitsa vabatahtlikult oma elu Facebookis või Instagramis, hoiab intellektuaalset omandit kusagil pilves, kasutab erinevaid äppe ja fitläppe ja mida iganes, kus täpselt kirja pannakse, mitu sammu ta päevas teeb või mitu redist sööb, ja kogu see teave Suurele Vennale ette kantakse. Või Algoritmile, või kellele/millele tahes - igal juhul ei kuulu info ainuisikuliselt kodanikule. Paraku ei tundu säärane tõsiasi kodanikku häirivat, ta vabadust piiravat või privaatsust pärssivat. Samuti peatub kõneksolev kodanik reeglina punase fooritule ees ja kasutab turvavööd, maksab makse ja korjab avalikus kohas oma koera väljaheited üles. Teisisõnu, kodanik on Suurel Vennal ja Ühiskondlikul Kokkuleppel juba ammu - pardon my French - munepidi pihus. Aga näe, piiratud aega vältava maskikandmisega üldsuse heaolu huvides, vot sellega kodanik nõus ei ole, tee või tina. Vaba mees, nagu ta enda arvates on.
Kusjuures süvariiki ja ülemaailmsetesse vandenõudesse uskujate kirjaoskus jätab soovida nii USAs kui Eestis. Tõestuseks see pilt. „Globaalse idiokraatia“ vastu sõdiv proua ei ole sõna koonduslaager õigekirjaga hakkama saanud. Meil siinpool ookeani leidub kah küllaga neid punastes Trumpi-mütsikestes protestijaid, kelle loosungid tuleks keeletoimetaja käe alt läbi lasta.
Või siis see foto. Plakatil seisab: „Hingata vabalt“. Jumala õige. Kõik me tahame vabalt hingata. Võtan omaks, et tulistan praegu puusalt, kuid pakun, et tõenäoliselt ei usu seesama plakatit hoidev inimene kliimasoojenemisse, ning planeedi saastatuse suhtes pigistab mitte ühe, vaid kaks silma kinni. Meil siin protesteerisid mõned kohalikud farmerid hiljuti maskikandmise vastu, oli kah neid vabalt hingamise loosungeid näha. Millegipärast saavad aga needsamad farmerid kurjaks, kui meie, ümberkaudsed elanikud, sarnase soovi välja käime, kohalike põldude vänge keemiaga väetamise vastu seisame, et tahaks nagu vabalt hingata või nii, ilma et mürgitatud saaks.
Jah, ma ei teagi nüüd kohe. Eks igaühel ole muidugi oma mätas, sellest ei saa üle ega ümber. Mina igatahes ühinen nende blogijatega, kes on märkinud, et inimeste elu peab tõesti lust ja lillepidu olema, kui paarikuine avalikus kohas maskikandmise kohustus võrdub koonduslaagrisse saatmisega.
Ahjaa, ja lõpetuseks üks idee, millega maskivastaseid jalust rabada: öelge neile, et valitsustel on käsil järjekordne vandenõu, nimelt näotuvastustehnoloogial põhineva isikuregistri loomine. (Nali naljaks, tegelikult on säärased andmebaasid juba mitmel pool kasutusel, tarkvarafirmad üritavad üksteise võidu sellealaseid uuendusi valitsustele maha müüa). Nii et mask heaga ette, kui ei taha enda näost igasse Suure Venna valvekaamerasse jälge maha jätta.
November 27/2020
Pildil olen mina, maskiga. Lähen herilasepesa hävitama.
“Common sense is not so common.”
― Voltaire, A Pocket Philosophical Dictionary
