HEAD VANA AASAT LÕPPU KÕIGILE!!!
Aasta eelviimasel päeval tuli lumi maha. Linnas sulas muidugi kohe. Käisime õhtupoole mägedes, seal jääb tõenäoliselt püsima, tänagi ei paista temperatuur üle nulli tõusvat. Brrr:)
Siin on veel pilte:

Matkal koos Pauli sõbra Jocelini ja ta koeraga. Jõulueelne nädalavahetus. Jocelin näitas kätte petroglüüfid, neid oli mitmel kaljul. Aga avastuseks temalegi (kes ta sealkandis elab) olid iidsed mitne auguga jahvatuskivid, mille peale täiesti juhuslikult sattusime. Siiani on ta vaid väiksemaid ,veskeid' leidnud. Kuivatatud mais pandi kivile ja taoti puunuiaga jahuks, augud muutusid aastakümnetega muudkui sügavamaks.
Loodus ja vaated imeilusad jälle. Tegemist Tucsoni ümber asuva kõrbe ja mägedega, Jocelini igapäevane jooksurada; ta treenib maratonideks.
Koer sai iga natukese aja tagant kaktuseokka käppa, istub siis maha, võtab kannataja poosi, J kougib okka välja ja jooks läheb edasi.
Veel pilte:

Mitmemiiline jalutuskäik NMSU (New Mexican State University) campus'es.
1. Sissekäik ühte college'itest.
2. Palmi kallistamas:)
3. Korgitamm.
4. Säärane vaade avaneb õhtuti tudengitele, wow. Orelimäed on loojuvas päikeses punased.

Jänes! Jumal hoidku. Nagu kohalik külafauna veel vaene oleks. (Kassid/papagoi/koerad/skunksid/hobused/öökullid/kõik ei tule meeldegi)
Jäneseid on tegelikult lausa kaks. Käivad Pauli bike'de varjus kasse vahtimas.
EDIT - aga loomulikult peavad jänesed kohal olema:) 2011 on ju Valge(Metall) Jänese aasta Hiina astroloogias.

USA South-Westi arhitektuurist tahtsin paar sõna kirjutada. Mulle hirmsasti istub kohalik ehituskultuur, nii uuem kui vanem. Siin mõned võtted uusehitistest-eramajadest, tehtud Tucsoni lähedal, jõulueelsel nädalavahetusel. Esimesel pilgul maju nagu ei märkagi, sulavad mäekülgedega ühte. Üsna karmid ettekirjutused olevat välisilmele. Samuti tuleb kruntidel praktiliselt kogu taimestik säilitada, mingit platsi puhtakslöömist pole. Kui kaktus või põõsas vms ehitustööd segab, kaevatakse see mõneks ajaks üles ja hiljem istutatakse tagasi. Siniste lindikestega märgistatud taimed väljamõõdetud/müügis olevatel kruntidel peavad igal juhul alles jääma, isegi kui hoone 'alla' satuvad. Omanik istutagu ringi. Enamik kaktusi tahab (nagu meie kadakadki) ilmakaarte järgi sättimist.
Hästi meeldiv on kogu see värk. Uusehitised ise on enamikus väga lihtsa, lausa askeetliku välimusega.

Esimese püha õhtul jätsime plaanitud kõrbelõkke ära- liig tuuline. Tõusime järgmisel hommikul kell 03:30, kella viieks olime laagris, lõke üleval. Orelimägede ja Mesilla orus asuva Las Crucese vahel. Hea et hommiku kasuks otsustasime, niimoodi nägime lisaks kõrbepimedusele ka päikesetõusu. Fotoka unustasin unise peaga koju muidugi:). Lõkkekoht suht samas kus veebruarikuus ööbisime, sestap lisan siia paar toonastest piltidest.
Hõõgveini panime juba õhtul 'käima', Eestist kaasa toodud maitseainetega. See sai termosega kaasa. Prisked võileivad juurde. Koiotid tulid otsekohe uurima, et mis toimub...väga lähedale 'jäppima', pakun paarsada meetrit (pime oli veel). Päike tõusis kell 7.

1. Epp & lõke - selle pildi tegi P eile telefoniga.
2. Veebruar 2010, Päike tõusmas Orelimägede tagant, esimene kuma mäetippudel.
3. Vaade Mesilla orule, veebruar. Osa Las Crucest on päikese käes, pool veel varjus, sest päike alles madalal Orelimägede varjus. Mäed mis silmapiiril näha - need on juba Mehhikos, ca 70 km kaugusel. Mastaapidest on piltidel raske aru saada, aga vaateväli on TOHUTU, ma ütlen. Igasse suunda.

Lühike raport: lund ei ole, päike paistab:)

NELJAPÄEV, 23.dets. Maja rahvast täis, eesti jõulusöögid tegid ajalugu:) Rahvas oli täiesti pöördes. Ma võin siin eesti restorani avada, tundub:)

REEDE, 24.dets. Taas suurem söömine. Õhtul mitmetunnine jalutuskäik Mesillasse, vanalinna. Keskväljakul laheda õhkkonnaga rahvakogunemine, ühislaulmine, käisime korra ka kirikust läbi, ilus vana kirik sealsamas keskväljakul. Khm, vana siinses mõistes muidugi:). Rooma katolik, ehitet 1906, adobe stiilis kiriku varemetele.
Kogu linn on siin jõuludeks valgustatud - sedamoodi:
phttp://justjill.typepad.com/justjill/2004/12/day_4_luminario.html
http://www.wikihow.com/Make-Luminaria-or-Farolito
VÕR-RA-TU vaatepilt.

LAUPÄEV; 26.dets. Pauli pojad ja vanema poja pruut hommikusöögil, kińgid avasime ka.
Õhtul läheneme Pauliga kõrbesse lõket tegema. Küünlad, söögid, vein ja soojad tekid kaasa. Ööbima sedakorda ei jää.

Parimad pühadesoovid, keep warm all of you seal lumises Eestis:)

Täielik kuuvarjutus 22. dets. Wow. Taevas oli täiesti selge. Maa vari liikus üsna kiiresti, varjutuse tippajal moondus kuu kurjakuulutavalt punaseks palliks. Ja see polnud veel kõik. Kui vari oli kuu täielikult katnud, kehitas terrassile lähedal oleva elektriposti otsas keegi end vaevukuuldavalt. Tuppa taskulambi järele>>> Seal ta istus, kassi mõõtu kakk*, saak (suuremat sorti näriline) küünte vahel. Publikule ja valgusvihule erilist tähelepanu pööramata alustas Mr Owl õhtusööki. Nii umbes 20 minutit austas meid oma seltskonnaga, siis lendas hääletult minema. Kuu oli kogu see aeg tumepunane. Võimas.
*Tänud Helenile, kes suunavaid küsimusi esitas:) Algul kirjutasin lihtsalt öökull.

Koerainimestele:)
Pauli sõber Jocelin kaktuseokast koera käpast välja tõmbamas. (P ja J on aastaid koos jaapani võitluskunste harrastanud. Jocelini pool veetsime laupäeva õhtu ja pühap. hommiku, sellest pikemalt piltidega, matkasime, tegime tagaaias lõket, jõime veini, sõime ja rääkisime ja naersime end poolvigaseks:)
Spetsiaalselt Katrinile :) - dogid jalutasid Tucsonis tänaval vastu, ajasime jupp aega juttu. Penid 8 ja 15 kuused, vahvad loomad, vahvad omanikud.

Tucsoni tänavapilt. Üle mõistuse ilus loodus, mäed igas suunas kuhu vaatad. Saquarod on muidugi teema omaette, selle peab ükspäev eraldi ette võtma:)

Jõulueelse nädalavahetuse väike road-trip Arizonasse. Reedene päev ja laupäeva hommik igavesti mõnus olemine Pauli isa ja isa abikaasa pool Tucsonis. Piltidel varahommikune jalutuskäik võõrustajate maja lähedal.

Pauli varahommikused pilvepildid.
Sun Cloud & Wind Cloud.

Eile õhtul sõitsime korraks üles mägedesse, Cloudcrofti (2600 meetrit merepinnast), P sõprade mägimajja. Päikeseloojang oli selline nagu piltidel näha. Vaade vapustav 360 kraaadi. Loojangu vastas (taevas ja mäekülgedel) juhtus ka igasugu asju.
Piirivalve kontrollpunkt - nad püüavad illegaalseid immigrante ja narkosmuugeldajaid, koerad ja puha. Mul peab pass kaasas olema kui Cloudcroftis käime. Küstakse kas oled usa kodanik, kui ei, tuleb doc. ette näidata.
Las Cruces on horisondil olevate mägede taga.

Lennud läksid normaalselt. Atlandi kohal saime ca tund aega ka korralikku turbulensti. Passikontrolli Chicagos läbisin kiirelt ja kenasti. (Tavapärane kuhu ja kelle juurde lähed, mis asjus, mida kodumail tööks teed)

Piirivalveametnik oli ca 25 aastane mees. Täitsa uskumatu - kui ma kunstivärki mainisin, hakkas teemat laiendama! Et Santa Fe ikka vinge kunstikeskus ja kas ma Georgia O'Keefe'ist kuulnud olen. Vastasin, et olen Ghost Ranch'is käinud. Seepeale ta lõigi kohe templi passi, naeratas laialt ja ütles et ma tundun Ameerikat paremini tundvat kui paljud ameeriklased:)

Toll oli sedakorda kah viisakas (möödunud korral puistati mind üsna ülbelt). Hapukapsa, kõrvitsasalati (tänud Katrin!), pohlasalati, leiva (tänud Lembo!) ja piparkoogitaignaga polnd probleeme. Aga. Verivorstid võeti ära, kurat!!! ja metsapähklid. Ja õunapuuoks, ca 50 cm pikk, läbimõõdus ca 8 cm. Paul tellis selle noapeade jaoks.
Et miks ära võeti. Seadus säärane. Verivorst on konserveerimata liha. Pähklid on seemned. Hmm. Ja õunapuuoks on taim! Appikene.
Kõik need kolm kategooriat kuuluvad sisseveokeelu alla. Põrgut, oleks ma ometi taibanud verivorsti juppideks hakkida. Nüüd aga röögatasid tolliametnikud võidukalt "Sausages!" kui vorstid läbivalgustamisel screen'ile ilmusid.

WARNING! Nõrganärvilised jätku see postitus vahele!!:)
Siin on 20*C ja päike paistab iga päev. Väike lohutus ka - öösel on ikka enam-vähem nullis, ja näiteks täna on hirmus tuuline. Aga muidu - paradiis:)
Nüüd kus maja ümbert puudelt lehed läinud (välja arvatud vana täiesti valge tüvega sükamooripuu) - nüüd on siin täiesti eriline valgus. Päike käib madalalt, olles sellest hoolimata väga hele, ja õhk on hästi läbipaistev.
Vaade ka P majaesiselt. Naabri Jeremiah ostis mu eelmise siinoleku lõpul omale vana van'i-rappe, remontis seda koos omasuguse poolpunkarist sõbraga. Vandusid, aga vaikselt:)

Õnnelikult kohal! Pikemalt pisku aja pärast>>>:)

Date with Mr Harmon postponed till Monday:). Lennukid loomulikult täna ei lennanud. Re-bookisin piletid esmaspäevaks, 13-ndaks. Kiitus Tallinna lennujaamale. Hoolimata toimuvast hullumajast oli teenindus on äärmiselt proff ja meeldiv, aga muidugi jube aeg läks leti taga, igaühega. Samas inimesed toredasti vennastuvad säärases olukorras, ühised kannatused lähendavad:)

No, vaadakem bright side'i. Kavatsen neil kolmel 'leitud' päeval PU-HA-TA! Kehvem pool on, et pean mõned kappidesse ära pandud asjad uuesti välja kraapima, ja jõulusöögid kohvritest külmkappi. Ja KÕIGE kehvem on see et ma lootsin et mu house-sitter Oskar likvideerib lumekaose Kreegi tänaval. Nüüd krt pean seda ise tegema!!:)

EDIT: Sama päeva õhtupoolik. Tulin õuest maja lume alt välja kaevamast. Las Cruceses + 22,2 C.

Neljapäev, 9. detsember. Homme varahommikul stardin.
Tallinn>Stockholm>Chicago>El Paso. Kohale jõuan reede õhtul. Eesti ajas laupäeva hommikul.
El Paso International lennujaama tuleb Paul vastu; 73 km autosõitu Las Crucesesse.
Laupäevaks lubavad seal +20*C
:)

4.detsembri 'blogipidu' oli hiiglama lennukas. Suurimad tänud kõigile seitsmeteistkümnele kohale tulnud sõbrale! Chili con carne läks kümnesse, tundub. Parim kiitus tegijale on tühi pott õhtu lõpul...:)

Eesti naised ja ameerika mehed. Persoonilugu Sirje Kiinist; detsembrikuu Eesti Naises. Tähelepanekud vägagi sarnased minu mõtete-muljetega Ameerikast. Fotod saab lugemiseks suureks klikkida.

"...Ühte Ameerikat pole olemas, on palju erinevaid.
...Imestan, miks maailm võtab Ameerikast üle vaid massikultuuri, kuigi seal on nii palju head kõrgkultuuri.
...Kui vähe tunneme põlisameeriklaste kultuuri, ehkki see on meile nii lähedane.
...Avastasin fantastilise mandri nii lahkete inimeste ja mitmekesise loodusega, mida ühe elu jooksul ei jõua ära vaadata."

Tänud mu heale sõbrannale, kes artiklile osutas.

Nüüd teeb blogi pisukese pausi.
Olen Eestis novembrikuu ja detsembri alguse.
10. detsembril lendan Las Crucesesse tagasi.

KÕIGILE, KES SEDA BLOGI LUGEMA ON KUTSUTUD:
Laupäeval, 4. detsembril on Kreegi tänaval ärasõidu-eelne PIDU!!
Uksed lahti kell 18:00, kinni kui viimane külaline lahkub:)
RSVP mu e-mailile või telefonile; tänud!
Kohtumiseni:)

Fossiile jahtimas, päev enne mu ärasõitu. Picacho mäe ümbruses, Las Crucese lähedal. Läbisime truck'iga mitu miili suht nõudlikku teed (vihmade ajal läbimatu); seejärel orienteerusime kaardi ja kompassi abil piirkonda, kus lootust kivistisi leida.
Ahjaa. Harjutasime tulesüütamist kuiva rohu, kadakakoore ja kompassiluubi ja päikese abil. Mõlemad saime hakkama! Paul läitis ka sigari 'omatehtud' tulega.
Lunch'i võtsime hiigelsuure kadaka varjus, sõna otseses mõttes kivististel istudes. Maastik on seal 'heavy duty desert', nagu P seda nimetab. Piisav hulk joogivett ja müts eluliselt olulised.
Leidudest mõned sai koju toodud, teised niisama pildistatud. Mitmekümne-tonnist kivikamakat juba seljakotti ei topi:)
Siin on veel pilte sellest päevast.