SÕRM, MIS OSUTAB KUU POOLE.
Oops! Vabandust. KÕRV, mis osutab kuu poole. Eile oli täiskuu jah, suur ja selge. Aga see Zen-meeste iidne ütlus kuust ja sõrmest... või Tao-meeste, vaidlevad siiamaani, kumma. Bruce Lee tuntumaid tsitaate on see ka muidugi, kuid temale autorlust omistada ei saa, ma kardan.
Anyway. Kuu ja sõrm tulid mulle eile meelde pärast seda, kui väheke spirituaalsusest ja religioonist rääkisime, eesti sõpradega, Skype's. Et kui vaatad osutavat sõrme, ei näe sa kuud ennast. Sõrm lihtviisiliselt katab taevakeha ära. Või siis juhtub, et huvitud sõrmest mingitel põhjustel rohkemgi kui kuust.
Kuu ja sõrm omavad muidugimõista ülekantud tähendusi. Esimene on Tõde, teine on õpetus või õpetaja või religioon või spirituaalne kogukond, ühesõnaga maine värk. Selle maise poolega on kummaline lugu. Võta kust otsast tahad, alates maiade preestritest lõpetades saientoloogide ja new age gurudega, kristluse ja islami kuulutajatest rääkimata (nemad taovad sulle lausa kaikaga Tõde kõrvade vahele) - igaüks eelnimetatuist arvab, et nimelt tema teab, Kuidas Asjad Käivad. Ja kuna teab, siis on volitet teisigi valgustama. Valgustatud saamine on tänapäeval õnneks suures osas igaühe vaba valik.
Whatever turns you on, nagu öeldakse.
Mis mind aga taas ja taas hämmastab, on viis ja/või põhjused, MIKS inimesed ühe või teise konkreetse õpetuse valivad. Nonde hulgast, mis deklareerivad, et Asjad Käivad Sedamoodi Ja Mitte Kuidagi Teisiti. Elik teavad kõigest kõike. Kuidas Universum töötab, mida teha või kuhu ja kui palju raha üle kanda, et Universaalsest Tõest osa saada, jne. Ma, andke andeks, lihtsalt ei suuda uskuda, et isik või kogukond, kelle käes Tõe monopol, jääks kusagile poolele teele pidama, pööritama väikest spirituaalset või religioosset (või ka poliitilist) äri. Tõde, ma arvan, tõstaks Nägija(d) automaatselt kuhugi palju, palju kõrgemale, välja tollest sebimisest, mida me siin igapäevaselt praktiseerime, eranditult igaüks, ühel või teisel kombel.
Anyway. Selline on minu arusaam, mis iseeneset mõista ei pretendeeri absoluutsele Tõele, sest ega
mina ju ka ei tea, kuidas Asjad Käivad. Samas, eelkirjutatu valguses oli vahva lugeta Tim Freke't, kes nimelt osutab, et me EI TEA. Ning et mitteteadmist tuleks nautida, iga päev maailma ja omaenda eksistentsi üllatavuse üle imestada, mitte vägisi ühel, teisel või kolmandal viisil Lõpliku Tõe poole punnitada. Juhul kui viimane üleüldse olemas on, siis usk või lootus, et keegi meist siinses a(s)jalikus elus sellele100% pihta saab, tundub pehmelt öeldes naiivne. Nojaa, eks Frekegi raamatud ole nood Kuu poole osutavad sõrmed... kuid ta vähemasti tunnistab seda ise kah.
Dan Millmanil on üks hea lõik.
“...he asked, "Where are you today, right now?"
Eagerly, I started
talking about myself. However, I noticed that I was still being
sidetracked from getting answers to my questions. Still, I told him
about my distant and recent past and about my inexplicable depressions.
He listened patiently and intently, as if he had all the time in the
world, until I finished several hours later.
"Very well," he said. "But you still have not answered my question about where you are."
"Yes I did, remember? I told you how I got to where I am today: by hard work."
"Where are you?"
"What do you mean, where am I?"
"Where Are you?" he repeated softly.
"I'm here."
"Where is here?"
"In this office, in this gas station!" I was getting impatient with this game.
"Where is this gas station?"
"In Berkeley?"
"Where is Berkeley?"
"In California?"
"Where is California?"
"In the United States?"
"On a landmass, one of the continents in the Western Hemisphere. Listen, I..."
"Where are the continents?
I sighed. "On the Earth. Are we done yet?"
"Where is the Earth?"
"In the solar system, third planet from the sun. The sun is a small star in the Milky Way galaxy, all right?"
"Where is the Milky Way?"
"Oh, brother, " I sighed impatiently, rolling my eyes. "In the universe." I sat back and crossed my arms with finality.
"And where," he smiled, "is the universe?"
"The universe is well, there are theories about how it's shaped..."
"That's not what I asked. Where is it?"
"I don't know - how can I answer that?"
"That
is the point. You cannot answer it, and you never will. There is no
knowing about it. You are ignorant of where the universe is, and thus,
where you are. In fact, you have no knowledge of where anything is or of
What anything is or how it came to be. Life is a mystery.
My
ignorance is based on this understanding. Your understanding is based on
ignorance. This is why I am a humorous fool, and you are a serious
jackass.”
Hmm! Millest küll nii diibid teemad täna üles tulid? Täiskuu?:)
25/04/2013
_background_blurred.jpg)
