Paul istub lennukis ja kihutab Vaikse Ookeani kohal, Palmisaare poole. Mina istun New Mexicos hämaras soojas aias, kastan värskelt külvatud muru ja mõtlen Elu üle järele. Magatud on kasinasti kaks tundi. See isegi vast soodustab mõttetegevust, pea on kuidagi kahtlaselt selge:). Varahommikul sõidutasime (Pauli noorem poeg Hannes ja mina) Pauli El Pasosse, lennujaama. Kuus nädalat raketi-treimist Marshalli saartel. See selleks. Millest ma rääkida tahtsin, on tänane kummaline irreaalne kogemus. Ma ju esimest korda siin nii pikalt omaette. Tiirutan linna peal asju ajada - ja justkui mitu reaalsust oleks korraga kukil, äkitselt. Ühelt poolt ei võta kuskilt kinni, et ma nüüd üksi võõral mandril. Linn mõnus ja kodune ja asjaajamised sujuvad kui lepse reega. Teisalt aga hakkab vaikselt peas tiksuma. Et tegelikult olen ikkgi väga uus tulnukas. Mine sa seda elu ja olu tea... Mispeale tekib kerge kõhedus. Ja stsenaariumid, loomulikult. Et mis siis, kui... Ühesõnaga, kogu klassikaline repertuaar  alates arstiabist koerale lõpetades vana truck'i rehvivahetusega. "Paranoia, self destroya" ütleb  üks Pauli töökaaslastest selle kohta. Asun Eppu veenma, et praegune on käkitegu võrreldes sellega, et ta paar aastat tagasi täitsa võõra inimese juurde võttis sõita, teisele mandrile. Ega pikalt pole veenda vajagi. Nagu niuhti saab prevaleeriv reaalsus teisest, kõhedast võitu. Huh, möödas. Jalad jälle maa peal tagasi.
     Wisteria, muide, õitseb aias imeilusti. Täna läks aasta tagasi ostet roniroosil esimene pung ka lahti, õrnkollane, lõhn oivaline. Hämaraks kisub, sooja õndsad +24C. Naabritega sai lõkkeõhtu-plaanid maha peetud...
...aga ikkagi. Nii väga kummaline on suht uues keskkonnas, kuueks nädalaks muutunud muutunud elukorralduses, üleüldises muutuste meeleolus (Pauli eesolev töökohavahetus, minu tööala vahetus) - ühesõnaga, kogu selles liikumises ja muutumises ja kasvamises ja kohanemises end nii kindlalt ja koduselt tunda. Vast on wisterias viga? Lõhnab teine sedaviisi, ajab pea sassi.
30/03/2013
 p.s. Siiski on hea teada, et telefon mul siinsete sõprade-sugulaste-tuttavate numbreid täis. Mitmed lahked lähedased lausa ekstra helistasid, enne kui Paul startis. Et nad on iga kell ja igal pool võtta, kui mul miskit tarvis, olgu või pisiasja. Ühesõnaga, lähen nüüd ning nuusutan veelkord seda wisteriat.

KUU! Pauli töölähetuseni Marshalli saartele jäänud vaid kasinad paar päeva. Vaja iga hetke nautida. Mitte et me seda muidu ei teeks, issand jumal. Samas, eelseisev poolteist kalendrikuud lahusolekut annab täitsa täis taevakuule suurust juurde, arvatagi:). Mistap laadisime eile looma ja veini ja shokolaadi autosse ning veetsime õhtu mägedes. Väga soe just polnud, briisi kah omajagu. Sellegipoolest, vaatemäng oli uhke. Kuu tõusis otse meie väikese laagri ees oleva mäetipu otsa. Polnud teine veel nähagi, kui kuma pilvedel lõi mulje, nagu istuksime purskava vulkaani all.
Jajah, nood Marshalli saared. Paul läheb ja ehitab seal mõned raketid. Vaene mees. Rabab nagu loom poolteist kuud. Ookean, palmid, snorgeldamis-rifid. Atoll nii pisike, et autosidki peal pole. Jalgrattad ja golfikärud liikumisvahendiks. Paradiislik kliima ööpäevaringselt. P väidab, et iga puu taga olla peidus vähese kehakattega kohalik kaunitar. Tõe huvides tuleb lisada, et atollil olla vaid umbes üks puu:)
27/03/2013

Kohalik Office of Tax and Revenue (maakeeli maksuamet) asub üsna meie kodu lähedal, Metaphysical Life Enrichment Center'i kõrval. Vast on sel naaberlusel sügavam põhjus? Et nood maksumaksjad näiteks, kellele kogu tax-teema üle mõistuse käib, saaksid metafüüsikast abi ja lohutust otsida? /.../ In modern philosophical terminology, metaphysics refers to the studies of what cannot be reached through objective studies of material reality./.../.
Aga mitte metafüüsikast ei tahtnud ma kirjutada. Vaid maksudest. Tegin ajaloolise esimese visiidi kohalikku maksuametisse, et Tax ID'd saada. Eesti mõistes umbes nagu ettevõtte registrikood. Ka käsitöö ja kunstiga tegelejad peavad end registreerima 'small business owner'iks. Räägivad, et reaalsus väga hull ei ole, kui oled nö.omanik ja töötaja ühes isikus. Suht lihtsat tulumaksuvormigi saab, ime küll, Internetis täita. Siin ju muidu enamik asju pastaka ja paberiga käib, senimaani.
Anyway, noorepoolne kaunite tumedate juustega latiino-proua kohtles mind nagu kadunud sugulast, kes kodutee leidnud. Ülilahkelt. Tegi kõik puha puust ja punaseks, suutis mu eesnimegi esimesel korral õigesti hääldada, wow. Muidu olen ühtepuhku olen Ipp või App või halvemal juhul isegi Ape:). Nimi nimeks. Uncle Sam'il pole sest ilmselt sooja ega külma. Peaasi et tax laekuma hakkab:)
25/03/2013

Earth Hour, läinud laupäeva õhtul. Hakkas silma Looduskalendris, muidu poleks teadnudki. Ega midagi, 8:30 pm kohaliku aja järgi tuled tunniks kustu, aias tõrvikud põlema. Kuu kah juba rohkem kui poole peal, andis kenasti valgust juurde. Tund venis soojal õhtul veiniklaaside taga pea kaheks välja. Mitte et kampaania korras ressursside kokkuhoidu toetaks või sellest ühest tunnist aastas keskkonnale üüratut abi arvaks olevat. Alalhoidlikud oleme nagunii, iga päev. Kuid teadlikkuse tõstjana on üritus iseenesest ju väga teretulnud. Romantiline peale selle....:)
24/03/2013

Robert Redford ja Meryl Streep, 'Out of Africa'. Eile õhtul otsustasime Pauliga filmi taas kord üle vaadata. Murrab jah iga kord südame, aga loodus ja lugu ja osatäitjad on ohverdust väärt. Mõeldud, tehtud. Üksiti tunnistasin Paulile üles, et kui mina ja Robert veel noored olime, olin viimasest üsna sisse võetud. Samas, Robert on kahjuks noid Hollywoody tähti, kes vananedes kuidagi kahvatuks ja räsituks muutuvad ning maagilise külgetõmbejõu kaotavad, nii et isegi grimm enam ei aita. Vastupidiselt näiteks Sean Connery'le, kes kui hea vein aastatega aina paremaks läheb. Vähemalt minu isiklikku arvamist mööda. 

Anyway, rääkisin Paulile enda ja Roberti kohta kõik ausalt ära. Paul ei pannud pahaks, tark inimene ei heida ju teisele nooruse rumalusi ette, eks ole. Serveeris mulle kenasti jäätise, riputas mandleid ja tumedat shokolaadi peale ja puha. Ta ise sööb (Paul siis, mitte Robert) jäätist - kujutage ette - veega! Ma ei tee nalja. Kuhjab suurde kohvitassi puuvilja, paar küpsist, jäätist, ning kõige peale sortsab VETT. Õudne! Minu arust on see jäätise pilastamine. Pauli arvates ainus õige viis kraami pruukida.

Kuid ma olen teemast taas kord täitsa kõrvale kaldunud. Mitte Paulist ei tahtnud ma rääkida, vaid Robertist. Sest Issanda teed on imelikud. Olles eelnimetet, aastate taguse romantilise case'i arvatavalt eile õhtul ammendanud, jalutan täna, kenal soojal tuulisel pärastlõunal pahaaimamatult posti järele. Ja mida ma näen. Postkastis paks pruun ümbrik. Adressaat: Epp Harmon. Saatja: Robert Redford. Seisan postkasti kõrval, uskumata oma silmi, tammun tolmusel külatanumal jalalt jalale, pidades aru, kuidas nüüd kodus veenvalt selgitada, et minu ja Roberti suhe on water under the bridge. Ning et meie vahel tõesti enam mitte kui midagi romantilist pole, hoolimata faktist, et Robert mulle kirju saadab.

p.s. Kahjuks kahtlustan, et Redfordil pole mu kunagistest tunnetest sooja ega külma. Saadab sellist kirja igaühele, kes moel või teisel mõne keskkonna-organisatsiooniga kasvõi lõdvaltki seotud. Või miskisuguse öko-ettevõtmisega. Ma olen kohaliku toidukooperatiivi liige. Seal on väärt kraam.
23/03/2012

                         

Ilmateade on viimasel ajal üksluisevõitu. 'Windy. Blowing dust. Windy. Blowing dust'. Õigus tundub olevat neil ameriklastel, kes mulle aasta tagasi ütlesid, et olen õnnega koos, sest mu esimene kevad New Mexicos sai suhteliselt tuulevaba. Kevadised tolmutormid on siin pigem reegel kui erand. Ning kuna avarust jagub, siis võtab ikka sihukese tuule üles, et. No, vähemalt soe on. Aga kui aiatoolilt korraks püsti võtad tõusta, et toas veiniklaasi täita või midagi, siis tagasi minnes tuleb kalts kaasa rabada. Toolil on paari minutiga paks tolmukiht peal. Liiv ragiseb hammaste all, sestap see veingi, millegagi peab ju suud loputama:). Anyway, pidasin paremaks kliimast tingitud kannatusi kah kirjeldada, muidu mul muudkui lilled ja liblikad ja kevadine kenadus - talvest kurnatuile vastunäidustatud lugemine:)
(ikoonid copy'tud siit)
21/03/2013

Loodus, tema  ikka oskab:). Säärase veidra, kinkimis-valmis kimbu suuri männikäbisid leidsin eile, viis tükki pundis oksa külge kinnitunud. Kusjuures vedeles maas, mina puud ei räsinud. Küllap oli keegi  märganud, murdnud, aga maha unustanud/jätnud.
Käbipilt vast paslik postitada astronoomilse kevade alguseks? Ei raputa suuremat hulka soola üle-ookeani lugejate haava...nonde, kes seal tänase lumetormiga rinda pistavad. Oh sa rist ja roos, aitaks ju küll juba selleks aastaks? Talvest Eestimaal, ma mõtlen.
20/03/2012

Bataan Memorial March 2013.  Kõik mu luud ja lihased oigavad:). Hirmsas kuumas tormituules joogikandikutega võitlemisest, bataan-marssijate teenindamisest. Ühesõnaga. Möödunud aastal, mäletatavasti, marssisime Pauliga pool Bataani distantsi, 15 miili. Võttis läbi nii, et. Tookord otsustasin, et aasta pärast võiks asja teise nurga alt kogeda, vabatahtlikuna veejagamis-punktis. Mõeldud, tehtud. Hydrating Heroines panime neljase naiste-tiimi nimeks. Enne kukke ja koitu sai ärgatud (o-dark-thirty, sõjaväeterminit pruukides). Päikesetõusuks kohal oldud. Tööks, nagu öeldud, rajaäärne teenindus. Nüüd hääl täitsa kähe, vahetpidamatust "WATER, GATORADE! WATER, GATORADE!" hõikumisest. Sekka ka säärast nagu "WELL DONE! KEEP GOING!" või  ALMOST THERE!" Viimane muidugi oli häbematu vale. Meie veepunktist jäi veel tervelt 6 miili finishini. Aga miskitmoodi pead inimesi ju motiveerima, eks ole?:) Anyway, eelnimetet loosungid kippusid päeva teises pooles üksluiseks. Mistõttu asusime oma Bataani-sõnavara laiendama. "BEER! COLD BEER" või "MORPHIN FOR PAIN!" tegid imesid. Alkoholi ja meelemürke meil  muidugimõista välja jagada polnud, Jumal hoidku selle eest, kuid hulk väsimuse viimase vindi peal olevaid marssijaid sai hüüetega elule äratatud küll:)
Paulil oli chilipott just tulelt tõstetud, kui õhtu hakul tagasi jõudsime.
2013 FOTOD ja kommentaarid
2012 Bataan March   
18/03/2013

Leinapaju on esimene puu, mis siin kevadel lehte läheb. Hiiglapikad oksad ripuvad tänase vaikse sooja ilmaga üsna vaguralt, aga niipea kui vähegi tuult tõstab, läheb vaatemäng lahti. Justkui hõljuvate veekasvudena tunduvad mulle siis. Ja mis peamine - looduse ilu tuleb täitsa tasuta kätte:). Selle eest peab tänulik olema. Eriti tolle finants-teabe valguses, mille üks mu siinsetest tuttavatest täna meilile saatis. Wealth Inequality/Distribution in America. Kena graafiline esitus, vaata:  VIDEO 6 min. 
15/03/2013

Meie tavaline kolmapäevaõhtu: Paul tuli töölt ja pani spagetikastme tulele. Soust tahab teatavasti pikalt haudumist, seda aega kasutasime aias istumiseks. Veiniga. Kaste valmis, aeg spagetid vette lasta. Keetmisaeg langes täpselt kokku kahe looga Amy Winehouse'i plaadilt. Et Amyga juba jalad soojaks saime, siis peale sööki ja nõudepesemist õpetas Paul mulle veidralt reipa kantrilaulu järgi Texas two-step'i. See on väga lihtne. Sellegipoolest kippusin kahe aeglase/kahe kiire sammu asemel  kangekaelselt  kaks aeglast/kolm kiiret tegema. Anyway. Peale twostep'i (minu puhul threestep'i) võtsime binoklid ja Yarko kaasa ja kõndisime maja taha põllule, komeeti kaema. PANSTARRS oli isegi palja silmaga täitsa selgelt näha, nii umbes 20 minuti vältel. Uhke vaatepilt. Uus kuu kah praegu vaatamisväärne, imeõhuke riba helendab tumeda ringi allservas. Põllul oli mõnusalt soe, ja öölinnud häälekad. Yarko sidusime noore peekanipuu külge. Tal, metsikul loomal,  tuleb hämaruse saabudes jahikirg peale. Skunksiga kokku sattumine (nemadki twilight'i ajal põllul jahil) on küll viimane, mida koeraomanikul kenal tavalisel kolmapäeva õhtul vaja.
p.s. Aasta lõpus saab näha veelgi uhkemat sabatähte, komeeti ISON .
13/03/2013

Kas linnulaulu ka kuulda on, küsiti mult teistpoolt ookeani täna hommikul. Et suur kevad meil siin New Mexicos käes, või nii. No, linnulaulu pole mitte üksnes kuulda, vaid karjuvad lausa kõrvad lukku, võiks öelda:). VIDEO 18 sek , tänahommikuselt jalutuskäigult Yarkoga. Parv värvusuuruseid tumeda sulestikuga linde teeb vana papli võras vääääga valju häält. Varesed taustaks. Lutsernipõld värskelt kastetud, farmerid alustavad hooaega. Nädalavahetuseks lubab +26C.
13/03/2013

UFO-laadne pilv, eile Orelimägede kohal. Imeilusad pilvevarjud muutsid osa mägedest mustaks, osa helendavaks. Aga üle mõistuse tuuline oli !!
10/03/2013

Green Card käes!!! Arusaadavalt on ülalolev foto vaid illustreeriv näide. Ei ole ma 30 aastat nooremaks läinud ega ka mitte 40 aastat vanemaks, nagu kaardil olev sünniaasta vihjab:). Kuid ei hakka ju ometi isiklikku dokumenti internetti riputama. Anyway.  Käes ta nüüd lõpuks on, siinne alaline elamisluba, rahvakeeli Green Card. Veebruari alguses 2012 andsin avalduse sisse. Eile, 8. märtsil (appikene, Rahvusvahelisel Naistepäeval!:) oli kaart postkastis. Poleks ma congressman'i kontorisse läinud, mine tea kaua mu kaust kusagil sahtlipõhjas oleks tolmand. Niipea aga, kui föderaalvõimude peale kaebamas käisin, hakkasid asjad ahvikiirusel liikuma. Kolme nädalaga teemal joon all. Üks mu siinsetest headest naistuttavatest kommenteeris: "Glad to know that Congressman XX (who is in my opinion on the wrong side of just about every political question) is good for at least something ".  No, ei mina tea, ma olen kohalikule võimuesindajala igatahes tänulik. Valida ma nagunii (veel) ei saa, poliitilistesse peensustesse pole niisiis põhjust süveneda.

Nagu eelnevates postitustes juba lugeda olnud, jäeti meid  tavakohasele intervjuulegi kutsumata, anti kaart niisama kätte. Ja mul oli meie ühise hambapasta mark pähe õpid ja puha. Ja et kas Paul magab pidzhaamas või ilma, ja mis ta laste nimed on, jne. Mis ma nüüd selle rahvusvahelise tähtsusega teabega peale hakkan? :)

Asist seaduse-juttu ka korraks, et kui lugejal küsimusi tekkinud. Kui ei, pole järgnevat tarvis lugedagi:)
1. Conditional Green Card (Permament Residency, valid 2 years).  Kaks aastat kehtiv elamisluba. Väljastatakse neile taotlejatele, kes kaardi väljastamise hetkel vähem kui 2 aastat USA kodanikuga abielus olnud (nagu mina). Tagab täpselt samad õigused mis Green Card.

2. Removing the Conditions. Kahe aasta pärast (mina märtsis 2015) peab Conditional Green Card'i omanik kaarti uuendama. Selleks peab olema sama usa kodanikuga endiselt abielus, pluss järjekordne dokumendipakk ja rahanuts ning tõendid, et abielu bona fide kehtib (üüritshekid, koos soetatud lapsed või kinnisvara, ühine tervisekindlustus, reisidokumendid, fotod, sõprade tunnistused jne).

3. Green Card (Permament Residency). Kui oled kõike eelnevat veenvalt tõestanud, antakse elamisluba juba 10ks aastaks. Juhul kui kodakondsust taotleda ei soovi, tuleb iga 10 aasta järel kaarti uuendada. Tõestama siis enam miskit ei pea, aga väike paberitöö ja mõõdukas makse uue kaardi eest jäävad ikka.

4. Citizenship. Kodakondsust on soovi korral võimalik taotleda 3 aastat pärast Conditional Green Card'i saamist (mul märtsis 2016). Maksab jälle kena summa ja sisaldab keele-eksamit ja vandetõutust  ja kindlapeale veel midagi, ma pole asjasse süvenenud. Kuid USA kodanikuna oled siis edaspidistest pöidlaväänamistest vaba (loodetavasti:). Valida saad ka. (Kui on, keda valida).

Kodakondsusest veel.  USA lubab topeltkodakondsust. Eesti ei luba. Aga:
Eesti Kodakondsuse seaduses on hetkel vastuolu:
1/(2) Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses.
2/(3) Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
Ja Eesti Põhiseaduses seisab:
2/§8 Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. 
Teistelt usa eestlastelt tean, et enamik, kes usa kodakondsuse võtnud, ei ole eesti omast (ja eesti passist) loobunud. Tuginedes põhiseaduse ülemuslikkuse faktile ja eelnimetet vastuolule kodakondsusseaduses. Kuuldavasti on Eestis kavas kodakondsuseaduse muudatus, kuhu topeltkodakondsuse lubamine plaanis sisse kirjutada. Praeguses, avatud maailmas mõistlik, mu meelest.
09/03/201

Aknapesu! Olin täna hommikul just majaesiste akendega alustamas, kui (nagu maa alt) ilmus välja salgake Jehoovatunnistajaid. Nelikeskealist naisterahvast, naeratus näol ja materjalid näpu vahel. Üleni valges kostüümis proua, nähes aknapesuvahendit ja treppredelit, tegi eelsoojendust: " Good morning! You look busy today?" Seletasin sõbralikult, et jah, just teen aknapesu-ringiga algust. "Oh but they look so clean already!", imestas proua. Einoh, miks nad siis puhtad ei paista, nii poolteist kuud tagasi viimati pesin. Erinevalt New Mexico põliselanikest, kes siinsel tolmutormi-maal energiat aknapesule ei raiska, kohe üldse mitte.  Anyway. Nii väga kiskus vastama et "Don't you know that Jesus wants you to take constantly care of your windows as well as your soul?"  No, igaks juhuks jätsin selle tarkusetera enda teada:)

Olin meie majale ringi peale saanud, kui 80 aastane naabriproua oma aiast välja kargas ja küsis, mida ma sisse söön, et nii kiiresti end liigutan. Et tema tahaks sama tabletti võtta. Selgitasin, et tegemist on eesti geenidega. Meie maal mañanat ei tunta. Ja külm on ka kogu aeg, nii et kui passima jääd, siis külmud maa külge kinni. Pat kihistas väheke aega naerda, siis viskas järgmise nalja, et kas ma ei tahaks ka tema ja Lloyd'i (proua teinepool) maja aknad puhtaks pesta. Et minu käes käib see nii kähku. Miks ei, vastasin, ja hakkasin  Pat'i hämmastunud pilgu saatel ta köögiakna alla tüürima, treppredel ja Windex kaenlas. Mul oli parasjagu veel võhma järel ja ükski tubane töö ka taga ei ajanud - nii ma nende aknad puhtaks pesingi. Ta pakkus mulle raha, mida ma ei võtnud - vabatahtlikult ju tegutsesin. :). Misjärel leppisime kokku, et üks korralik kallistus on paslik tasu. Selle sain kätte kah.
09/03/2012

Tänu Arne Aderile sain eile siinses kaameraklubis vahva esitluse korraldada. "Four Seasons in Estonia". Neljast osast koosnev slaidishow, Vivaldi 'Neli Aastaaega' taustaks. Läbirääkimised pidasime Arnega juba aasta alguses. Minu poolt mõte Eesti ilu tutvustada, tema poolt hiilgav pildimaterjal koos muusikaga. Fotod osutusid hitiks, loomulikult. Üks me paremaid loodusfotograafe ikkagi. Tegin eeltööd ka, panin Arne kohta tutvustuse kokku, ja väikesed jutujupid Eestimaa ilust ja elust ja olust aastaaegade vahele. Kirjeldamaks näiteks toda eht-eestlaslikku/põhjamaist "lõpuks ometi" tunnet kevadel. Ja suvist 'võtame, mis võtta annab, kohe saab otsa". Ja "sügis tuleb" tunnet augustis, peale esimest karget ööd. Ja  pikka, pikka, pikka talve, mis justkui eales kevadeks ei pöörakski...kuni lõpuks ühel külmal talvepäeval tunned õhus äkitselt muutust. Täitsa hästi kukkus inglise keeles välja, kirja miskit ei pannudki, rääkisin peast. No kuulge, 50 aastat Eestis elatud, kliimast mingisugune aimdus olemas lõppude lõpuks:)
06/03/2012

Jätkuks eelmisele postitusele. Täna hommikul otsustasime vaadata, et kas und ei näinud. Green Card'i pean silmas. USCIS'e veebisaidile sisse logides pidin vaat et kohvitassi käest pillama. Sinine mumm, mis case status't tähistab, näikse öö jooksul liikunud!  Punktist Document Production kaks sammu tagasi, punkti Decision. Paar sekundit võttis, enne kui shokist toibusin ja teksti lugesin:). 
"Your Case status: Decision. On March 4, 2013, we mailed you a welcome notice that we had registered this customer's new permanent resident status. Your new permanent resident card should be mailed within 60 days following this registration." 
Ühesõnaga, muutus veebilehel tähendab, et lisaks kaardi trükkimisele on ka tere tulemast-kiri on välja saadetud. Miks 30 päeva äkki 60ks muutunud on, issand seda ise teab:) Ega see enam suuremat tähtsust ei oma, ametnikuhärrad aasta otsa jorutanud, kuu aega siia-sinna ei muuda siin  suurt midagi.  Peaasi - mu residentsus on nüüd kinnitatud, jääb vaid toda väikest kiletatud papitükikest oodata:)
05/03/2013

Viimaks ometi!!! Immigratsiooniameti veebileht, tänane teave minu elamisloa taotluse kohta. Kui tekst lühidalt ja maakeeli kokku võtta, on mu Green Card  trükkimisel ja saabub me postkasti 30 päeva jooksul. Vein! Toostid! Tuleb ju ometi harjutama hakata, et end Rohelise Kaardi Peoks vormi ajada:).
Paari päeva tagune eellugu on siin.
04/03/2012

Yarko kaljuronimis-oskute annab vaid imestadada. Ligemale kahteteist eluaastat küll kuskilt ei paista. Võrreldes esimeste New Mexicosse kolimise järgsete matkadega on ta tasakaal ja kontroll koibade üle märkimisväärselt edenenud. Oskab üles-ja allaminekuks radu valida vaat et paremini kui meie Pauliga. Esimesel fotol oleme Yarkoga vaevu märgatavad, pildi keskel. Lisaks paar Yarko stiilinäidet. Keskendumine lausa looma näost näha...:)
04/03/2013

Pühapäeval oli +25C ja tuuletu. Hoidsime päev otsa uksed-aknad lahti, küttis talvise jaheduse majat kenasti välja. Täna lubab taas tolmutormi ja tuult 21m/s. Ikka veel ei väsi ma siinsete ilma-tujude üle imestamast. St. tujude muutumise kiiruse üle.Ilmaennustajad siinkandis küll tööta, vist:).
Liblikaid oli soojal päeval aed täis, ühe sain nii-ja naapidi pildile, poseeris mõnuga.
Igapäevaselt English'it praktiseerides jään vahel ühe või teise sõna või fraasi päritolu üle aru pidama. Butterfly näiteks. World Wide Words on sel puhul asiseks abiks.
04/03/2012

Kolme värvi mäed päikeseloojangu eel, eile õhtul. Helekollased, tumekollased, lõpuks punased. Hiiglama vaikne ja soe oli. Pauli tehtud roastbeefi-juustu-hiina kapsa võileivad olid värsked ja ideaalse krõmpsuga. Võileib peab nimelt krõmpsuga olema, siinmail. Ja kraam olgu kahe leivaviilu vahel, mitte viilu peal. Kui ma paar aastat tagasi uurisin, et miks vahel, siis Paul ei saanud üldse aru, kuidas saab kraam olla leiva peal. Seal see ju kuivab või pudeneb maha, kui hammustad. Küllap ma hakkan vaikselt amerikaniseeruma, sest juba mõnda aega tundub selline võileiva 'ehitamine' mulle täitsa normaalne. Nagu ka kohalikud elektripistikud, tshekiraamatud, selve-autopesulad ja ühiskondlikud pesumajad, veeautomaadid, tolmutormid, lahtiselt truck'i kastis sõitvad koerad, alati sõbralikud klienditeenindajad, võhivõõrastega tänaval tervitamine jne.
03/03/2012

Nartsissisibulad pistsin  möödunud kevadel bambusepõõsa alla, nüüd kenasti ninad välja pistnud. Täna lubab kuni +25C, appikene. Minu poolest võiks kevad pikem olla, suvepalavust veel küll ei tahaks. Roniroos ja wisteria ja muu kraam juba nii pungas, et. Lõhnab üsna täpselt nagu Eesti kevad, eriti hommikuti, kui kübeke niiskust ka veel õhus. Värske rohu lõhn, lõkkelõhn. Kohalikud aiaomanikud põletavad talveprahti. Täna oli selle aasta esimene prussakas ka tuppa ära koolend. Küllap käis prussakalõksus maiustamas, sealne sisu on prussaka tervisele pehmelt öeldes kahjulik. Siinmail muuseas ei ole prussakal toda vene-aegset aurat, et elamine räpane, või nii. Lõunamaa värk, prussak on tavaline kohalik putukas. Too isend, kellest eespool rääkisin, lebas, jalad püsti, Pauli elektrikitarri all. Too much rock'n roll will kill you?:)
03/03/2012

Varjud me väikese terrassi-aia seinal. Iga päev vaatamist ja imestamist väärt. Nagu keegi oleks kunstitöö ette võtnud. Mul on juba mõnda aega tahtmine olnud varje alusmaterjalina kasutades seinale tõepoolet ka maaling teha, varjuvärvi. Siis saaks nö. kolmekordse pildi. Viimane aeg plaan teoks teha, peagi päikese käes töötamiseks liiga palav. No vaatame...kui muudest plaanidest aega üle jääb.
02/03/2013

Immigratsiooniuudised! Asjal hoopis teine jume peale tänast El Paso vastava office'i külastust, järele pärimaks, et WTF is going on:). Aasta möödas, kui elamisloa taotluse sisse andsin; et mille taga asjad seisavad. Tulemus: väidetavalt  nüüd paari nädala jooksul mu elamisluba ka postkastis, yehaa!! Ptüi-ptüi-ptüi, et ära ei sõnuks. Tundub, et congresmani juures föderaalvõimude peale kaebamas käimine on asjad hetkega liikuma pannud. Meie fail, mis aasta otsa riiulitel tolmas, on jõudnud kabinetti, kus käideldakse meiesuguseid, mingitel müstilistel põhjustel eriti usaldusväärseid paare, keda protokollikohasele Intervjuule ei kutsutagi. Vaid pannakse taotlejale pikema jututa elamisluba posti. Mis imemoel see meiega niimoodi juhtus, on hetkel mõistatus. Ja veel pääle säärast pikaksveninud ooteaega. Muud loogikat ei oskagi otsida, kui et congresman'i poole pöördujaid peetakse usaldatavaks kontingendiks. Abielupettusega Green Cardi taotlejaid üritavad tõenäoliselt madalat profiili hoida, kõrgemates instantsides vett segama ei tiku.

Anyway, nagu ma vist juba kirjutanud olen, tähendanuks Intervjuu (milleks me nii moraalselt kui füüsiliselt nagunii valmistunud olime) kolmat korda tõestamist, et mis, kes, kas, millal ja kuidas. Esimene kord tõestasin siis, kui Tallinnas oma 'pruudiviisat' taotlesin. Teine, kui siin elamisloa taotluse andsin. Intervjuu oleks olnud järjekorras kolmas. Kusjuures, nagu vist ka juba maininud olen, esitatatakse seal (intervjuul siis) hambapasta- ja aluspesu-küsimusi, et kindel olla, et ikka tõega koos elatakse. Vähemalt nii räägivad mõned, kes selle läbi teinud. Anyway. Täna oleme isegi pisut nagu pettunud, et meid ei peetagi vaibale kutsumise vääriliseks:)...see viimane oli muidugi naljaks öeldud. Nüüd postiljoni ootama! Misjärel oleme vabad olema, tulema, minema millal ja kuhu iganes tahame, lõpeb see vangipõli, et mina USAst välja saan, aga kas ka üle piiri tagasi - see pole nii väga kindel.

Fotol olev  filosoofiline abielu-teemaline sentents hakkas täna silma, kui El Pasot tagasi Las Crucesesse olime jõudnud:)
01/03/201