Paul on tasapisi Eesti keelt 'murdma' hakanud. Meil on see Sirje soovitet väga hea õpik olemas, aga esialgu tegeleme õpikuväliselt mõnede lihtsamate fraasidega. Pauli sõnavara on hetkel suures plaanis selline: tere hommikust (õhtust, päevast), koer-kass, mees-naine, ilus-kole, suur-väike, ilm, väga.
Sellega annab juba täitsa palju ära teha:
väga kole väike koer (chihuahua)
väga ilus suur naine (turske mehhiklannast kaunitar)
väga ilus ilm
jne.
Siis on veel kasutuses mees(naine) jookseb(jalutab) - tervisesportlaste kohta käib see.
Kõige raskem tundub P jaoks olevat rõhku sõnade esimesel silbil hoida. Ükspäev rääkisime Eesti saartest, ma pidin end ribadeks naerma, kui ta Muhhuu ütles:)
Ikka kohutavalt raske on see Eesti keel, jahah. Meile, eestlastele, tuleb ise kätte, aga kes õppima peab, sellele jääb vaid kaasa tunda. Siin on hiilgav nägemus sellest, kuidas Eesti keel alguse sai.

Ahjaa, ja paar päeva tagasi lõi Paul mul jalad alt, kui Starbucksis kohvi tellisime. Noormees leti taga küsis, kas meil on kohvile lisaks veel soove. P vaatas poisile tõsise näoga otsa ja ütles: "Ma armastan Eppu".
:)
30/11/11

Mina, Yarko ja Paul Põhjapõder:)
Paulil on reede öösel rocket-launch. Hoiame pöialt, et ilmateade tõele EI vastaks - lubavad lund ja tugevat tuult, see keeraks raketimeeste plaanid pea peale.
Pikad tööpäevad on tal sel nädalal olnud, nagu ikka enne starte. Ületunnid saab välja võtta raha või vabade päevadena, tema valib viimase. Kavatseme jõulude paiku ca 5 päevase road-trip'i teha ja erinevates osariikides P sugulasi külastada; Yarko võtame kaasa, yehaa!:)
30/11/11

Yarko jalutuskäik Mesilla vanalinnas, esimene selline. Mul oli plaan talle paar mõnusat täisvillast vaipa külje alla osta, aeda kiviterrassile. Säärased lihtsamad on siin väga mõistliku hinnaga (1,5m X 80cm vaip maksab 13 euri, kude on nii paks et õhku läbi ei lase, kui suu vastu vaipa paned ja puhud). OK. Võtsin Yarko siis kaasa kah, Mesillas on hiiglama mõnus jalutada. Igasse poodi saab ilma vähimagi jututa koeraga sisse. Vaibapoes kippus loomal vist väheke 'booooooring' olema:), lõpuks. Mul võttis valimine üksjagu aega, omanikuprouaga sai ka juttu puhutud. Tal vanavanemad sakslased.
Veel mõned pildid Yarkost Mesillas:

Ja veel. Need, kel mu liikluskirjeldustest kõrini, jätku palun järgnev lugemata, aga täna taas ei jõudnud ära imestada, kui tsiviliseeritult siin liigeldakse. Hästi palju hirmsuuri maastureid sattus ette, kõik teosammul roomamas, karvapealt ettenähtud kiiruspiirangutele vastavalt.
Mis veel mõttesse tuli, oli Eesti (liiklus)politsei ebaefektiivsus. Minu arust nad (vähemalt Tallinnas) veedavad põhilise aja mitte nö. asjaga ehk reaalses liikluses korra hoidmisega tegeledes, vaid hoopis autodel sabas hiilides ja numbrimärke parda-arvutisse lüües, et vast õnnestub tabada neid, kel ülevaatus või kindlustus puudub. Kindel viis trahv kaela väänata. Samas anarhia teedel ja tänavatel tundub neid suuremalt jaolt külmaks jätvat. Siinmail politsei sind ei puutu, kui sa korrektselt liikled. Aga niipea kui keegi väheke uljam on - otsekohe võetakse rajalt maha. Mitte et ma kõike siinpool ookeani olevat ülistaks. Kuid mõnes osas on kontrast ikka väga hoomatav.
30/11/11

Ega loom loll ei ole. Elutoa diivanil magamise otsustasime Yarkole keelata - ta küll üritas korduvalt, me oleme siiski kavalamad ja paneme ööseks kaks kerget tooli sohvale külili. Aga täna hommikul vaatan terassiuksest välja ja - ennäe imet!
28/11/11

Läinud reedel sadas rahet, taevas oli hall ja mäed pilvede sees peidus. Seda siiski vaid paariks tunniks.
p.s. Imeilusat noort tööliini saksa lambakoera nägime. Istus truck'i kastis, parkimisplatsil. Omanikega kahjuks rääkida ei õnnestunud, veetsid toidupoes pikemalt aega kui meie.
28/11/11

Lehtede langemise tund - sõna otseses mõttes. Paul oli mulle rääkinud küll, kuis siinmail lehed puudelt tulevad - kõrvulukustava krabinaga, täiesti tuuletutel varahommikutel, kui öösel on kahutanud. Niipea kui päikesesoojus külmade lehtedeni jõuab, hakkavad need langema.
Show lõpeb ca tunniga, kui puud 'üles soojenenud'. Oma silmaga ma seda siiani näinud polnud, aga läinud pühapäeval õnnestus meil hommikukohv sobivale tunnile ajastada. Panime soojad vatid selga ja istusime kohvitassidega porch'il. Maja ees kasvavad vanad mooruspuud andsid hiilgava etenduse.
Siin on lühike video ka. See kuiv krabin mis kuulda - seda teevad lehed. Suured, seetõttu langevad häälekalt. Tuult aga sama hästi kui pole, nagu näete.

Kuid päevad on ikka +18C ringis...
28/11/11

Nonii, pikad pühad tänaseks läbi, esmaspäev ja reality bites:) Aga sai end korralikult maha laaditud ja välja ka magatud, patt oleks nuriseda:) Neljapäeval kogunesid Pauli sõbrad peredega meie poole, külalisi üle kümne, sööki ja jooki ja veini ja õlut ja sigareid ja tantsu ja tralli. Hästi lõbus. Siin võetakse olengud ikka pikalt ette, saabuti kella kahe ajal päeval ja lahkuti enne keskööd. Pikkade vahemaade tõttu olla see niiviisi. Et kui tullakse, siis enamasti jäädakse kauemaks. Süüa tehakse kah kambakesi; me Pauliga valmistasime küll mõned road ette ja panime kalkuni ja singi hommikul ahju, aga muu kokati koos. Ahjaa, ma tegin musta koera ka (või kirjut koera, kuis keegi seda Eestis nimetab), teate küll, küpsised/kondenspiim/kakao/või/pähklid. See osutus täielikuks hitiks. Ja Pauli kalkunitäidis samuti, ma peaks talt retsepti võtma millaski (õun/seller/rosinad/must leib/midagi veel)
Leivast veel. Hoidsime Lembo küpsetet leiva nimelt tänupüha tarbeks, see kadus laualt paari minutiga, yehaa!

Ühesõnaga. Pildil peavad Paul ja üks noortest külalistest mõõgavõitlust:), Alex ja Jason vaatavad pealt.
Mul oli siia kaasa võetud purk Eesti vanasõnadega, neid avasime õhtu jooksul, hirmsasti meeldis. Paberirulle kinni hoidvad värvilised täpid kleepisid mõned külalised hiljem otsaette, kolmandaks silmaks või nii:)

Sigaritest veel paar sõna. Asjassepühendatud lugejad teavad rohkem, kui ma siia kirja söandan panna...:). Olgu vaid öeldud, et mu pingutused kandsid väärilist vilja. Paul ja ta sõbrad kui sigari-asjatundjad olid rõõmust ja vaimustusest rõngas.

Ma vist sellestki olen juba rääkinud, et siinmail on külalistel kombeks pererahvast pidujärgses koristuses aidata. Vahva. Ega ei jäägi endal palju muud pärast teha kui nõudele nende õiged kohad kappides tagasi anda (ega siis külalised pea teadma, kus ja kuidas sa täpselt oma söögiriistu hoiad) ja toolid/lauad piduruumist teistesse tubadesse laiali tassida.
28/11/11

Homme on Thanksgiving, ja meil maja rahvast täis. Kalkun, jõhvikasalat, tants ja trall. Ning Yarko esimene avalik etteaste siinpool ookeani...karikad ladusin kapi peale juba ritta:)
Pikk pidune nädalavahetus ees ootamas, sestap mind online eriti oodata pole, paar päeva.
23/11/11
p.s. Paul on toda noort mära paar nädalat treeninud, oli teine sootuks õpetamata, kui sõbrad ta endale said.

Eile käis äikesetorm kaks korda üle. Oli ikka võimas küll. Mäed annavad kõuekõminale hulga volüümi juurde. Sadas kah, korralikult. Õnnistus siinmail. Yarko keeldus õue minemast, kuna terrass oli väheke märg- nagu poleks kümmet aastat vesises kliimas elamist olemaski olnud:)
Õhtul 'istus' üks pilv mägedel seljas; teine, kummaliselt õhuline, rippus veidi kõrgemal.
11/22/2011

Siin on hoopis teistsugune valgus kui Eestis. Hästi ilusaid varje ja peegeldusi annab majas, erinevatel kellaaegadel erinevad varjumängud; meil aknad igasse ilmakaarde. Katrinile meeldiks, ma kujutan ette...tema kui peegelduva valguse spetsialist:)
22/11/11

Yarko esimene käik kõrbesse! Nautis täiega. Õnneks ei olnud väga palav ka, nii + 20 C. Me ei teinud väga pikka matka, lasksime tal põõsaste varjus puhata ja jootsime ka piisavalt. Äge on se, et hoolimata täiesti harjumatust jalgealusest tundub ta lennult haaravat, kus ja kuidas kõige mugavam liikuda. Okkalisi pinnakattetaimi oskab justkui vaistlikult vältida. Hiiglasuurt jänest taga ajades kihutas küll korra läbi kaktusepõõsa, ouch!! :) see võttis hoo väheke maha. Tagasi tuli minu vile peale õnneks otsekohe. Kuna tal kuulmine väga kehv (vana olija ikkagi:) siis hankisin juba Eestis koeravile, see toimib hästi. Ta on muidu ju väga kuulekas ja hoiab lähedale, aga mõtlesin just kirjeldatud olukordadele, kus ta võõras ümbruses (kõrbes, mägedes) mõne looma järel lõikama paneb ja ei tea, mis suunas tagasiteed leida. Siis hea vilega märku anda, selle kõrge heli on talle, poolkurdilegi, hästi kuuldav.
Ühesõnaga, Yarko on sujuvalt sisse elamas:)
Veel paar pilti:
21/11/11

Meie pulmapäev on nüüd paigas - Pühapäev, 08.jaanuar 2012.
See saab olema lihtne tseremoonia vabas õhus, mägede jalamil Las Crucese külje all, keskpäeval. Paari paneb meid üks Pauli sõpradest, kel selleks volitused. Sedajärgi veedame oma kodus piduõhtu sugulaste-sõpradega, tehes koos süüa ja muusikat ja muud. Meie mõte on lähedastega sel ilusal ja õnnelikul päeval kõike jagada, mitte neid vaid külalistena pealt vaatama panna. Midagi samalaadset pakume teile, kes te seda blogi lugema olete kutsutud, kindlasti ka Eestis. Sest tuleva suve reis teisele poole ookeni, minu sünnimaale, saab olema meie pulmareis. Mesinädalad on meil iga nädal nagunii:) ja selleks kusagile ekstra sõita me praegu ei plaani; ka Yarko tõttu, kes siin ju alles kohaneb.

Ookean küll vahel, kuid jaanuarikuus olete meie pulma oodatud - olgu see kohalolu siis füüsiline või vaimne.

Südamlikult,
Epp ja Paul
17/11/11
EDIT: Tõstsime oma pulmapäeva esialgselt 15.jaanuarilt nädala ettepoole, 8ndale kuupäevale, et paarile Pauli lähedasele inimesele kohalviibimine võimalikuks teha. Siinsete vahemaade tõttu on teise osariiki sõitmine võrdne välisreisiga; Euroopa mõistes:)

Lõunakohvi meie taga-aias, magamistoa akna all. Siia paistab pea päev otsa päike, aga igivana (siiani määratlemata) puu annab õnneks parasjagu varju. Kas ma olen kirjutanud, et minu esimese käigu ajal New Mehhikosse, veebruaris 2010, ronisime Pauliga selle puu otsa, õlled kaasas, ja veetsime laheda pealelõuna? Naabrid hoidsid targu uksed kinni ja kardinad ees, et mine hulle Harmoneid tea, mis veel välja mõtlevad. Kus ma olingi? Ah jaa, puud. Sügisesed lehed on justkui pärgamendist, siin ju kõrbekuiv. Sestap on ka lehtede langemise hääl vaiksel päeval (nagu täna) kõrvulukustav. Paplite puhul eriti ilus vaatepilt, nagu kuldmünte sajaks. Lehtede krabinale annavad lisa-sound'i nii umbes helikopteri suurused lendavad rohutirtsud (OK vbl veidi väiksemad). Aga helikopteri häält teevad nad igatahes. Yarkole hirmsasti meeldib see taga-aed. Vaade kolme külge, naabrite kassid patseerivad ümberringi. Oo, ja täna, kui Yarkoga kanalite ääres jalutasime, tuli ilus red tailed hawk meid tervitama, tiirutas tükk aega pea kohal. Kummaline, need linnud armastavad suhelda - kui üles vaatad ja käed tervituseks laiali sirutad, jäävad kauemaks ligi.
p.s. nagu näete - ka Yarko vana armas korvpall on Eestist kaasa võetud.
p.p.s. See raamistik aias on higistamistelgi tarvis, pajupuust.
16/11/11

Hmm? Veider viis koera sõidutamiseks. Ebaturvaline. Aga nii nad siin teevad.
....Pean plaani omale autot osta. Mind 8 aastat hiilgavalt teeninud Jeep'i müüsin Eestis päev enne ärasõitu maha. Ega vana auto eest ju mingit arvestatavat raha ei saa, kuid läks headesse kätesse, offroad'iks ümberehitusse.
Siin vaatan ringi millegi pruugitu järele, soodsa nii hinna, hoolduse kui bensiinikulu osas. Koera peab ka mahutama iseenesest mõista. Paul muidugi vihjab erinevatele hirmkallistele autodele, ütleb et mõni säärane peaks peres ka ikka olema. Eks ta loodab kaaskasutajaks saada, haa-haa...:)
Tõsisemalt rääkides paneme tõenäoliselt rahad kokku ja ostame midagi kobedamat kui mina üksinda finantseerida jõuaksin/tahaksin. See jääb siis mulle linnas sõita ja meie road-trip'ideks. Ei noh, mis mul selle vastu olla saab:). P jätab oma vana Malibu ka alles, tööl käimiseks hea ökonoomne. Museaalse väärtusega, manuaalse käiguvahetusega Toyota kastiautost, millega praegu sõidan- sellest ei saa kah loobuda:)
Niipalju siis autodest. Eile sõitsin linna mööda ringi, inimsõbralik liikluskultuur lõi peale kaheksat kuud eemalolekut taas kui puuga pähe. Nice.
16/11/11

Varahommikune jalutuskäik; tõusev päike teeb kõik kenasti kuldseks, kaasa arvatud hiigla vana ja suur pappel. Öösel oli täitsa jahe, +5 ma pakun. Põllud puha kastest niisked, hulk põnevaid lõhnu . See põld mis Yarko selja taga - see paistab meie köögi-ja elutoa akendest läbi puude kätte. Paul kutsub seda Strangefield:). Täitsa arusaamatu, mida seal kasvatatakse, miski kummaline segu identifitseerimatust põllukultuurist ja noortest pecanipuudest.
15/11/11

YARKO ESIMENE JALTUTUSKÄIK AMEERIKA PINNAL, vahetult peale reisipuurist pääsemist, El Paso lennujaamas. Hilisõhtu, pime. Elukas tervitab mind kiirelt ("wow, sina ka siin") ja tormab pissimiskohta otsima. Häda silmnähtavalt kibe, ikkagi pikad tunnid õhus veedetud. Nuusutab ühte põõsast, nuusutab teist, siis mõnda müürinurka, kivi, maapinda - endal "põrguvärk, mitte ainumastki normaalset lõhna" näkku kirjutatud. Otsib ja otsib ja otsib, sadade meetrite viisi, meie Pauliga rihma teises otsas järele lohisemas, täitsa mures juba, et vanal koeral võib põis lõhkeda või mida iganes. No ei leia loom, mille vastu jalga tõsta, kõik nii imelik ja võõras. Kuid siis - thank God! et eksisteerivad säärased rahvusvaheliselt märgistamist väärivad objektid nagu tuletõrjehüdrandid. Yarko toetab tagajala vastu hüdranti (arvatagi, et tuleb pikem peatus) ja laseb tulla.

Tänaseks on muidugi olukord muutud, vanamees uute lõhnadega kenasti kohanenud. Pecanpuud ja oleandripõõsad ja skunksi-urud ja muu säärane - kõik saab nõuetekohaselt märgistatud.
14/11/11
Pilt internetist.

Seame end sisse, mina ja Yarko, mõnusalt ja aegamööda. Kiiret pole. Kohvihetked aias ja porch'il on must. Ega siit vist tänagi pikka reisikirjeldust ei tule, las settib natuke. Paul on tööl ja ma kavatsen oma kraami lahti pakkida (ette saadetud postipakid) jne. Arvuti taga ei tahaks päeva veeta, aed ootab...:)
Yarko kohta niipalju, et aklimatiseerub üle ootuste hästi. Me ju ikkagi 1200m merepinnast. On omale meelepärased magamiskohad välja valinud:), esimesed väikesed rutiinidki tekkinud juba. Jalutusradadega on küll ülihästi, kodu juurest kõndima hakates vali mida hing ihkab - põld, kanaliäärsed rajad, äärelinnatänavad, ülikooli park. Mõned pildid kah ümberasujast:), meie maja ees. Peagi pikemalt.
Ah jaa, ilmast ka. Öösel nii umbes 8 plusskraadi, päeval 18 ringis. Ideaalne.
p.s. Therapist-lady (vt silti fotol) elab meie kõrvalmajas.
13/11/11

Me mõlemad Yarkoga turvaliselt kohal, yehaa!! Elu on ilus:) Yarko pidas lennud ja ööbimised üle ootuste hästi vastu. Tunneb pidurdamatut huvi kohalike elukate ja lõhnade suhtes, justkui teine noorus oleks alanud...hmm, nagu minulgi, eks ole.
Korralik jetlag mul seekord, muuseas.
Esmaspäevast olen taas normaalselt online, eks siis kõigest väheke põhjalikumalt.
p.s. Saabusin El Pasosse 11.11.2011, kell 11:25 am. Niisiis läks mul minutitega väheke nihu. Yarko seevastu hoidis stiili. Puur veeretati El Paso cargo-angaarist välja täpselt kell 11 õhtul.
12/11/11

HOMMIK PEALE LAHKUMISPIDU.
Tänase hommikukohvi juurde oli armas ja veidikene vesinegi kingitused uuesti üle vaadata, kaartidele kirjutatu üle järele mõelda. Tänud suurimad teile kõigile veelkord, meie mõlema poolt Pauliga. Aga pidu oli tore, chilli kah parasjagu tuline, ja eriti meeldejäävaks teeb õhtu muidugi Merle tütrepoja sünd!!
---------------------------------
Niisiis.
Yarko asub teele kolmapäeval, 09. novembri pealelõunal,
Tallinn>Frankfurt>Dallas>Houston>El Paso.

Mina neljapäeval, 10. novembri varahommikul,
Tallinn>Helsinki>London>Dallas>El Paso,
Öö vastu 11. novembrit veedame mõlemad Yarkoga Dallases, mina hotellis, Yarko ta transpordi eest vastutava firma kennelis.

Reedel, 11.11.2011 maandume El Pasos,
mina hommikul, Yarko hilisõhtul.
Kuulmise ja kirjutamiseni, aga siis juba teiselt mandrilt.
Nov 06/2011