FRIDAY

Blowing
Dust

High: 71 °F

                                                 
Täna päeval oli +22 C sooja. Homseks lubab sama. Appikene. Kui viimati kalendrit vaatasin, oli justkui jaanuar, või mis? Liiga soe, liiga vara, ma ütlen, olles kaks suve New Mexicos resideerunud. Talv on aastaaeg, mida kõik kohalikud naudivad, paluks seda mitte solkima tulla temperatuuridega üle 70 Farenheit'i! Ma ei tee nalja. Tundub, et üksiti on ka kevad käes. Sest tuul = kevad, vähemalt kaks kuud saab tuulevaikus haruldane nähtus olema, ja 'blowing dust' igapäevane. Ühesõnaga - Las Cruces hoiab pöidlaid risti, et taas külmaks pööraks ning tuul soiku jääks.

Homme, 31. jaanuaril on üks meie mitmetest aastapäevadest. Internetis kohtumise aastapäev, pulma-aastapäev, minu NM'i kolimise aastapäev, esmakordse silmast silma kohtumise aastapäev...Vaat see viimane ongi homme. NELI aastat tollest hilisõhtust, mil Pauliga El Paso lennujaamas kokku saime. Paulil oli roos käes ja minul oli kohver kadunud. Kadunuks tema jäigi. Aga tühja sest kohvrist! Me mõlemad leidsime miskit palju, palju olulisemat.
30/01/2014

Kolimisfirmad, yehaa! Peale mõningast googeldamist ja helistamist sajab pakkumisi vasakult ja paremalt.  U-Pack, U-Pod, U-Haul, Help-U-move, Uhuu, Umbluu, jne. Kuupmeetrid, ruutmeetrid, mõõdud, kaalud, kilomeetrid, kindlustused. Mamma mia!  No ja selle aja peale kui teemas orienteeruma hakkad, on kolimine sama hea kui tehtud ja kogu seda oskusteavet niipea enam vaja ei lähe:)
p.s. Pilt müstilistest ruutudest tehtud täna varahommikul. Foto seinal - Pauli raketi-launch. Ja aken.
29/01/2014

Hüvastijätmised armsate kohtadega. Kuhu noil lähinädalatel ka jalutame, sinna me tõenäoliselt niipea tagasi ei satu. Loodame enne kolimist siiski kõrbe õitsemist näha, annaks nüüd ainult vihma!

Teemalt teisele - tuludeklaratsioonide esitamise aeg. Kui ma esmakordselt noid blankette nägin, pidin pikali kukkuma. Sadat erinevat sorti, kõik miskite müstiliste numbritega tähistatud. Asja lähemalt vaadates selgus, et polegi raketiteadus. Siinmail saab korraliku maksusoodustuse, kui abielus oled ja tulud üheskoos deklareerid. Samas, makse koorib kaks instantsi - osariik ja föderaalvalitsus. Me siin viskame nalja, et Paul abiellus seetõttu, et vähem makse maksta, mina muidugi selleks, et rohelist kaarti saada. Yarko aga, tema on puhtalt kliimapagulane. Vanadel kontidel hea soe. Ei tea kas tulebki meiega üles põhja poole, Oregoni. Viimaks otsustab Las Crucesesse jääda, naabri kasse karjatama ?:)
29/01/2014

Millises osariigis on hea elada? Sirje saatis täna tolle lingi.  No, säärast sorti uuringud on alati rohkemal või vähemal määral subjektiivsed, eks ole, kuid arvestatava ülevaate annab too 'edetabel' siiski. Koostamisel võeti arvesse 14 kriteeriumi: kultuur, haridus, kuritegevus, tervishoid, sissetulek, tööhõive jne. jne. OREGON platseerub kenasti keskele, viiekümne osariigi hulgas 23ndaks. Kas ma seda mainisin, mida möödundaastane kolimis-statistika näitab? Kõigist USA elanikest, kes 2013 aastal osariigist teise kolisid, maandus tervelt 61% Oregonis. Hmm. Eks me läheme vaatame, mis meepott seal ootab. 61 on arvestatav number. Loodetavasti leidub veel vaba elamispinda:)

FOTOD: Kõigepealt tuleb kõva kisa, mööda külatänavat. Seejärel tibukesed takkajärele. Teevad ümbruskonnale igal hommikul tiiru peale. Pildid tehtud täna hommikul, läbi akna.
25/01/2014

USAs on viis tax free osariiki, st. kõik kaubad müügil käibemaksuta (sales tax): Alaska, Montana, Delaware, New Hampshire, OREGON.
/.../ Many tax advocates believe that sales taxes are the worst way to tax residents, as their consumption focus tends to hit the poor the hardest. By that measure, these five states are most forward-thinking in their tax strategies, although they also clearly believe that they can attract some economic activity by luring shoppers in with tax-free purchase opportunities./.../
Ühesõnaga, igapäevaelu nois osariikides odavam. Samas, kusagilt peab omavalitsus raha saama. Näiteks Oregonis on tulumaks pea poole kõrgem kui New Mexicos.
Pildil: kümnendik naabri kassidest:)
23/01/2014

Oregon: "There is not another State in the United States that encompasses so many extremes of temperature, rainfall and sunshine within such modest geographical boundaries."
Mägedes - korralikud talved. Osariigi kaguosa - kõrb, väga sarnane sellele, kus praegu elame. Kõik see suhteliselt väikesel maalapil (viis ja pool Eestit mahuks Oregoni ära)

Vaatame kaugust Põhjapoolusest kah:
North Pole > Tallinn 3402 km
North Pole > Bend, Oregon 5114 km
North Pole > Las Cruces 6421 km.
Ühesõnaga. Plaanitav elukoht on ca 1300 km põhjapoolusele lähemal kui Las Cruces; ca 1700 km poolusest kaugemal kui Tallinn. Saab jahedam olema kui siin New Mexicos, samas soojem kui Eestis.

Ennäe, kirjutan siin Oregonist, mõtted suures osas tulevikus, ilmselgelt. Juba tuli esimene elukoha-pakkumine kah, kuulutuse peale.  Kuid see ei tähenda mitte, et me 'siin ja praegu' elu ei naudiks. Täna oli imeline, oranzhikaskuldne New Mexico päikeseloojang. Sooja päeval 20 kraadi. Tuvid ja kassid ajavad armuasju...:)
20/01/2014 

LÄHEDALSEISVATE ISIKUTE suust on siin juba nurinat kuulda olnud. Et kuda siis sedamoodi, kolite imelisest New Mexicost ära, kuskile Oregoni, fuih! Et ega siis blogis enam eksootilisi looduspilte näe. Linnavärk, keskmine ameerika elu-olu. Majad, muru, golfiväljakud. No, ma tegin siin pisukese kiire valiku Oregoni vaadetest. Näib, et sealgi on seda va loodust mõningal määral, või mis?

Seda ka veel, et tänasest on me kuulutus väljas, vastavatel veebisaitidel, sooviga Oregonis maja üürida: kenas keskeas korralik paar kõrgelt koolitatud koeraga, nii-ja nii mitu tuba, aed, vaade. Ja muud pisemad soovid takkaotsa. Arvata, et Valentinipäeval stardime Oregoni poole. House hunting! Üüriturg õnneks siinmail lahke ja lai.

Anyway. Kui kaarti vaadata, siis Oregoni osariiki poolitab Kaskaadide mäeahelik. Elu ookeani kaldal oleks kena küll, kuid mägedest läände, st. suure vee poole jääb vihmane, tuuline, pilvine, udune kliima. Ida pool Kaskaade on hoopis teine tegu. Kuiv, päikeseline. See meile passib. Esialgu oleme näpu Oregoni keskpaika pannud. Bend näiteks. Paraja suurusega. Pacific pluss suured linnad (Portland, Salem) paari sõidutunni kaugusel. Seattle, Washington, San Francisco, Vancouver - sinnagi vaid umbes pikk päevatee.

Hmm. Kummaline, põnev, veidike kõhe, hea tunne... Sest maja, kus elama hakkame, on Oregonis juba ootamas. Mis sest, et meie täna veel ei tea, kus täpselt.
Fotod: Internet
19/01/2014

Ümberasumis-eelne kapikoristus. Et ei peaks viimsel minutil rabelema, kui kolimisauto ukse ees signaali annab:)
Minul on lihtne - puhastustöö tehtud ühelt mandrilt teisele kolides. Ega niimoodi ju palju kaasa ei võta. Kahe siin oldud aastaga pole hullult kraami juurde tekkinud kah, olen suutnud oma panipaiku joone peal hoida. Paulil on keerulisem. Selles konkreetses kodus elanud üheksa aastat. Meil on siin üks sihuke pisike taskuformaadis 'piibel', vanadel tarkuseallikatel põhinev nõuanderaamat, kuis oma kodu koormavast kraamist vabaks teha. Väga inspireeriv. Otsisime taas riiulist välja, läheb vaja. Sest Kraamil, nagu küllap tähele olete pannud, on salakaval kalduvus majja hiilida, ilma et märkaksid.

Foto 1. Ruidoso Weekly News 1989
"Paul Harmon, a bladesmith from La Luz, bounds a hot piece of metal Saturday during Fiesta Days in Cloudcroft"
Foto 2. Kaks kosmoses käinud dollarilist rahatähte.
14/01/2014

ALANUD ON HARMONITE VÄLJARÄNNE Las Crucesest. Pauli noorem poeg sai detsembris kätte bakalaureusekraadi geograafias, ega temal nüüd enam pikka pidamist ole, viskab õpikud nurka, annab oma maja (mis meist ca 10 minuti autosõidu kaugusel) rendile, läheb laia ilma rändama. "Lai ilm" on esiteks New Orleans, teeb seal väheke filmitehnika-alast tööd. Meie Pauliga googeldame juba kolimisfirmasid ning töötame kodus metoodiliselt panipaiku läbi. Mis Oregoni kaasa, mis mitte. No, viimaks saan päris omaenda yard sale'i ka korraldada, ameerika kombe kohaselt. Seda teeb siin iga korralik kodanik enne kolimist.

Anyway. Kui ümberasumise põhjustest veidi täpsemalt rääkida, siis ei saa üle ega ümber sõnast ’allergia’. Mis suurt hulka siinseid elanikke üsna tõsiselt vaevab, nüüdseks ka mind. Kõrbekuivus, tolm, pecan-pähklite istandustest leviv õietolm, või siis (praegusel aastaajal) pähklisaagi koristamisel tekkiv tolm. Mäed ju ümberringi, mistap kogu sel  õhus hõljuval  kraamil ei ole kuskile laiali hajuda kah. Ning see annab ennast tunda, oi ja kuidas veel. Nina jookseb vahel nagu mahlakask ja vahel hingeldad nagu kala kuival, sest õhk käib läbi ainult suu kaudu.

’I shall take you awayy from here’ lubas Paul täna hommikul kangelaslikult, kui ma neti-poti ja küüslaugu ja ingveri ja päevakübara-tee ja muu sellisega ametis olin. Tolle lubaduse peale lõbustasime end järgneva kujutluspildiga: mina seisan me maja eest külatanumal, käsi abipaluvalt välja sirutatud. Aidake, aidake, allergia murrab! Paul kui uljas prints kappab mind päästma, valgel hobusel iseenesest mõista. Tohutu tolmupilv tõuseb hobuse jalge alt, vallandades mul järjekordse allergiahoo. Äigan käega üle märja ninaaluse. Prints valge ratsu seljas sirutub alla, et mind oma selja taha sadulasse lennutada, me käed kohtuvad...kuid saatus pöördub meie vastu. Mu sõrmed on tatist libedad, ei jää päästja pihku pidama, ja nii Paul minema tuiskabki, jättes mind keset tolmupilve nina löristama, naabrionu nelikümmend kassi ümberringi peenikest naeru pidamas. Seisan, nägu tolmune ja mokk pettumusest pikk ning tunnen, kuidas ka kassiallergia vääramatult ligi hiilib. Seda enam, et vähemalt neli noist neljakümnest taaruvad juba jälle jämeda kesk-kerega ringi. Kevad!

Anyway. Las Cruces oli, on ja jääb meie jaoks üheks parimatest paikadest maamunal. Lähen nüüd ja googeldan taas neid kolimisfirmasid...
p.s. Foto tänasest õhtust. Orelimäed, pappel ja kasvav kuu üleval paremas nurgas.
10/01/2014

Nonii. Otsus tehtud. Farewell, New Mexico - nõiduslikult kaunis, ääretute avarustega, vikerkaarevärvi loojangutega, mägine, kõrbekuum. Hello, Oregon - Vaikne Ookean, metsad, mäed, jõed, järved, kosed, kõrb. Neli aastaaega. Kus täpselt me uus kodu olema saab, seda sõidame selgitama veebruaris. Üle mõistuse raske on otsustada, kui otsustusvabadus enam kui täielik:). Praegused mõtted on, et päris ookeani äärde vast ei koli. Seal on vihma ja pilvisust rohkem, kui meile meeldiks. Tõsisemalt vaatame ringi ida pool Kaskaadide mäeahelikku, see jookseb läbi osariigi ülalt alla, hoiab vihmad-tuuled lääne pool, tekitades ida poole nn. banaanivöötme. Üsna sarnased kliimatingimused meie praegustele - talv siiski väheke külmem, kuid kuiv, suvi kah väheke jahedam. See sobib meile imehästi. Ookean jääb vaid paari sõidutunni kaugusele. Ühesõnaga, veebruaris teeme osariigile tuuri peale, tõenäoliselt ka juba tõsisemat house-huntingut. Las Cruceses me eesseisvat suve enam ei veeda. Ah et miks just Oregon? No, oleme siin kaalunud väga tükk aega juba, Oregon on meilt enim plusse kirja saanud. Kena on ka veel see, et ega me Crucesest ei pea ära kolima. Me ei lähe otsima paremat, mkmm, kindlasti mitte. Oleme siin väga, väga õnnelikud. Läheme kogema  teistsugust. Loodust, kultuuri. See on suur ja tohutult vaheldusrikas maa, Ühendriike mõtlen. Patt oleks jätta uued elamused kogemata, vabad nagu me mõlemad Pauliga oleme.
09/01/2014

Kaheksas jaanuar! Juba teine pulma-aastapäev, ning esimesest silmast silma kohtumisest saab selle kuu lõpus tervelt neli aastat. Sõitsime kahekesi (+ koer) üles mägedesse, ikka sinna, kus meid paari pandi. 2012 aastal kirjutatud lühikesed, aga tõhusad:) abielutõotused lugesime teineteisele taas ette. Taas rüüpasime veini, vaatasime sinistesse kaugustesse. Yarko, tema muidugi vahtis üksnes omaenda nina ette, et aga paremat pulka leida, mida siis meile ette tassida, loopimiseks. Möödunud aastal, mäletan, oli samal päeval samas kohas ohtralt lund ja külmakraadid. Sel aastal aga imeilus soe päev, + 15C, tuulevaikus. Pisikesed linnud sebisid kadakapõõsastes, olles  täitsa seda nägu, et läheb kevadiseks pesapunumiseks.
09/01/2014

Issand Jumal, juba kuues jaanuar. Juhtunud on nii mõndagi, kirja pandud pole midagi.  Nädalavahetuse road-trip Albuquerque’sse näiteks. Jätsin Pauli ja Yarko omapead - yehaa! - ning võtsin vastu Pamela lahke kutse osaleda ta noorema õe - kuidas seda nüüd tõlkidagi? - üleminekuriitusel?  Rite of Passage inglise keeles. Meeldejääv kogemus, nais-energia ilus, võimas manifestatsioon. Noh, pühalikkusega õnneks üle kah ei pingutatud, õhtu teises pooles voolas vein ning tantsitud sai nõrkemiseni:)

See, miks tänapäeval vanu tseremooniaid üles soojendatakse, on omaette küsimus. Ja kuivõrd see ülessoojendamine toimib. Pole ma isegi sest patust prii, et üht või teist olen 'indiaanlaste mängimises' süüdistanud. Aga iga asja võib mitme nurga alt vaadata, mu meelest. Kui defineerime igivanu tarkusi kui tööriistu, siis miks mitte neid kasutada? 

Anyway, mul on siin üks inglisekeelne tekst teema kohta, kui teid huvitab, kulla naised. Või ka mehed.

Ain’t life great?!!