HOMMIKUTI KAHUTAB, päevad soojad ja päikeselised. Kerk-Oregoni kena kliima. Seda ka veel, et meie valdustes on end sisse seadnud paarisaja-pealine punarindade parv. Vaatamist väärt, kui nad karjakaupa aiatiikide äärde jooma ja suplema kogunevad. Peaks püüdma mõni päev pildistada. Muidu on kõik tore, lahedad linnukesed, aga roojavad mis jube. Aiateed ja -mööbel puha roostepunast punarinna-paska täis. Samas, ega kurta ei või, me ju vabast tahtest kanjoni veerele elama kolinud. Eks näis, kas punarinnad on rändel või viibivad ületalve - sel juhul tuleb kevadel aiateed luua ja/või labidaga puhtaks rookida. Vast lausa survepesu tellida:-)
-----------
MORNING FROST. But days are still sunny and warm. Thank you Central Oregon!
Nov 30/2016
MIND LÖÖB IGA KORD RÖÖPAST VÄLJA, kui Google mingeid uuendusi teeb, minult küsimata. Nagu nüüdki. Logisin pahaaimamatult Bloggerisse sisse, ja mis ma näen. 'Tööriistakastis' on sobramas käidud, mingeid raskesti deshifreeritavaid sõnumeid jäetud 'küpsiste' kohta, jne jne jne. Mulle kui mitte-IT inimesele on see kõik nagu hiina keel. Mina tahan, et minu blogi telgitaguses püsiks status quo. Aga no kesse minu käest küsib. Ühesõnaga, kogu selle sisselogimis-järgse ehmatusega on mul hetkel enam-vähem meelest läinud, millest kirjutada tahtsin. Et siiski mitte niisama soiguma jääda, lisan paar värskemat pilti meie 'eesõuest' elik Rahvuslikest Rohumaadest. Elektrikompanii vahetab läbimädanenud posti. Töö kiire ja korralik. Pimeduse hakul oli Rohumaa taas vaid koiotite päralt.
-----------
I HATE IT when Blogger does that behind my back! I mean messing with my blog's toolbox and stuff. It never looks or feels better after those changes. Never. But oddly enough, time goes by and I'm always getting used to it. And then BUM! they make another change. Anyway. Photos: power company is working in our front yard (a.k.a National Grasslands:-), changing a rotten pole. Or something.
Nov 24/2016
KÜMNEID MEETREID PIKK ÄMBLIKUVÕRK me garaazhi ees, varahommikul. Jajah, see kitsas pikk hele triip asfaldil. Müstika! Muud ei oska arvata, kui et Ämbliku kudumistöö rippus algselt puude vahel, öine tormituul puhus alla. Võrguniidid algavad tolle kanjonikaldal oleva kadaka juures, lõpevad fotograafi jalge ees. Appikene. KUI kaua seda küll kooti?
----------
EARLY MORNING: SPIDER WEB ON OUR DRIVEWAY, TENS OF YARDS LONG. Wow. Lot's of spider-work! Was it hanging between junipers and got blown down during stormy night? Mystery...
Nov 23/2016
„DON’T BE AFRAID“, ütles Trump oma esimeses tele-esinemises Ühendriikide värskelt valitud presidendina. Et kaasmaalastel (ja kogu maailmal) pole põhjust hirmu tunda tema presidendi-aja ees. Hmmm. Minul isiklikult on selle ’ärge kartke’ kohta oma teooria, põhineb praktilisel kogemusel. Aga las ma jutustan.
Aastakümneid tagasi, mil veterinaaria Eestimaal veel nii peen teenus polnud kui tänapäeval, oli mu kahe koera (Eduard ja Jeekim) ning kahe kassi (Mimmi ja Hombre) ihuarstiks kogenud loomatohter. Tõreda olemisega, kuid ilmselgelt sooja südamega vanemates aastates meesterahvas. Doktor Viitol elas Pääskülas, Põdra tänaval. Mingist kliinikust kui niisugusest polnud tol ajal juttugi. Helistasid ta kodutelefonile, leppisid visiidiaja kokku, ilmusid värava taha. Viitol tuli torisedes tänavale, tumesinine, ebamääraste plekkidega kaetud automehhaaniku-kittel seljas, ning vaatas "looma" üle. Diagnoosi pani kohapeal. Ühekorra, kui Eduard omale varases kutsikapõlves kopsupõletiku hankis (tänu minu kogenematusele koeraomanikuna), sain Viitolilt sõna otseses mõttes sõimata. Et kas ma ei tea, et kutsikat tuleb poputada samamoodi kui imikut? Mina vaikselt vastu, et mul pole lapsekogemust. "Hoolitsemist tuleb kõigepealt tittede peal harjutada, alles seejärel võid kutsika võtta," mühatas Viitol etteheitvalt. Aga Eduardi, kes vaat et taevassemineku äärel oli, tohterdas terveks. Armas doktor Viitol. Ega ümberkaudsed (ja üle Tallinna) koeraomanikud teda asjata kiitnud ja soovitanud.
Ühesõnaga. Millest ma rääkida tahtsin, oli see hirmu teema. Mul läks aastate jooksul Viitolit ühtepuhku tarvis – vaktsineerimised, Eduardi, tulihingelise kakleja naha- ja lihavigastused, Hombre kastreerimine jne jne. Doktor Viitolil oli väljakujunenud kõnepruuk, mida ta noil väravatagustel visiitidel kasutas - patsiendi, omaniku, võib-olla ka iseenda rahustamiseks. Nimelt: mis iganes ebameeldiva protseduuriga tegu (süst, haavaõmblused, munade mahavõtmine), Viitoli mantra oli järgmine: „Ära karda. Ei tee…ei tee…ei tee…“ No aga ise muidugi samal ajal tegi, nii et verd ja karvu lendas.
Novot. Loodetavasti on lugeja selle veterinaaria-teemalise jutu lõpuks aru saanud, miks Trumpi "ärge kartke" mul ihukarvad hirmust püsti ajab.
Nov14/2016
UPLIFTING THOUGHT from documentalist Michael Moore for this somber after-election morning:
"You must say this sentence to everyone you meet today: "Hillary Clinton won the popular vote!" The majority of our fellow Americans preferred Hillary Clinton over Donald Trump. Period. Fact. If you woke up this morning thinking you live in an effed-up country, you don’t. The majority of your fellow Americans wanted Hillary, not Trump. The only reason he’s president is because of an arcane, insane 18th-century idea called the Electoral College. Until we change that, we’ll continue to have presidents we didn’t elect and didn’t want. You live in a country where a majority of its citizens have said they believe there’s climate change, they believe women should be paid the same as men, they want a debt-free college education, they don’t want us invading countries, they want a raise in the minimum wage and they want a single-payer true universal health care system. None of that has changed. We live in a country where the majority agree with the “liberal” position. We just lack the liberal leadership to make that happen." Source
Nov09/2016
KUUS AASTAT OLEN SEDASINAST BLOGI PIDANUD, kujutage ette. Kuus aastat! (patsutab endale õlale, järekindluse eest:-). Isegi veidi üle kuue aasta, kui täitsa täpne olla. Teinekord on pikemat aega head blogituurid üleval, siis tuleb jälle säherdune blogimis-tropp ette, et kisu või tangidega postitust välja. Aga noh, omaenda otsus ju, võrgupäevikut pidada. Ja üldjoontes väga meeldiv tegevus. Kusjuures töötab suurepäraselt ka arhiivina - vahel murrame Pauliga pead, millal või mismoodi üks või teine sündmus toimus, siis on mugav 5500st järele vaadata.
Üksvahe, peale Las Crucesest Oregoni kolimist, olin üsna usin teksti ka inglise keelde ümber panema, siinsete lugejate tarvis; viimasel ajal olen selles osas laisaks jäänud. No ja mingi aeg hoidsin kommentaariumi lahti. Kommentaare eriti ei kogunenud, küll aga ilmus kui maa alt üks noist anonüümsetest Interneti-trollidest, hakates hooga mu (eelkõige poliitilisi) seisukohti ümber vormima. Mispeale panin nimetud kommentaarid lukku, ja peagi teised kah. Vast millaski avan jälle, never say never:-)
Blogimine õnnestub kõige paremini hommikuti ja õhtuti. Päevasel ajal on tekstile väheke raskevõitu keskenduda, kui ma sülearvutit just oma workshoppi kolida ei taha. Sest igapäevaselt on minu arvutilauaks meie köögilaud, no ja köögis kogu aeg ju midagi toimub, onju. Samas, arvuti söögilaual on taas mu oma vaba valik, põhiliselt vaate pärast. Kui pea tõstan, kaen läbi seinasuuruse köögiakna otse meie lõunapoolsesse iluaeda.
Pean muuseas juba pikemat aega plaani blogi välimust värskendada, mitut puhku olen värvide ja shriftiga mänginud, paraku saab tulemus iga kord sihuke ehmatavalt uudne - löön põnnama, tulles kähku olemasoleva juurde tagasi. Vaatame, ehk sellel sügistalve juhtub? :-)
----------
SIX YEARS of BLOGGING! I've been quite strenuous, don't you think? :-)
Nov7/2016
VEISEKONDID PULJONGI TARBEKS (pluss muu loomalihakraami) ostame siitsamast kodu lähedalt DD Farmist. Rohu peal kasvanud lehmade kondid, mmmmm. Kusjuures, puljong ei aja keetmisel üldsegi sedamoodi vahtu nagu poekontidest tehtu. Puhtalt ja hästi elanud terved loomad, mis muud. Mis muuuuuud....:-)
Vaatan uudistest, et Eestis lumi maas. Või lörts? Igatahes korralik kapatäis, lumelabidad käigus ja puha. Meil oli täna 15 kraadi sooja ja päike väljas. Lumepuudust siiski pole, kogu Kaskaadide mäeahelik ammu valge juba. Aga siin allpool, siin annab seda lund oodata. Ning kui tuleb, püsib kasinasti kuu aega, kui sedagi. Novot. Kondi-ostult tulles põikasime Sepakaljude juurest läbi. Päike soojendas, rohi oli kuldne ja hõbedane. Ja maja on koduse kondileeme lõhna paksult täis.
-----------
Grass Fed Beef Bone Boullion, yumm!
I hear that it's snowing in Estonia. Here, it was 60F today. So on our way home from DD Ranch we went and said 'hello' to Smith Rocks which are almost in our back yard. Almost. Something like 20 minutes drive.
Nov02/2016
Subscribe to:
Posts (Atom)