.....Mäed pildil asuvad autost umbes nii kaugel kui Pärnu Tallinnast.
See selleks. Vaja koju saada. Võtsin lõpuks ühel härral nööbist kinni ja palusin abi. Ta tundis huvi, et kas ma ikka siduri alla vajutasin enne käivitamist. Hmm. Loomulikult mitte! Küllap Pauli maja juures autot käima pannes tegin seda automaatselt, Mesillas läksin aga ähmi täis ning instinktid kadusid 'sidurijalast' kus see ja teine:.
Truck'iga on muidu hea rahulik kulgeda. Seljas ei elata, kui foori tagant otsekohe minema ei saa. Tallinnas oleks ammu signaali antud ja keskmist sõrme ja mida veel. Muide ma ei ole siin keskmist sõrme veel näinud. Liiklus on ikka üle mõistuse rahulik ja viisakas, aga seda ma olen vist juba rohkem kui üks kord maininud.
Vaata ka
EDIT: hea sõber lisas selle huvitava teabe hiiglasliku tõusva täiskuu illusiooni kohta.
P sõprusringkond pole kindlasti noid wannabe-indiaanlasi, sellegipoolest on nad selles kultuuris sügavalt sees. Kuid, NB! Vendade Urbide indiaanilaagritega ei maksa paralleele tõmmata ...hmm, mitte et ma viimatimainituid halvustaks. Kui tuua väga lihtsustatud võrdlus, siis vast staadionikontsert versus väike intiimne/intensiivne unplugged esinemine, kus kopkatki raha ei võeta.
Ma olen nüüdseks kolmes sweat lodge'is olnud, mai ja septembri alguses; pildil olev oli mul kolmas.
Kui veidi linnast välja sõita, on Orelimägede süda kah näha.
Peale road-trippi istutasime ta koduaeda. Vahepeal kidus natuke, kuna muud taimed (oregon ja tüümian) kippusid lämmatama. Nüüd sai parema koha, messingikamaka juurde. Ajab uusi võrseid. Messingist on P'l plaanis midagi teha, noapeadele kaunistusi, vist.
Aga millest tahtin rääkida on eileõhtune vaatepilt. Ja loomulikult polnud mul kaamerat kaasas. Ja ega fotod seda edasi ei annakski, mida nägime. Igal juhul oli see mu elu vapustavaim vaatepilt, vähemalt siiani. Ka P ütles et ta pole midagi sellist varem näinud. Mägede tagant, sinise taeva taustal lähenes aeglaselt hiiglaslik tormipilv, õigemini kolm tormi korraga, eristatavad lausa. Suurem jagu pilvedest olid valged, aga väga erineva "faktuuriga". Tormifrondi ülemine, tundus et lausa stratosfääri küündiv serv rullus ees ja kogu muu kohutav ilu tuli järele. Võrreldav vast mitmekümne tuumaseene või vulkaanipilvega; kogu idataevas oli seda täis. Ja selja taga, läänes, toimus säärane päikeseloojang, et...et! Mõneti heagi, et fotokat polnud, pildistades ei saa nö. sündmuse sees, "kohal" olla, aga samas on mul kahju et need pildid saamata jäid.
Torm ise aga vaid ähvardas, vajus pimeduse saabudes Orelimägede taha tagasi.
Truck nuts.
:))))
Kui ma enne seekordset ärasõitu Eesti Käsitöö poes Pikal tänaval kingitusi ostmas käisin, soetasin muuhulgas paar vöökirjas kootud järjehoidjat, villased, vahvad. Mainisin müüjale et viin usa'sse, Mehhiko piiri äärde. 'Kas nad seal loevad ka?' küsis müüja. Ta mõtles seda täiesti tõsiselt.
OK, vastus on siin. Ameerikas tundub avalikes pesumajades käimine traditsioon olema. Majanduslikust seisust sõltumata. Sõbralikult koos nii kodutud, gängsterid kui koduperenaised. No, see on väike liialdus...aga seltskond on tõesti seinast seina. Meenutage Hollywoody filme - pesumajastseene peaks meelde tulema küll. See on selle ühiskonna tava. Ütlevad, et ca 50% ameeriklastest peseb pesu pesumajas. Lahe suhtluskoht ka, kui tahad suhelda; aga ega keegi ei sunni. Täna lugesin õues pingi peal ajakirja, sealsamas arenes filosoofiline vestlus kahe kliendi vahel. Meesterahvad, täitsa erinevad, üks must, teine valge, mustal polnd autotki, valge oli ilmselgelt rikkamast keskklassist. Intelligentsilt võrdsed, vestlus oli sõna sekka ütlemiseks üle minu vaimsete võimete:). Teemaks religioonid ja maailmakorraldus ja säärane; kuulasin ja nautisin.
Küsitud on ka et kas pesumajas käimine pole ajaraiskamine. Hmmm...aeg on relatiivne mõiste. Võid lugemist kaasa võtta, võid kellegagi vestelda, võid niisama aja maha võtta. Eestis toppisin pesu kodus masinasse...kui ma nüüd mõtlen mis imet ma selle ajaga ära tegin...no üht-teist ikka, aga mitte midagi põhjapanevat.
Pikk jutt lühikeseks. Paljudel ameeriklastel on elamises masinad olemas, paljudel ei ole. Elukorralduse muutudes:) on Paul nüüd masinaküsimuse tõstatanud. Arutasime ja leidsime, et esialgu pole vaja. Pildil on pesumaja kus käime; kuulub hiina perekonnale. Ja nad kõik (papa-mamma ja täiskasvanud lapsed) on väga pikka kasvu! Üldse mitte pisikesed ja kollased, ja vaid aimatavalt pilusilmsed:). Aga räägivad omavahel hiina keeles.
EDIT: Hinnad ka. Üpris suur masinatäis pesupesemist maksab 1 dollar; tahad täitsa kuiva pesu, tõstad kuivatisse ümber ja maksad veel ühe dollari lisaks. Programme on nii pesemiseks kui kuivatuseks rikkalikult valida, pitspesust teksadeni, ja kõik muu sinna vahele.
Starbucks coffee vol 2. Lisan peale vahvat meilivahetust blogilugejaga, et ma põhimõtteliselt ei poolda suuri kontserne nagu Starbucks, kes oma haarmed igale mandrile ajavad ja väiketegijaid lämmatavad, aga mulle tõesti hirmsasti maitseb nende latte, ja kui kõne all on mulle eluliselt oluline jook nagu kohvi siis ei tunne ma endas piisavalt võitlusvaimu, et ketikapitalismiga võitlust pidada kohvitopsi ostmata jättes. Pealegi on väikesed kohad kinni, krt, kui sa teel olles kõige kibedamalt kohvi vajad - varahommikul ja hilisõhtul. OK võiks ju termoses kohvi kaasa teha, aga kodus pole espresso-lattemasinat jne jne jne - ühesõnaga vabandusi on mul varrukast võtta:)
Starbucks coffee vol 1
Starbucks coffee vol 1
Lisaks. Rahvas on üsna marus, kuna valitsus ähvardab tsensuuriga (seda terminit loomulikult avalikult kasutamata). Tsensuuriks suht vabad käed annab tõsiasi, et usas ei käi Internet hetkel telekommunikatsiooni, vaid informatsiooniteenuse alla.
Fotole klikkides ja seda veelkord suurendades saab kenasti lugeda.
Kojuminekul pakitakse ülejäägid külalistele kaasa, aga vaid siis kui sa seda soovid. Niisama viisakusest 'ei' või 'jah' ei öelda. Muudab suhtlemise väga lihtsaks ja meeldivaks, ei pea neid 'oh mis te nüüd endale tüli ja kulu teete' mänge mängima:). Kattub kenasti sellega, mis mu oma tutvusringkonnas (Eestis) kombeks. Tore.
Ei.
Ei!
Ei!!! Ei tööta Mehhiko narkodiileritele heaks:)
Õige vastus: olime Pauli sõbrale abiks treeningvahendite valmistamisel. Tegemist Jaapani võitluskunstidega. Kas ma olen maininud et P on alaga 30 aastat tegelenud ja teeb siiani üks-kaks trenni nädalas? Tal on must ja pruun vöö, tehnilistesse peensustesse ei lasku:)
Niisiis - valmistasime Metsubushi'sid, munakoorte sisuks sai beebipuuder.
*Truth or Consequences sai oma kummalise nime 1950'ndatel, raadioprogrammi järgi.
Starbucks coffee! Ma ei imesta et siin Starbucks'i topsid käes ringi käiakse. Alates Hollywoody staaridest nagu paparazzi-piltidel näha; lõpetades colledzhiõpilastega. Üle mõistuse hea kohvi, aus kraam, tehakse sinu silma all. Kallivõitu muidugi on. Me võtame tavaliselt "Two Tall Lattes with extra shots" (extra shot = lisaports espressot latte's). Ja siis oma käega piimavahule peale vaniljet ja shokolaadi ja kardemoni, maitseainebaarist; mina panen veel pruuni suhkrut ka. Assa!:) Aitab ülihästi autos pikki vahemaid läbida. Kui on väga pikk tee siis võtame kaks Grande Latte't:)
Kohvitopsile kirjutatakse su nimi, sest raha maksad ja kraami saad kätte erinevatelt teenindajatelt.Mitte ükski pole mu nime veel häälduse järgi kirjutanud, ikka palutakse uuesti öelda, tähthaaval. Aga. Üks Starbucks'i tüdruk, küsinud (nagu nad tavaliselt teevad) kust nimi pärit, ütles et oo, tal on sõber eestlane, Andres, elab LA's. See on väga lahe kuidas nad (ma mõtlen teenindajaid kellega suhtled poes ja siin ja seal) - kus ma olingi? jah et kuidas nad paari sekundiga kontakti loovad ja siduvad paralleelid tõmbavad, mitte aint minuga muidugi, iga kliendiga. Eks see ole äriedu tõttu osalt, jah. Aga see pole pealetükkiv ja on alati väga intelligentne; ja nad on siin inimestena üksteisest tohutult rohkem huvitatud ja tohutult hoolivamad kui meil Eestis. Võhivõõraste omavahelisest suhtlusest igapäevaelus pean silmas. Kui keegi küsiks mult praegu, mis on suurim erinevus Eesti ja USA vahel, siis ma pakuks nimelt selle.
EDIT. Lisan peale kirjavahetust ühe blogilugejaga, et ma põhimõtteliselt ei poolda suuri kontserne nagu Starbucks, kes oma haarmed igale mandrile ajavad ja väiketegijaid lämmatavad, aga mulle tõesti hirmsasti maitseb SB latte, ja mul pole piisavalt võitlusvaimu, et SB'ga võitlust pidada oma kohvitopsi ostmata jättes. Pealegi on väikesed kohad kinni, krt, kui sa kõige kibedamalt kohvi vajad - varahommikul ja hilisõhtul. OK võiks ju termoses kohvi kaasa teha, aga kodus pole espresso-ja lattemasinat jne jne - ühesõnaga vabandusi on mul varrukast võtta:)
Aga üsna tavaline on, et inimesed löövad valimisperioodil oma maja ette, sõidu-ja kõnnitee piirile püsti sildi, mis kuulutab kelle poolt nad hääletavad. Sellised väiksevõitu, ma pakun ca 40X40 cm maksimum.
Subscribe to:
Posts (Atom)