Selle postituse pealkirjaks tahtnuks “Kaheksa” asemel “Enob & Doof" panna, aga ei hakanud nädalapikkust traditsiooni rikkuma. Pealegi, te oleksite mõelnud, et olen igapäevasest blogimisest segaseks läinud. Mis enob? Mis doof?? Oot, las ma räägin.
Eks iga koeraomanik arvab, et tema peni on see kõige intelligentsem. Nii ka meie Pauliga. Ning vähemasti me enda meelest on sel arvamisel kõva tõepõhi all, kuna Lillikene saab me jutust aru. Või noh, mõnda sorti jutust. Või noh, vähemasti mõnedest sõnadest. Näiteks ei saa tema kuuldes rääkida söögist ja kondist. Inglise keeles, mis me kodune keel, vastavalt “food” ja “bone”, eks. Ma ei saa Lilli kuuldes Paulile teada anda, et varsti tarvis koera sööta, või et pealelõunal kavatsen talle (koerale siis, mitte mehele) konti pakkuda. Lillikene nopib need sõnad kirurgi täpsusega jutust välja, jäädes, silmad paluvad, suu vesine, meile otsa vahtima. Sellest ta muidugi aru ei saa, et söögi- või kondiaeg pole veel käes.
No vot. Ja kuna ei mulle ega Paulile üldse ei meeldi, kui koer on “needy”, ehk siis ahistab meid oma pilgu ja järelkäimisega, olime sunnitud mõningad uued sõnad leiutama. Läksime lihtsama vastupanu teed, pöörates söögi ja kondi tagurpidi. Food – doof, bone – enob. See on nii naljakas, kuidas need salasõnad meile endale on külge jäänud. Isegi inimtoidu kohta tuleb nüüd doof enne keelele kui food.
Aga tõele näkku vaadates, jah, nii väga kui tahakski uskuda, et meie loom on harvaesinevalt andeks, kohtab säärast “keeleoskust” koerte hulgas alailma. Lilli sõnavaras on… /loetlen sõrmedel/… umbes 30 sõna? Kõik ei tulnud ehk praegu meelde. Lisaks tunneb Lillikene kümmet-viitteist mänguasja nimepidi, ning on viipekeele alal kõva tegija, kuna hea hulk infot vahetame käemärkide abil. Juurdetulek, eemale minek, paremale/vasakule pööramine, ootamine, paigal püsimine, ja muud sellist.
Hmm, jaa... kui allolevat artiklit uskuda, võiksime me Pauliga, kui nii laisad poleks, Lillikese sõnavara oluliselt suurendada. Samas, sellega võtaksime riski, et ei saa enam üldse omavahel rääkida, kui koer pealt kuulab. Ei, las jääda, nagu on.
Fotol: viiekuune Lilli ja enob. Jah, Lillikese õuekennelis on säärane kena vaip-põrand, tänaseks juba paar korda uuendatudki. Vaiba all 10mm paksune isolatsioonimaterjal, et kõnniteekivide talvekülmus koerani ei jõuaks. Vaipa puhastan tolmuimejaga üle päeva, vajadusel igapäevaselt. Mõne inimese elutoa põrandakate ei ole kah nii perfektne, ma ütlen. Aprill 2017. (Jep, mind ikka veel kriibib see "sa kohtled oma koera halvasti".)
------------
Smarter Than You Think: There are three types of dog intelligence: instinctive (what the dog is bred to do), adaptive (how well the dog learns from its environment to solve problems) and working and obedience (the equivalent of ‘school learning’). Data from 208 dog obedience judges from the United States and Canada showed the differences in working and obedience intelligence of dog breeds. Border collies are number one; poodles are second, followed by German shepherds. As for language, the average dog can learn 165 words, including signals, and the “super dogs” (those in the top 20 percent of dog intelligence) can learn 250 words.
November 30/2023
“A bone to the dog is not charity. Charity is the bone shared with the dog, when you are just as hungry as the dog.” ― Jack London
Jah, kus on siidine pori, gurmee-eine pool aastat vana mägrakorjusega ja tuduase vanaisa vanadest pykstest?
ReplyDeleteMitte et ma ise meie elukatele neid lõbustusi pakuks, aga kuuldavasti on see iidne koerapidamise traditsiooni osa.
Oi, Lillikese tarvis on meil siin siidine pori ja mädanevad mägrakorjused täitsa olemas. Vanaisa vanade püksteda on muidugi keerulisem. Vanaisad ammu taevariigis, püksid võtsid kaasa.
DeleteTarkur Lilli :)! 165-250 sõna tundub küll ulme, aga põhjaliku tegelemise korral võibolla tõesti. Peaks Käbile tuttavad sõnad ka kokku lugema, aga arvan, et meilgi nii 30 kanti.
ReplyDeleteJah, ma arvan, et see ca 30 ongi meiesuguste, koeraga kenasti tegelevate perede number. Rohkema jaoks peab juba ekstra pingutama, sellest omaette eesmärgi tegema.
DeleteEp rääkis, et ta on lugenud või vaadanud videoid vms sellest, kuidas eri koertele õpetati ka verbaalset eneseväljendust - õpetati seoseid mõiste ja teatud klahvile vajutamise vahel. Ja pidi olema väga huvitav, kuidas olenevalt iseloomust otsustavad koerad, kes on sellise väljendusvahendi saanud, rääkida väga erinevatest asjadest. Umbes et üks kirjeldab, mis toimub - "inimene tänaval. koer tänaval" jne. Teine räägib oma tunnetest "ärev. appi." jne. Kolmas tunneb huvi oma inimese vastu ja üritab küsida, kuidas läheb.
DeleteJaa, see on hämmastav, KUI palju koerad (või muud loomad) on võimelised omandama, kui inimene vaid õpetada oskab. Sest õpetamine on enamjaolt keerulisem kui õppimine. Õigemini, õpetama õppimine on keeruline.
Deleteühtlasi järjekordne juhtum, kus ma vangutan pead, milleks me peaks kuidagi ulmeliselt _fantaseerima_ teiste liikidega suhtlemisest, kui meil on juba siinsamas need teised liigid olemas. Linnud. Koerad.
DeleteOn väga fastsineeriv, kuidas saavad kokku kahe väga sotsiaalse liigi esindajad ja hakkavad mõlemad jõupingutusi tegema, et omavahel suhelda saaks.
(einoh, ulmeliselt võib ka. lihtsalt naljakas, et tavaliselt esitatakse seda puhtulmelise, mitte olmelise stsenaariumina.)
Mul endal oli juhust vaadata, kus minu arust õppis üks koer teise pealt ära, mida käsklussõnad tähendavad.
ReplyDeleteMul oli hoida vanemate nunnu padjakoera tüüpi nässu, Malta koer. Nad on tema dresseerimisega laisavõitu olnud, sest nagunii on kodust väljas kas süles või nööri otsas või reisimiskotis. Sellel koeral on väga tüütu komme siis, kui keskkond teda ärevile ajab, juured alla kasvatada, "lohistage mind või järel, aga mina ise ei liigu".
Vanemad haaravad ta tavaliselt sülle, sest loomulikult on üks selline ärevusttekitav olukord see, kui neil on kiire. Ja kodu ümbruses, kus on kena ja haljas, on ta küllalt julge, nii et probleeme ei teki. Loom on mh linnaruumikriitik: kole lage asfaldiväli ajab ärevusse, siin me ei kõnni!
Kui ta oli ilma vanemateta meie pool, selgus, et ta peab ka maailma väljaspool aeda valdavalt suureks ja hirmsaks. Ma püüdsin talle algul uusi kohti tutvustada sel moel, et viisin süles või reisimiskotis mõnda kohta, milleni viis kena haljas tee, et sealt siis juba jalutava koeraga mööda meie enda jälgi ära tulla. Et nii saab see tee talle tuttavamaks ja pärast on nõus ise käima.
Mõne suunaga töötas see paremini, mõnega halvemini. Kui ta oli mõnes suunas juba ise nõus minema, siis premeerisin maiusega jne.
Aga see kõik läks hüppeliselt kergemaks, kui ep hakkas oma hästikasvatatud koeraga (paberiteta ja mitte-ehk-kõige-puhtatõulisem chihuahua) meiega koos jalutama. Tema koer on julge ekstravert, kellele meeldivad uued kohad (ja uued tutvused). Kui pisike maltalane temaga ära harjus ja nägi, et vahva chihuahua läheb reipalt ees, julges ta minna palju kaugemale.
Ja siis julges juba mõnikord ainult minuga ka!
Ma kasutasin temaga suheldes samu sõnu, mida ep oma koeraga, näiteks oota! (foori taga) ja "liigume!" kui oli vaja kähku minna, ja kiitsin ja premeerisin, kui õigesti tegi.
Ja siis, kui vanemad talle järele tulid, sain ma demonstreerida, kuidas kutsu läheb nüüd isegi üle mõne hirmsa suure sõidutee ja isegi vajalikus tempos. Mitte päris üle IGA tee (nt kui läheduses oli suur liiklus ja sealjuures tuli ka endal kiiresti minna, oli ikka liiga õudne ja tuli sülle võtta). Aga areng oli märkimisväärne sellegipoolest.
Ma olen üsna kindel, et ta õppis nende sõnade peale käituma osalt selle järgi, et teine koer tegi ees.
See on NII tore, lugu, ole sa naiseks jagamast!!
DeleteNing jaa, (teiste koerte) eeskuju on koerakoolituses olulisel kohal.
Kui palju sõnu kassid on suutelised selgeks õppima? Mu täiesti dresseerimata Triibik reageerib täiesti adekvaatselt sõnadele "süüa" ja "õue". Oma nimele reageerib ta siis, kui tal tuju on.
ReplyDeleteHmm, ma kasside sõnavara kohta ei oska öelda. Äkki mingid spets kassi-saidid jagavad infot?
DeleteAhjaa, seda ka veel, et ammuaega tagasi, kui minul kassid olid, siis jaa, paari sõna nad kindlapeale tundsid-teadsid.