Natukene ebamugav on raporteerida, et käisime kodulinna külje all toimuval iga-aastasel lennushowl, sest noh, Amazonas põleb, ning muud sarnased mured, aga meie siin osaleme üritusel, kus rahva lõbuks lennukikütust põletatakse. Olen lennushowst varem kah veidi kirjutanud, las ma otsin… näe, leidsingi. Kel huvi, loeb siit.
Ma ise olen muidu airshow taoliste ettevõtmiste vastu suhteliselt jahe, Pauli meeleheaks käin kaasas, kuid seekord olin vaat et vaimustuses. Absoluutselt kõik klappis sel kuumal reedesel pealelõunal ja sumesoojal õhtul. Väga äge show, piloodid muuhulgas ka Jaapanist ja Kanadast, mõnus rahvas (löödi publikurekord), hääd söögid-joogid (kujutage ette, neil oli isegi Pino Grigiod!), minu maitse kohane elav muusika (Precious Byrd). Traditsiooniline showd lõpetav ilutulestik vältas vähem aega kui eelmistel aastatel, olles see-eest fantastiliselt, kirjeldamatult äge. Ja ma ei pea siin detsibelle silmas, eks ole, vaid asja kunstilist külge. No ja enne ilutulestikku toimus öötaevas kümneminutine droonishow, 25 masinat koordineeritult liikumas, valgusefektidega, justkui ulmefilmis. Isegi mina, vana droonivaenaja, olin müüdud. Kusjuures Kaskaadide mäeahelik annab Madrase lennushowle võrratud kulissid. Lisaks kõige alumisel pildil näha olevale Mount Jeffersonile näeb publik veel kuute samas mõõdus vulkaanikoonust.
Airshow of the Cascades
Environmental impact of aviation
August 27/2019
Fotod: Paul
"Flying might not be all plain sailing, but the fun of it is worth the price." ― Amelia Earhart
