Paremale kaldu

 


Disclaimer: see pole poliitiline analüüs. See on enamjaolt emotsioonidel põhinev sõnavõtt. Mistap luban endale eksimisi. Lisaks, ainuüksi USA valimissüsteemi ja –seaduste lahtiseletamine võtaks mitu päeva. Ja kes üldse viitsiks seda lugeda? Sellegipoolest pean oma juttu mõningate selgitustega pikkima, et lugeja, kes siinpool ookeani kehtiva elukorradusega kursis pole, päris pimeduses ei kobaks. Pange vaim valmis, järgneb pikk ning igav postitus. 

Kõigepealt teade. Ma vahetasin ametlikult oma parteilist kuuluvust. Eile olin demokraat, täna olen vabariiklane. Seda võib lugeda ka nii: eile olin Bideni parteis, täna olen Trumpi omas. Aga enne, kui te käsi ringutama hakkate ning mind oma tutvusringkonnast välja arvate, kuulake ära, miks sedasi talitasin. Juttu tuleb eelseisvatest presidendivalimistest (5. novembril 2024).   

Meil siin Ühendriikides on põhimõtteliselt kahe partei süsteem: Demokraatlik Partei ja Vabariiklik Partei. Pluss umbes ühe käe sõrmede jagu pisikest mudru lisaks, Sõltumatud ja Rohelised ja veel paar tükki, kõik sama hea kui olematud. Juba ammustest aegadest on USA üksnes vabariiklaste ning demokraatide valitseda. Iga nelja aasta tagant toimuvad presidendivalimised, mille tarvis mõlemad parteid ka eelvalimised korraldavad, selgitamaks, kes läheb üldvalimistele demokraatide, kes vabariiklaste kandidaadina. (Each of the 50 U.S. states, the District of Columbia, and territories of the United States holds either primary elections or caucuses to help nominate individual candidates for president of the United States. This process is designed to choose the candidates that will represent their political parties in the general election. During the first six months of the election year, primaries and caucuses are separately held in each of the 50 states. Each party sets its own calendar and rules.)

Iga osariik viib eelvalimised läbi erineval moel. Valimisõigus on riigikodanikel, kes end valijaks ja/või ühe või teise partei liikmeks registreerinud. Oregonis käib asi nii: Democratic Party kandidaatide vahel saavad valida üksnes demokraatliku partei liikmeks registreerunud; Republican Party kandidaatide vahel vastavalt siis vabariiklaste partei liikmed. Asja ametlik nimetus: suletud eelvalimised (closed primaries). Mõnes osariigis praktiseeritakse avatud-, mõnes poolsuletud eelvalimisi. Juhuks, kui huvitab: kaart, mis näitab, kuidas erinevates osariikides eelvalimised käivad. (Registered party members are allowed to vote in closed primaries, while registered party members and unaffiliated voters are allowed to vote in semi-closed primaries, and all voters are allowed to vote in open primaries.) Üldvalimistel saab iga kodanik hääletada ükskõik kumma partei presidendikandidaadi poolt, selleks ei pea ühe või teise partei nimekirjas ega ka eelvalimistel hääletanud olema. 

Võtame minu kui (siiani) demokraadina registreerunu näite. Põhjus, miks end üleüldse parteiliikmeks registreerisin, oli, et soovin ka eelvalimistel osaleda. Sõna sekka öelda, milline konkreetne demokraatide presidendikandidaat üldvalimistele läheb. (Registreerumisprotsess iseenesest on megalihtne, paar klikki internetis või paar kirjatähte paberil kohalikus omavalitsuses.) Tulles tänasesse päeva, pole vist Eestimaalgi uudis, et, nii võikalt kui see ka ei kõla, on Trump vabariiklaste presidendirallit juhtimas, pikalt Ron DeSantisest ja Nikki Haleyst ees. Paraku, Demokraatliku Partei liikmena ei saa ma maikuus toimuvail eelvalimistel mitte muhvigi teha, et takistada vabariiklasest Trumpi üldvalimistele jõudmast, takistada teda saamast vabariiklaste presidendikandidaadi nominatsiooni. Teisisõnu, ma ei saa anda oma häält kui mitte niivõrd DeSantise või Haley poolt, siis vähemasti Trumpi vastu, kuna demokraadina ei tohi ma Republican Party eelvalimistel osaleda. Ja nüüd lõpuks jõuame asja tuumani: tõhusaim minu kui valija käsutuses olev relv on püüda juba eelvalimistel Trump elimineerida. Siit ka põhjus, miks ajutiselt vabariiklaste parteisse üle kolisin - niimoodi saan eelvalimistel Trumpi vastu hääletada. Tõenäoliselt registreerin end hiljem demokraadiks tagasi. 

Aga vaatame nüüd järgmist stsenaariumi: Vabariikliku Partei eelvalimisi ei võida Trump. Bidenile (juhuks, kui vana novembrikuus veel elus ja vähekegi tegutsemisvõimeline juhtub olema) astub üldvalimistel vastu Haley. Kumma ma siis valin, demokraadi või vabariiklase? Ausat avaldust tahate, jah? Olge lahked. Hääletan Haley poolt. Biden on... zombi. Kuid, nagu eespool öeldud, isegi zombi on parem kui Trump, mistap, kui novembris lähevad vastamisi Trump ja Biden, ei jää mul muud üle kui Biden valida, kuigi olen surmani tüdinud kellegi vastu hääletamast. Tahaks lõpuks ometi siira poolthääle anda, nooremale, värskemale, korruptsioonist liialt saastamata poliitikule. Aga kui juhtub stsenaarium Biden versus DeSantis? Vot praegu ei oska öelda, kumma siis valiks. DeSantis olla viisakama väljenduslaadiga mini-Trump, väike mees igas mõttes. Aga kui Biden selleks ajaks oma margi minu silmis veelgi enam täis teeb… hmm... ei, olukorra Biden/DeSantis osas jään hetkel vastuse võlgu. Ja siin tuleb ka abordiküsimus mängu, ja seksuaalvähemused, mõlemas teemas on DeSantis tagurlik. Jep... kui Biden peaks sügiseks juba pooleldi koolnud olema, ning vastaseks DeSantis, siis pean vist sihukese inetu tembu tegema, et jätan valimata. Mu meelest on riigil elusat presidenti tarvis, praeguse äreva maailmakorralduse juures iseäranis. (Bideni administratsiooni asepresidendist, Kamala Harrisest ma üldse rääkima ei hakkagi. Panin talle väga kõrgeid lootusi, mida ta on täiega petnud.)  

Muidugi, ühest küljest saan parteipõhisest hääletamisest aru. Ära vali isikut, vali maailmavaade. Demokraadid on mulle sada korda südamelähedasemad kui vabariiklased. Teisest küljest loeb siiski ka persoon. Ja Biden on eilne, ei, üleeilne päev. Ta teeb mu meelest saatusliku vea ning karuteene Demokraatlikule Parteile, et võimust sedasi kümne küünega kinni hoiab. Ja Demmid ise on nii kuradima korrumpeerunud või ajupestud või mis iganes, et pole võimelised nooremat, värskemat, vähem dementset kandidaati Papa Joe alternatiiviks üles seadma. Nad, kurjadvaimud, ei korralda valimiseelseid debattegi, kuigi neil on kaks närust, naeruväärset kandidaati kusagil kulisside vahel täitsa olemas (Robert F. Kennedy ja Marianne Williamson). Sest esiteks, kellelegi kusagil on kasulik, et Joe Valgest Majast järgise nelja aasta jooksul jalad ees välja kantakse, ja teiseks, ma tahaks näha, kuidas vanapapi debatilaval hakkama saab. Abikaasa Jill tuleb appi, nagu ta seda juba mõnigi kord teinud on? 

Vabandust. Kiskus rändiks. Ühesõnaga, nüüd olen kassi kotist välja lasknud, nüüd siis teate, et kuigi mu eesmärk on üllas, teete minu näol sellegipoolest tegemist Republican Party liikmega. Aga postituse pealkirjast veel, paremale kaldumisest. Sellega ei pidanud ma tegelikult silmas enda vabariiklaseks möllimist. Mkmm. Mu poliitilised vaated on päriselt paremale kiskunud. (USA poliitikamaastikul asuvad vabariiklased paremal, demokraadid vasakul. Eestlase/eurooplase jaoks tundub see ehk pisut segane, või, vastupidi, liiga lihtsustatud, aga no nii on.) Ühesõnaga. Kui näiteks Bideni administratsiooni immigratsioonipoliitikast rääkida, või sõjalistest kulutustest, siis mu arvamised on mõne viimase aasta jooksul muutunud. Veel hiljaaegu vastasin küsimustele, kuidas legaalse immigrandina suhtun illegaalsetesse: pole probleemi, minul olid legaalseks immigreerumiseks rahalised vahendid olemas, kuid mind ei häiri, et need, kel pole, niisama üle piiri jalutavad. Täna? No täna küsin endalt, et kui teised riigid saavad oma piire kontrollitud, miks USA ei saa? Miks peavad minusugused tuhandeid dollareid välja käima, et USA elamisluba saada? (NB! Ma ei räägi asüülitaotlejaist, neist, kel kodumaal elu ohus.) OK, me võime siin rääkida põllumajandusest ja majutustööstusest jne, elualadest, mis ilma illegaalsete immigrantide tööpanuseta ehk kokku kukuks, stiilis “kas sina läheksid põllule maasikaid korjama”. Ma ei oska vastata, kas läheksin, kuid mulle tundub ebaõiglane, et legaalne sisserändaja maksab end vigaseks nii elamisloataotluste kui hiljem riiklike ja osariiklike maksude näol, aga illegaalselt üle piiri tulijad võtab papa Joe administratsioon kahel käel ja täitsa tasuta vastu. Mistap, jah, olengi kaldunud paremale, vabariiklaste poole, kes promovad rangemat piirikontrolli. Ütlen promovad, sest noh, reaalselt justkui miskit ära ei tee, peale selle, et Trump paar jupikest müüri ehitas. (Mitte, et ma müüri-usku oleks, jumala pärast, aga leidub ju ka tänapäevasemaid vahendeid piirikontrolliks, ei?) 

Ja sõjalised kulutused. Biden, tundub, kisub poole maailmaga praegu tüli, kuigi ajalooliselt on ju hoopiski vastaspartei, vabariiklased, need suured sõjardid meil siin. Ehk siis need, kelle käsi Pentagoniga kätt peseb, sest noh, sõda peab käima, kust muidu see rahakopikas tuleb, kui mitte relva- ja laskemoonamüügist. Aga praegu paistab, et ka demokraatidel pole miskit kahuri-rahade vastu. Ja üleüldse, ärge nüüd kambaga kallale tulge, aga see Ukraina teema… Kõik venitavad kummi, nii NATO kui EU kui USA, mõmisevad iseendale habemesse, et sõda on paha ja Ukraina vabaks ja nii edasi, samal ajal kui on selge, et sõjatööstused nii siin kui sealpool vett roobitsevad rehaga rasket raha kokku. Ja kui nüüd kõvasti riskida ja üdini aus olla, siis on meil siin USAs igasugu hädalisi asju ja inimesi, kellele ja kuhu needsamad Ukrainasse taotavad miljardid ära kuluksid, kasvõi osagi neist. Jah, ma tean, kuidas see kõlab. Ning ma tean, kus Eesti geograafiliselt asub. Ja ma tean ka, et tegelikult tuulutab USA oma dollareid Venemaa vastu, mitte Ukraina poolt, sest noh, ei pea eriline intelligent olema, et aduda, mis plaanid Putjal on. Aga ikkagi. Kõik need kulutused pole miskipärast tulemust (st. sõja lõppemist) tootnud/toonud. Miskit on kuskil väga mäda, ja isegi kui mul oleks varrukast mõni teooria võtta, konspiratiivne selline, ei hakkaks ma toda siin kõva häälega välja hõikama, kuna Rentsi juures oli just täna sisalik-inimestesse uskujaist juttu, ja seda üldse mitte positiivses võtmes :) 

Ja veel Ukrainast. Tanja, mu hambahügieenik, on ukrainlanna. Eelkooliealisena emigreerus koos ema-isaga USAsse. Ta sünnilinn, kus suur osa nende perest siiani elab, on praegu vene okupatsioonivõimude käes. Tahtsin juba ammu pärida, mis tal sõja kohta öelda. Lõpuks võtsin julguse kokku, ette ja taha vabandades, et kui pärimine liig isiklik, andku andeks, ärgu vastaku. Tanja vaikis tükk aega, lõpuks pillas üheainsa lause: “There's a lots of propaganda on both sides.” Vastus üllatas mind ebameeldivalt. Ses mõttes, et ukrainlannalt ootasin hoopis miskit muud... Ei teagi nüüd, mida arvata. Igatahes mingi kummaline, tabamatu alatoon peitus nois sõnades. Minu ja tema häid suhteid see põgus vestlus muidugi ei mõjuta, kuid küsimärgi mu mõtteisse jättis siiski.  

Ahjaa, enne kui otsad kokku tõmban: kommentaariumis olen heal meelel nõus neil teemadel üldises plaanis vestlema, noh et Trump on saadanast ja nii edasi. Ja et USAs on poliitiliselt asjad ikka puhta pekkis ja. Samas puudub mul ausalt öeldes vähimgi soov näiteks immigratsiooni- ja sõjatööstuseteemalistesse statistilistesse jäneseurgudesse pugeda. Ma ei taha, ma ei viitsi, mu elu on selleks liiga lühike. Peidangi südamerahuga mõnes asjas pea liiva alla, et saaksin oma lünklikele teadmistele apelleerides emotsioone välja elada :)

January 19/2024                                                                                   Image: Internet

“The oppressed are allowed once every few years to decide which particular representatives of the oppressing class are to represent and repress them.” ― Karl Marx

8 comments:

  1. Olgu kõige selle muuga kuidas on, aga mulle teeb natuke muret, et sa oled ajas sada aastat tagasi liikunud.

    (Valimised on teil ikka vast 2024, mitte 1924?)

    ReplyDelete
  2. KAs teil seal maal ka seda räägitakse, miks Blinken ei taha kandideerida. Tegus ja ilus mees.
    Ja teine küsimus. Kas on mingi teoreetiline variant, et kui nii palju inimesi on täna sama dilemma ees ( jääb meediast ka mulje), siis murtakse USA kaheparteisüsteem ja keegi kolmas saab võimaluse?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Miks Blinken ei taha? Meediast, nii vähesel määral kui seda täna tarbin, pole tema kandidatuuri võimalikkus/mittevõimalikkus mulle ette jäänud. Puusalt pakun, et nii, nagu demokraatliku partei establishment Bidenit praegu tanki tõukab, ei lastagi kedagi vanapapi kõrvale pead tõstma.

      Aga nn. kolmanda kandidaadi võimaluse osas on su sisetunne õige – käesoleva valimistsükli ajal on USA selleks juba täitsa valmis, ainult et kedagi pole kandideerimas. Liikusid kõlakad, et Liz Cheney (R) , Mitt Romney (R), Joe Manchin (D), veel mõned nimed, kes mulle praegu ette ei tule, astuvad sõltumatutena ringi, aga siiani pole see teoks saanud. Kuid kuigi presidendivalimisteni on jäänud vaid mõni kuu, pole ka säärane areng siiski võimatu. Eks seal "ülal" käivad omad mängud, oodatakse-vaadatakse, kes vabariiklaste eelvalimised võidab, kas Trump või keegi teine.

      Delete
    2. Asine artikkel Joe Manchini teemal:
      https://abcnews.go.com/Politics/joe-manchin-running-3rd-party-2024-foolish-fellow/story?id=104822116

      Delete
  3. Ma olen ka Kamala Harrise osas nii pettunud. Nagu... mis pagan juhtus?! Lootsin palju rohkemat.

    Ja nüüd on mul kahju, et sa varem ei postitanud! Ma oleksin ka siis end viimaks valima ära reganud ja siis Trumpi vastu hääletanud, hea mõte ju! Aga ma kardan, et nüüd olen vähe hiljaks jäänud, et siis ookeani tagant seda ajama hakata,

    ReplyDelete
    Replies
    1. Näed siis, sul Harrise osas samad tunded. Jah, ma kah ei saa aru, mis juhtus - valimis-eelsetel debattidel oli ta ju super!

      Su kodu-osariik oli vist Colorado? Vaatasin, nende eelvalimised on märtsis?, sul läheb vist ajaga natuke tuugaks jah, registreerumine jne, kuigi seda saab ka online teha.

      Delete
    2. Colorado jah. Oeh, kui ma nüüd oma eksamist ilusti läbi saan, siis äkki neljapäeval võtan selle uurimise-puurimise ette. Seni kuni ei pea end saatkonda kohale vedama, siis peaks tehtud saama!

      Delete