Me siin tasapisi juba pakime, kuigi pole Arizonasse majaotsinguile siirdumise aegagi veel täpselt paika pannud, üksnes udune “ehk millalgi veebruaris.” Üritame küll iseennast veenda, et pakkimine tuleneb ettenägelikkusest. Et kui asjaks läheb, siis on ju hea, kui osa kraami juba kastides, kuigi tegelikult tegutseme ilmselt talvemasenduse peletamiseks. Pappkastide kerkiv virn sümboliseerib Arizona päikesepaistet, või miskit sinnakanti.
Kõige lihtsam on pakkimist alustada teadagi millest – raamatutest. Ja neid meil jagub. Jõudumööda küll harvendame, viime heategevuspoodi, aga mitut suurepoolset riiulit täidavad köited, millest pole parimagi tahtmise korral võimalik loobuda. Minu isiklik raamatukogu on arusaadavatel põhjustel õhem, pole ma ju siinpool vett teab mis kaua elanud, kuid Pauli oma see-eest muljetavaldav. Ajalugu, külm- ja tulirelvad, viikingivärk, idamaised võitluskunstid, geoloogia, aviatsioon, kirjandusklassikud, just name it. Pluss kõikvõimalikud how-to raamatud, ellujäämisõpikud, kalastamine, purjetamine, sepistamine... Teame, teame, YouTube’s kõik säärane ju olemas. Aga mis siis saab, kui ühel päeval YouTube enam pole? Mis saab pärast zombirünnakut? Või pärast seda, kui Muskil katus lõplikult sõidab ning ta hiinlastega kampa lööb, kogu kosmose oma satelliitidega täidab, ja ei mingit YouTube enam, üksnes X ja TikTok? Nali naljaks, tegelikult tuleneb mu tänane jutt ühest asjade ajalikkuse üle toredasti arutlevast postitusest, mida hommikul lugesin. Põhiliselt noogutasin kaasa, üks nüanss jäi siiski vaevama. Et kas tõesti on trükitud materjalid, kaasa arvatud ilukirjandus, tänasel päeval juba täiesti mõttetud, kõlbavad üksnes paberihundile närida, ja kas digitalletatud info ikka tõepoolest aegade lõpuni säilib.
Mu teadmised digivärgist on pea olematud, aga eks see, kes asjast midagi ei tea, ongi ju kõige õigem inimene sõna võtma. Enda arvamistele kinnitust otsides vaatasin ka veebis natuke ringi, ja ennäe, ma polegi ainuke, kes vana hea paberi surnukskuulutamist enneaegseks, lausa lühinägelikuks peab. Leidub spetsialiste, kes samuti ei taha paberil info kadumisse uskuda ja/või panustada, ning kes väidavad, et kui see nii peaks minema, on inimkond iseendale mütsi sittunud, kui maakeeli väljenduda.
Esiteks, digi-info säilitamisest, pikk jutt, aga päris põnev: Problems and Challenges in the Preservation of Digital Contents - Digital contents are machine-dependent and necessitate specialized hardware and software for data storage and retrieval. However, because the computer (hardware and software) and storage technologies are constantly evolving, the storage equipment must be changed and upgraded accordingly. Otherwise, it could pose the greatest technological threat to the continued availability of digital content.
Teiseks, digi versus paber, ökoloogiline jalajälg: Is Digital More Environmentally Friendly Than Paper - “Go paperless, save trees”. Is that really the case? According to this popular motto, documents in digital versions are environmentally sounder than their old-school, paper counterparts. It may be easy to think so since we’re quite aware of the link between a tree and our notebook. Yet the largely hidden life cycle of electronic devices, from production through powering to disposal, adds up to their environmental impact. Accounting for the supply chain of electronic appliances may well disqualify digital as the ‘greener alternative’. Besides, the paper has the potential to contribute to carbon-storing while the digital is limited in this regard.
Kolmandaks, inim(lik) faktor. Artikkel (olgugi, et trükitööstuse promo) võtab minu arvamised suurepäraselt ning väga lühidalt kokku: The Role of Print in a Digital World: Why Tangible Materials Still Matter - In an age dominated by digital media and communication, it may seem as if print is becoming obsolete. However, despite the growth of digital platforms, printed materials, especially paperback and hardback books continue to hold a vital role in various industries and personal life. In this article, we’ll explore the importance of print in a digital world, delving into the unique qualities and advantages of tangible materials that ensure their continued relevance.
Üritasin sellegi kohta selgust saada, kumb lastele parem on, kas e-raamat või paberraamat. Selgus jäi paraku saamata, üks koolkond promob ekraani, teine paberit. Mõlemad tõdevad aga, et ekraanilt lugemine halvendab/halvab keskendumisvõimet. Ja siis jäin veel mõtlema kivisse raiutud kirjade üle… ei võta neid tuli ega vesi, ei zombid ega Musk... Mkmm, mina küll ei usu, et tulevik saab olema paberihundi tootjate päralt, kuna kogu maailm kolib kirjasõna kuhugi pilvesse või pulgale või kuhu iganes. Või noh, koligu, kui muidu ei saa, aga oodaku ära, kuni mina pilve peale kolin, sest ma tõesti ei taha paberraamatute väljasuremise tunnistajaks olla.
“There's nothing like a printed book; the weight, the woody scent, the feel, the look.” ― E.A. Bucchianeri
Sajandivahetuse paiku, ehk siis enam kui 20 aastat tagasi õppisin mina ülikoolis infoteadust ja kirjutasin oma seminaritöö digitaalsest paberist ehk siis just sellelsamal teemal, et kas trükitud raamat kaob ära. Aeg on näidanud, et 20 aastaga pole see veel kuhugi kadunud.
ReplyDeleteKui televisioon leiutati, siis arvati ka, et teater sureb välja. Kui tuli MTV, siis arvati, et raadio sureb välja. Ja endiselt.... mitte midagi ei ole välja surnud.
"Video Killed the Radio Star"... :)
DeleteAga jah, audio tundub väljasuremise asemel hoopiski jõulist comebacki tegevat, podcastide näol.
Paberraamatu pooldajana - loodan, et jääb kestma. Rääkides järeltulevast põlvkonnast, siis isikliku näite pinnalt (proovisin suunata e-lugerisse) - on lapsed endiselt raamatu usku. Mul on endal sama teema, et raamatuid on palju (erinevad teemad), samuti kuulun fotoalbumi usku, ilmutades digiklõpsud paberkandjale. Sul võib olla 1000 fotot digitaalselt ja tegelikult ei vaata neist isegi mitte 10% - puhas müra, samas paberil lehitsed ja meenutad küll ;)
ReplyDeleteTeisalt ei meeldi mulle üldse, et pean salvestusruumi juurde ostma, selle eest eraldi maksma ning igakord kui tuleb meeldetuletus, et kohe-kohe on vaba ruum otsas, hakkan digikoristusega pihta.
Oojaa, fotoalbumid!! Nagu Enegi allpool ütleb - tuletasid meelde, et pean järjekordse portsu digifotosid välja printima. Täiesti tõsi, et kuhjade viisi digipilte on puhas müra.
Deletema olen meie tantsutrupi minevikus sobrades tihti hädas, et kui meie varasematest üritustest on mingid veebigaleriid, siis pooled neist on haihtunud, sest see server on ennast kokku pakkinud.
DeleteMa arvan, et see aeg, kus paberraamatud ja üldse paberlahendused PÄRISELT kadunud on, on siiski veel päris kaugel. Digilahendused ühelt poolt on mugavamad (kogu mu töö on pilves! Ükskõik mis seadmest saab ligi!) aga teiselt poolt kaduvamad. Praegu pole enamikel sülearvutitel ju CD lugemise võimekust, aga kui sa oled hoolsalt kõik CD-le salvestanud... Ja flopidisk. Kui ma tahaksin praegu sealt infot kätte saada, siis otsi masinat, millega seda lugeda saaks.
ReplyDeleteLapsed ja lugemine. Isiklikust vaatepunktist ütlen, et kui on valida kas laps ei loe üldse, või loeb e-lugerist/telefonist, siis kasutagu pigem elektroonikat. On ka sellel oma eelised, saab sättida fonti selgemaks, lugeda ka pimedas jne. Aga paberraamat on siiski teine teema ja ise eelistaks kui vähegi võimalik just seda.
Cranberry tuletas siin meelde, et ma peaks ka oma fotod välja printima... no ei vahi keegi neid 100GB fotosid, mis sul arvutis on. Aga vot albumis, seal võib juba lapata.
Jah, eks tõesti ainult aeg näitab, millised lahendused on kaduvad, millised jäävad. Me võime siin ju mida tahes ennustada, aga nagu Klari kommentaar ülalpool osutab, kaugeltki kõik ennustused ei lähe täkkesse.
DeleteLapsed ja pimedas lugemine - see tuletas mulle meelde, kuidas sai õhtuti teki all taskulambi valgel loetud, et vanemad ei kurjustaks magamaminekuaja ületamise pärast. Tänapäeva lastel pole taskulampi vajagi, ekraan ju helendab =)
aga mina kui nutitelefonita saurus lugesin vanemate pool, kui ei viitsinud endale lugemislampi arvuti tagant ümber tõsta, niiviisi, et panin oma vanakooli mobla taskulambifunktsiooni tööle, toetasin selle lambikese poolseljakil lugedes rinna najale (vbla isegi kuidagi lõua alla) ja siis paistis täpselt õiges suunas raamatu peale.
DeleteMARILIIS kirjutas samal teemal toreda postituse, minge ja lugege:
ReplyDeletehttps://kristallkuul.wordpress.com/2024/01/12/paberraamatud-ahju/#respond
Aga konkreetselt e-raamatutega on ju nii, et nende säilimine oleneb teenusepakkuja suvast. Te ju teate neid lugusid, kus Amazon otsustas heast peast mõne kliendi soetatud raamatud tema lugerist kustutada, sest mingi tema algoritmi arust oli kliendi käitumine kahtlane (no näiteks et ta annab mõne raamatu sõbrale edasi, oh õudust)? ja kui skandaal tuli, ei pakkunud muud kompensatsiooni kui neidsamu raamatuid tagasi, aga klient mõistetaval põhjusel ei hinda seda pakkumist enam kuigipalju.
ReplyDeleteet pmst ei ole e-raamat samamoodi sinu oma nagu paberraamat, sul on üksnes litsents e-teksti lugemiseks ja erinevalt paberraamatust ei tohi sa seda üldiselt sõbrale edasi anda, kui läbi loetud.
Jah.
ReplyDeleteSattusin googeldades samasugustele arvamustele/uuringutulemustele.
"Students who read the texts on computers performed a little worse than students who read on paper" - mulle jäi laste lugemisoskust/harjumust googeldades sama seisukoht mitu korda ette, vist paar uuringut olid uuemad, paari aasta tagused. Ühes toodi huvitavaid näiteid selle kohta, mil moel erineb lastele paberraamatust etteloetav õhtujutt e-lugerist loetud õhtujutust. Praegu ei leia linki enam, aga huvitav oli, et toodi välja vanematepoolse "ettekande" erinevus, ja erinevuse mõju lastele.... oot, miskit leidsin, see pole küll just see link, aga:
"Researchers theorize this arises because children get distracted by the electronic device and have a harder time focusing on the story itself."
https://www.howlifeunfolds.com/learning-education/7-scientific-benefits-reading-printed-books
Sorry, ma ei tea, miks blogger ei lase mul linki kenasti klikitavana üles panna. Tõenäoliselt mu enda viga/oskamatus.
ReplyDeleteblogger jah lihtsalt kleepides ei lase, ma kasutan html-koode. kui sul postitust tehes näitab, mismoodi lingid htmlis välja näevad, siis sealt saad spikerdada. mul on ajapikku käe sisse jäänud.
ReplyDeleteMa lugesin enne nutiajastut ikka väga paganama palju, raamatuid siis muidugi. Praegu kodus olevate raamatute arv on veidi üle 2000 (seda siis nõukaaegses kahetoalises korteris)... Ja kui mul on midagi vaja õppida mingist pikemast tekstist, siis...vabandust raiskamise eest, ma prindin selle teksti välja, joonin alla, kirjutan servadele hüüu- ja küsimärke, googeldan vastuseid tekkivatele küsimustele...ei saa ma ilma paberkandjata. Sorri,noh. :)
ReplyDeleteTäpselt sama siin. Vajadusel prindin, joonin, kirjutan märkusi...
DeleteAga 2000 + raamatut, see on ikka juba väga kena raamatukogu.
Minu arust annab raamaturiiul koju selle õige kodutunde. Kodu ilma raamatuteta pole pooltki nii hubane. Ilmselt tuleb see tunne kusgilt lapsepõlvest, sest tol ajal olid kõigil suured kodused raamatukogud ja lapsena oli nii tore seal otsida-vaadata, et mis raamat järgmisena ette võtta. Nii et mõistan seda raamatutega kolimist imehästi - on raske, aga seda väärt :)
ReplyDeleteJaa, minugi meelest kuuluvad raamatud lahutamatult kodu(tunde) juurde. Ning küllap sul on õigus, see aisting on ilmselt lapsepõlvest pärit. Põlvkond, kes üksnes digi najal kasvab, ei oska ilmselt raamaturiiulist puudust tundagi (see pole etteheitena mõeldud).
Delete