Peenemat sorti kuurort pole koht, kus Kauail vaikust otsida. (Siin on vaikust kui niisugust üleüldse raske leida – ookean mühiseb, linnud karjuvad, palmilehed sahisevad.) Turiste teenindavad territooriumid tuleb arusaadavatel põhjustel võssa kasvamast hoida, ning see eesmärk nõuab troopilises kliimas pidevat tagasilõikamist, trimmimist, juurimist, ja muud sarnast. Mistap ma polnud eile üldse üllatunud, kui me hotellituppa taas mootorsae vingumist kostma hakkas. Küll aga üllatas suund, kust heli kostus. Kostus nimelt kõrgemalt kui maapinnalt. Noh, lähen mina rõdule, vaatan vasakule (foto 1), ja mida ma näen. Punases särgis mees palmi otsas, saag käes. Vaatan paremale (foto 2), ka sealpool puu otsas saega punasärk. Selge pilt – pügatakse kookospalme.
USA on teadupärast kohtussekaebamiste tõotatud maa, seetõttu võetakse kookospähklibeebid (foto 2) juba varakult rajalt maha. Või noh, nali naljaks, paremal juhul väga valus, halvemal eluohtlik, kui “noor”, mitte veel täiskaalus kookospähkel juhtub pähe kukkuma. Täiemõõdulistest ärme üldse rääkima hakkamegi, need on kindel kabelimats. Niisiis täiesti arusaadav, et turiste võõrustavad asutused kookospalmide osas väga ettevaatlikud ning ettenägelikud on. Fotol 1 on palmipügaja tööjärjega otse meie rõdu ette jõudnud, puu kasvab rõduäärest kõigest mõne meetri kaugusel. Ma ei hakanud end tagasi hoidma, tõsimeelse turisti kombel klõpsisin hea hulga kaadreid. Töömees ei vaadanud minu poolegi, ajas oma asja, küllap ta sihukese ebadiskreetsusega harjunud.
Kasutusel oli kaks tööriista. Väiksemat sorti kettsaag, ja suur matsheetetaoline nuga, sellega raiuti toda pruunikat kiudjat ollust tüve ümbert vähemaks. Saapad on "kassidega", vöökoha ja reite ümber käivad rakmed, nende küljes karabiinidega köis, mis puutüve ümbert kinni hoiab. Puu otsa ronimine ja sealt allatulek, aga ka trimmimistöö käib ahvikiirusel, ilma vähimagi nähtava pingutuseta. Selgelt näha, et õppind mehed ja head riistad. Ja et aeg on raha. Ronijaile lisaks tegutses maapinnal koristusbrigaad. Kõik minu vaateväljas olevad kookospalmid (neid on kokku 8) said värske ilme vähem kui tunni ajaga.
"Meie" palmipuu enne ja pärast pügamist. Tulemus jah pisut hõre, aga ärge muretsege, uued lehed kohe-kohe tulemas. Täitsa kindel, et see mõõgataoline teravik, keskel, lööb end juba paari päeva pärast lehvikuna lahti.
November 15/2022
“Palm trees are growin’ and a warm breeze is blowin’. I picture myself right there, on some beach, somewhere.” ― Blake Shelton
Ja Sinu koduste aiatööde hulka kuulub lõgismadude yle aia viskamine, kui piltlikult kõnelda. Põhjamaalasel lumises lepavõsas on seda kõike põnev lugeda.
ReplyDeleteNoh, meil siin on karude karjatamine päevakorras... ja tihastele panin juba teri välja, sest need põrssad käisid akent kolkimas.
ReplyDeleteKarud, jaa, see on juba tõsisem teema... aga jah, Hawaiil pole madusid, see on küll suur pluss. Samas, mul Oregoni kodus pole jälle kookospähkli pähekukkumise ohtu. Ega kõike head korraga vist saagi, või mis.
ReplyDelete