Ma tõesti enam ei tea, ons maailm hulluks läinud, või olen mina reaalsusega kontakti kaotamas, silmaklappidega konservatiiviks muutumas. Öelge teie. Ja öelge ausalt, sest tõotan pühalikult, et sedakorda teen erandi, ei karga nende kommentaatorite kõri kallale, kes mu arvamust ümber lükkama tulevad. Vastupidi, näeksin hea meelega, et see ümber lükataks, kuna pilt, mis mulle avaneb, on hämmastust tekitav. Võiks lausa öelda, et lootusetu.
Asja juurde. Vaatan vahel Bill Maheri showd. Käesolev postitus ongi Real Time with Bill Maher värskeimast episoodist inspireeritud. Loodetavasti Bill ei pahanda, et mõningaid ta mõtteid kopeerin, kuna need nii kenasti ühtivad minu omadega. Bill, arvatagi, on Hollywoodi staaride tegemistega täpsemalt kursis kui mina - mulle tuli üllatusena, et Tom Hanks esines hiljuti vabandusega “Philadelphias” mängitud rolli teemal. (Tom Hanks says he wouldn't accept role as gay man in Philadelphia in modern times: “I don't think people would accept the inauthenticity of a straight guy playing a gay guy.”)
Mõttepaus.
Artikkel samal teemal, mis mulle hiljuti näppu sattus: 16 Actors Who Have Admitted They Regret Their Past Problematic Roles.
Veel üks mõttepaus.
Andestage mu asjatundmatu küsimus, aga kas näitleja töö selles ei seisnegi, et ta kehastab kedagi teist, mitte iseennast? Kuidas jääb näiteks Tom Hanksi puhul siis Forrest Gumpiga? Hanks ise pole ju… kuidas seda poliitiliselt korrektselt väljendada… mentally challenged? Või kangelaspiloodi, inimelusid päästnud Sully rolliga? Hanks teatavasti ei oma reisilennuki juhtimise õigust. Ja kõigi muude osatäitmistega tema karjääri jooksul, kus ta vaatajaile puru silma ajanud, et on keegi teine, mitte Thomas Jeffrey Hanks?
Ja kas edaspidi hakkabki nii olema, et geisid tohivad ainult geid mängida? Järelikult neile hetero-rolle ei antagi? Ja sõjafilmidesse kaasatakse osatäitjaiks vaid sõjaväelased, soovitavalt tegevteenistujaid? Või kõlbavad hädapärast ka need, kes erus? Mõrvamüsteeriumide puhul kutsutakse castingule tapjad? Zombie- ning tulnukafilme üleüldse enam ei toodetagi, sest autentseid osatäitjaid pole kusagilt võtta? Kuhu tõmmatakse piir, kes võib keda kehastada, ilma, et keegi solvuks, asja poliitiliseks või rassiliseks või seksuaalseks diskrimineerimiseks keeraks?
Kirjutasin ka paar postitust tagasi, et kui WOKE ilmale tuli, olin sellega absoluutselt samal lainel. Mulle tundus pehmem, hoolivam, iga indiviidi soovide ja eelistustega arvestav maailm nii kutsuv, nii turvaline. Tänaseks, paraku, leian end sel teemal ühtepuhku silmi pööritamas. Asi kisub minu arvates ikka täiesti käest ära, ja näiteks kunstist, kultuurist rääkides välistab ülitundlikkus mu meelest loovuse ning kollaboratsiooni. Maher tõi hea näite: West Side Story. Uusimas filmivariandis puges Steven Spielberg nahast välja, et poliitiliselt korrektne olla, sellegipoolest leidus rahulolematuid: "For the most part, the film struggles to engage with the elephant in the room: Puerto Rico is a colony of the United States, and most of what the Sharks experience is directly linked to imperialism on top of your classic American racism and anti-immigrant sentiment. There are weak attempts to address this."
Gimme a break, nagu siin meie pool öeldakse. See on ju muusika- ja tantsufilm, issand halasta. Meelelahutus, mitte poliitiline seisukohavõtt. Ja "elephant in the room" on, kui minult küstaks, hoopiski viimastel aastatel vohama hakanud kõigi ja kõige liistuletõmbamine, loomingulisuse mahasurumine. Võiks isegi öelda, et vaba mõtte ja sõna mahasurumine. Nagu Bill Maher välja tõi: West Side Story geniaalse originaali, Romeo ja Julia lool põhineva Broadway muusikali loojaiks olid kolm juudi rahvusest geimeest – Stephen Sondheim, Leonard Bernstein, Jerome Robbins. Lavateos rääkib heteroseksuaalsete puertoriikolastest teismeliste elust USAs. Retooriline küsimus: kellel neist oleks tänapäeva standardite järgi "õigus" solvunud olla? Geidel? Heterotel? Juutidel? Puertoriikolastel? USA põliselanikel? Teismelistel? Kõigil nimetatuil?
Mina igatahes olen solvunud Tom Hanksi peale. Selle peale, et ta säherduse totra, näitleja elukutse elementaarset olemust eirava, hetketrendi ees lömitava avaldusega välja tuli.
August 15/2022 Image: Internet
“Whether you try too hard to fit in or you try too hard to stand out, it is of equal consequence: you exhaust your significance.” ― Criss Jami, Healology
Jah.
ReplyDeletePendel hakkab teise äärmusse liikuma. Mitte miski, mida saab liiga palju, ei ole enam hea. Ja üleliigne agarus ei ole muud kui ogarus.
Nõus. Enda arusaamised isegi radikaalsemalt liberalistlikud: kõik kodanikud ja kõik enamused/vähemused ei pea meeldima ja mul (ja kõigil teistel) peaks olema õigus seda ilma sanktsioone kartmata ka avalikult välja öelda. Mis ei tähenda, et oleks õigus nende tagakiusamisele üles kutsuda.
ReplyDeleteParaku on teatud teemadel tänapäeva läänemaailmas oluliselt vähem sõnaõigust kui nõuka ajal. Kui oled piisavalt tuntud pead iga sõna ja toonivarjundit kontrollima, et mingid grupid ei üritaks sellest "halvustamist" või "diskrimineerimist" välja lugeda.
Kas sellist liberaaldemokraatlikku maailmakorda me tahtsimegi???
lendav, ma ise kah üritasin asjale pendliteooriaga läheneda. Et peab mõlemas servas ära käima, enne keskele pidama jäämist. Ja mõnede uue aja arengutega klapib see teooria hästi mu meelest – kasvõi näiteks #metoo. Asi oli ikka enne VÄGA ühes servas.
ReplyDeleteAga (filmi)kunst – see on ju fiktsioon nagunii? Mul, kuidas ka püüaksin, on pendliteooriat siinkohal keeruline rakendada, no ei oska. Mitte, et ei tahaks. Endal oleks kergem olla ju, kui oskaks.
WOKE on jah üle võlli läinud, ootan kannatamatult, kuni see ükskord taas normaliseerub.
ReplyDeleteMuidu on oht, et jõutakse samale tasemele nagu Hiinas, kus eelmisel suvel täielikult tühistati üks ülipopulaarne näitleja, kes ükskord kunagi oli külastanud üht poliitiliselt mittesobivat turismiobjekti ja sellekohased sotsiaalmeedia postitused üles kaevati (mitme aasta tagant). Hiinas tähendab näitleja tühistamine seda, et kõik tema tööd eemaldatakse kõikidelt platvormidelt, tema nimi eemaldatakse internetist (otsinguvasteid tema nimele enam ei tule) ja põhimõtteliselt ei ole seda inimest enam olemas, rääkimata sellest, et ta muidugi enam tööd ei saa.
Ma loodan, et muu maailm ei jõua Hiina tasemele mitte kunagi.
Mu arust ulatub pendel igast eluvaldkonnast läbi, filmikunst sealhulgas. Kui ma ei eksi, siis on Hollywoodis juba mõnda aega kombeks, et igas filmis peab ilmtingimata olema mõni mustanahaline. See on minu silma jaoks samasugune jabur poliitkorrektsust taotlev trend. Nüüd siis on mindud arengutes mitu head sammu edasi - nii ühiskonnas kui ka filminduses. Ja idee poolest võiks ju kunst (sealhulgas filmikunst) olla vaba, aga praktikas pole ta seda enamasti olnud. Nõukogude Liidust ma ei hakka rääkimagi, seal jälgis tsensor kõike. Nüüd tundub olevat see tsensor istutatud inimeste sisse ja seal ei ole enam kindlaid reegleid, vaid igaüks vaatab ise, kuidas ta oma tegevusega kedagi kogemata ei solvaks. Ma pakun, et üleliigset agarust, see tähendab ogarust, saab veel palju nägema, enne kui pendel mõistlikkuse poole tagasi hakkab liikuma. Jääb üle ainult loota, et ta siis jälle teise seina hooga tagasi ei põruta.
ReplyDeleteSee avaldus Hanksi poolt on tõesti üllatav. Muidu nii sümpaatne näitleja ja on jäänud mulje, et ka inimene...
ReplyDeleteMa ei saa aru, milles see reaalne probleem seisneb, et heteromees ei tohiks geimehe rolli etendada. Sest mida nagunii filmi vaja pole, on üliautentsed seksstseenid, mida heteromehel võib-olla keeruline mängida oleks. Näiteks minu meelest ei ole vaja üldse mingeid seksstseene filmidesse. Tänapäeval oleks see nagu mingi kohustuslik element, et kui kellegi paljast tissi või ülirealistlikuna mõjuvat seksstseeni filmis pole, siis polegi nagu õige asi. Aga mida see tegelikult sisu seisukohalt edasi annab? Mitte midagi. Me kõik teame, et seksitakse. Aga kas meil on seda vaja detailselt ekraanilt näha? Noh, kellel on, siis selleks on täitsa oma žanr loodud. Mu meelest tavalises filmis selleni üldse minna vaja pole.
"Philadelphiat" ei ole ma ülikaua näinud, seega sisu ei mäleta, aga ei meenu ka, et seal midagi väga pikantset oleks olnud, millega heteromees hakkama ei saaks. See on ju lihtsalt üks roll...
Vabandust, ma naeran praegu südamest. Tegelikult ülitõsine teema.
ReplyDeleteEga ma ju ei solvanud sind praegu, eksju?! :)
Minu diagnoos on, et inimestel on lihtsalt liiga hea elu. Kas keegi viitsiks kihla vedada, et peale sõja õppu Ukrainas selliseid küsimusi ei teki? Keegi?
Ja ravi sellele on mul ka olemas. Rohkem naisi juhtima st ühiskond tasakaalu
Ma loen praegu väga põnevat raamatut, mis räägib ahvi-uurijast st kuidas loomade kogukonnad tegutsevad ning võrdlused inimestega. Ja seal tuleb täiesti selgelt välja, et neis kogukondades, kus juhivad emased, näiteks bonobosed, on elu lill. Nagu lillelapsed- seks, lõbu, teineteiste aitamine ja koostöö :) :)
(tsitaat seriaalist Oranz on uus must- see on ju Ameerika. relvad ja vägivald on ok, aga seks keelatud)
Ma ühtin Indigoaallase naeruga. Liiga hea elu jah või siis ei ole tahtmist ja oskust tõeliste probleemidega tegeleda. Blogi autori puhul radikaalsust veel täheldanud ei ole, täiesti ausalt (välja arvatud allergia TT vastu :P).
ReplyDeleteTom Hanks ma arvan talitas eesti vanasõna järgi:"Targem annab järele.". No mis sa ikka lollidega vaidled ja seletad, teed oma vabanduse ära ja elad rahulikult edasi. Tal ei ole väga midagi võita ega kaotada enam. Suurema osa filmegi teeb üksinda viimasel ajal, et ei peaks kaasnäitlejatega jagelema. Hea ja lihtne.
Pigem mind hirmutab, et mida see kõik tähendab kui ajalugu vaadata. Eriti tsivilisatsioonide lõppe uurides. Hirm tuleb peale, et millises maailmas mu lapsed elavad kunagi.
Ühinen Indigoaalase ja plika naeruga, liiga hea elu on tõesti rahva peast pehmeks teinud. Juba liiga sageli avastan end lugemast/nägemast olukordi, kus tahaks paluda maailmalt maha astumist.
ReplyDeleteJah, tõsi, inimestel on ilmselgelt liig hea elu, et säärane vabandamis- ja kustutamiskultuur üleüldse tekkida saab.
ReplyDeleteAga sellega, et nais(riigi)juhtide arvu kasv ülevõlli-woke olukorra lahendaks - sellega ma nõus ei ole. (Kuigi otse loomulikult nõustun, et suurest pildist rääkides on naisjuhte veel ja veel jurde tarvis.) Viimastel aastatel on naiste osakaal (riikide) juhtimises ju kasvanud, aga just viimastel aastatel on ka woke vohama hakanud.
Ja kui konkreetselt USAst rääkida, siis meil siin Kongressis on grupp noori/noorepoolseid naissoost rahvaesindajaid, kes woke vankrit hooga tõukavad, Alexandria Ocasio-Cortez näiteks, keda paar postitust tagasi kommentaarides ära märkisin, 'latinx' termini propageerija.
... aga seksistseenide vastu, kui need filmi sisuga seotud, pole mul kõige vähematki :) Muidugi, ka selles asjas ei pruugiks üle võlli minna.
ReplyDeleteAa, ja sellelt pinnalt tuli mulle meelde, seoses nn. uue Game of Thrones väljatulekuga (House of the Dargon) kirjutatakse siin ja seal, et GMTs oli ikka liiga palju seksi ja vägivalda, mistap HOTD tehti nüüd pehmem ja rollijaotus on more "inclusive", nagu uuel ajal kombeks (ootan huviga, kas nad on leidnud päris draakoni draakonit mängima, et jumala eest kedagi mitte solvata). Hmm. GOT edu ju selles seisneski, et seal oli kõike paksult – nii seksi kui vägivalda kui arrrrmastust kui kõike muud. Polnud mingi äranuditud woke-variant. Noh, elame, näeme, ei hakka HOTD ennetavalt maha tegema.
ma nõustun Lendava pendlikommentaariga - ammuks see oli, kui filminäitleja tohtis homo olla ainult salaja, kui tööd tahtis saada. Isegi kui see oli avalik saladus.
ReplyDeleteHuvitav, kas seal ja siis, kui lõppes see kord, et laval tohtisid ainult mehed mängida, olid naised samuti pahased, kui mõni mees ikkagi naiserolli eest ära napsas?
Jah, tõesti, ammuks see oli, kui Rock Hudson jne... Aga praegu olla Hollywoodis nii, et geidele on töö kindlustatud. Ses mõttes pendel tõesti, võtan oma sõnad tagasi.
ReplyDeleteNing jaa, ma mõtsin selle teema tuules ka Shakespeare teatri peale, ja Jaapani kabukile ja...
Oh aegu, oh kombeid, võiks siinkohal ohata.
https://www.writerstheatre.org/blog/gender-shakespeares-stage-history/
muidu on mul selles asjas üks paras jah-aga-meelsus.
ReplyDeleteMa olen täitsa nõus sellega, et hea näitleja tunneb ära sellest, kui hästi ta ükskõik mis tegelast kehastada suudab. Näitab, et tal on piisavalt mõõtmeid, et enda seest kõik need tegelased, tunded ja mõtted üles leida.
Teisalt meenub, kuidas kunagi ammu, Nüganeni legendaarse "Romeo ja Julia" ajal oli Nüganen valinud peaosalisi nii: "kes teil kursusel kindel paar on?" Oli paar, pandi Romeot ja Juliat mängima. Ja see tundus siis kah kuidagi loogiline, et ju siis neil on parem chemistry.
Ja siis on see aspekt, et mingite gruppide esindajatel on mingitel aladel üldjuhul halvemus, isegi kui otsustajatel juhtub see ebateadlikult (tahaks loota, et enamasti ebateadlikult). Sellest aspektist tundub täitsa nunnu, et keegi punnitab omaenda oletatavate ebateadlike hoovuste (vt ka unconcscious bias - ma ise igavese paadunud liberastina olen mõnes sedasorti testides üllatavalt eelarvamusliku tulemuse saanud) vastu sõuda.
Mine Hanksi tea, võib-olla ta ise tunneb, et sai mõne rolli ebaõiglaselt.
Ühesõnaga, ma tunneks, et kui keegi teda selle pärast süüdistab, siis ebaõiglaselt. Aga samas ei näe põhjust teda nõmedaks või silmakirjalikuks pidada, kui ta ise niiviisi tunneb.
Aga mis enesetsensuuri puutub, siis seda on Hollywoodis iidamast-aadamast olnud, nt niinimetatud Hollywoodi kuldajastul:
ReplyDeletehttps://en.wikipedia.org/wiki/Hays_Code
notsu, jah, su kommentaari viimases lõigus on hea point - kui ta ISE sedasi tunneb, on hoopis teine asi. Mina vaatasin asjale WOKE prisma läbi, sest mulle tundub, et praegu muud ei kuulegi, kui üks (võlts)vabandus ees, teine taga, vt. kasvõi neid 16 näitlejat mu postituse lingis. Ses mõttes on mu hinnang jah ülevõlli, et ega mina ju ei tea, mis Hanksi peas toimub.
ReplyDeleteSamas, mu meelest on mul täielik õigus oma blogis omaenda emotsioone seoses WOKE invasiooniga välja elada :), st. emotsioone selle infoga seotult, mida ajakirjandus minuni toob. Või ei, õigluse mõttes pean ütlema "selle infoga seotult, mida ajakirjandusest välja valin."
Algoritmid hakkavad mingil hetkel ka ise pakkuma seda, mida juba loetud-vaadatud. Ma klikkisin korra kogemata mingil kommunistlikul postitusel ja sestsaadik saan soovituste hulka sellist stalinismi ja maoismi, et juuksed tõusevad peas püsti. Ometi tahaks uskuda, et kogu maailm ei ole stalinistlikuks ja maoistlikuks kätte ära läinud.
ReplyDeleteJah, ma tean, kuidas algoritmid töötavad. Ja ma töötan neile vastu, ei võta pimesi kõike pakutut. Stalinismist ja maoismist ei tea rääkida, aga algoritmid või mitte, woke osas pole mina teatavasti kaugeltki ainuke, kes sel teemal imestab ja/või kurdab.
ReplyDeleteSamas, võib-olla on kõik kurtjad algoritmide meelevallas, mingit woke reaalselt üldse ei eksisteerigi, ega mina ka ei tea päris põhjani neid asju :)
notsu, üks su komm läks jälle kaduma. Ma kahtlustan (pole küll IT spets), et kui sa 2 kommentaari väga lähestikku saadad, jääb üks neist ilmumata. Siin see kadunu:
ReplyDeletenotsu ütles: "... mul on üks vana sõber, kes vihkab tervisepropagandat ja väljendub sel teemal reljeefselt. Selle tulemusel saab ta oma feedi spordiklubide reklaami, sest masin nopib tema jutust välja sõnad "tervis", "sport" jne ja arvab, et just seda ta tahab."
notsu, miks mulle tundub, et sa üritad mind milleski veenda?:) Ei, ma ei googelda ega kirjuta päevast päeva "I hate WOKE", ausõna :)
ei, ma ei arvagi, et sa guugeldad. Täpselt nagu mina ei guugelda stalinismi välja. Ma tahtsin tegelikult hoopis pehmendada su enesetorget "selle infoga seotult, mida ajakirjandusest välja valin" - uudiseagregaatorid, juutuub jne mõjutavad ka neid valikuvariante, mis sulle üldse ette tulevad. Muidugi saab hoolsamal kaevamisel muud ka, aga kesse jaksab kogu aeg ekstra tuhnida.
ReplyDeleteMida internett mulle ette söödab: Ukraina uudiseid; Mar-al Lago uudiseid; moeajalugu; kassipilte ja -videoid; muusikateooriat; vanamuusikat; kõike Tolkieni-teemalist; tantsu; toiduretsepte. Kõike muud tuleb juba ekstra otsida.
Jaa, ei, seda muidugi, et valikuvariandid on me enda netikäitumisest mõjutatud.
ReplyDeleteAga miks mulle kassipilte ette ei söödeta, millest selline diskrimineeerimine, ma küsin??
Tõsisemalt - ma tegelikult olen nii IT tohm, et ei tea, mida tähendab "internet söödab ette". Ses mõttes, et ma fb's ei tegutse, ja kõike muud otsin ju märksõnaga ise googlest, mingit X või Y teema ettesöötmist pole. Muidugi, kui ma just YouTube ei lähe, seal käin harva, seal jah pakub mingeid koeratreeningu ja truck camperi videosid.
Aa ok. Mu kogemused on twitterist, juutuubist ja mõnikord A. konto kaudu Facebookist, neis kõigis üritab süsteem midagi ise pakkuda. Samamoodi Google News, mis üritab ära arvata, mis mind huvitab.
ReplyDeleteGoogle otsimootor teeb seda arvatavasti vähem, aga tõenäoliselt sõltub otsingutulemuste järjekord mh ka varasematest klikkidest.
Muide, kasutan juhust - mis värk praegu ameerika twitteris "crudités" märksõnaga on? ma näen viimasel paari päeval kogu aeg mingeid "crudités"-nalju ja vat selle nalja lätet ei ole ma suutnud välja guugeldada, sest guugel hakkab esimeses järjekorras toiduretsepte pakkuma (mis on hea näide sellest, kuidas varasemad otsingud päringuvastuste järjekorda mõjutavad).
Jah, novot, mina ei kasuta twitterit ega Google Newsi, ja nagu öeldud, fb'd ja youtube üksnes once in a blue moon. Seetõttu jään ka su twitteri küsimusele vastuse võlgu. Küsi rentsilt, äkki tema teab?
ReplyDeleteaa, ma mõtlesin, et sellega oli mingi üldisem skandaal à la "söögu kooke" vms - kuna twitteris ei ole ühtki pikemat kajastust, eeldasin, et see kõik viitab millelegi twitterivälisele.
ReplyDeletenotsu, googeldasin:
ReplyDeletehttps://thetakeout.com/everything-wrong-with-dr-oz-crudites-twitter-video-1849417610
"Everything Wrong With Dr. Oz’s Crudités".
Poliitika.
oo, aitäh!
ReplyDeleteSee on minu jaoks nii paralleelmaailm kui yldse olla saab - majandusharu, mida ma ei tarbi, meedialiik, mida ma ei jälgi, tegemised, mis minusse, noh, ei puutu. Seega ytlen väga värske kõrvaltvaataja pilguga, et klikkidest toituv meedia viskab enotsiooninäljas lugejale perioodiliselt ette teatud moeteemasid, ja kui mõni teema erutab või vihastab lugejaid, siis pigistatakse sellest viimane sent välja, hoolimata, mis kõnealustest inimestest või valdkondadest hiljem saab. Olenemata pealkirjadest, mis lehti rullides silma eest läbi jooksevad, näen ma alati kõigepealt just seda nähtust ja meel läheb kurvaks - meedia peaks rahvast, maitea, harima, aga selle asemel toimub fekaalivedu, millel on oma hind.
ReplyDeletekaaren, jah, sul on vägagi õigus.
ReplyDeleteMa just ükspäev mõtlesin sellele, kui Õhtulehes (ma loen sealt teinekord pealkirju, sisu eest maksmine ei tule kõne allagi) paar päeva tagasi mingi tulekahjuga seoses nägin pealkirja "Kadriorus põlenud korteris ajas rendiäri skandaalne ekspoliitik. Tulekahju algas üürniku uskumatust hooletusest."
Et nagu... olgu poliitik skandaalne või mitte, see ei puutu asjasse - korteri väljaüürimist nimetatakse põlglikult "rendiäri ajamiseks"? Ses mõttes, et mul ei ole oma lehma ojas ei poliitiku ega rentniku ega õhtulehe poole pealt, mul on sellest sündmusest sügavalt suva, aga uskumatu, mismoodi saab sõnadega mängides üksnes pealkirjaga avalikku arvamust mõjutada. Ning klikkidelt muudkui kopkas kukub...
Ahjaa, meediast veel - mustkaarnaga nõus, et rahvast peab harima. Aga meelelahutust mu meelest kah päris ära ei maksa unustada, või ära kaotada. Iseasi, kuidas keegi meelelahutust defineerib, eks.
ReplyDeleteMind kõlgutab see, et nagu Si u toodud näites, nii mõnigi teine kord on teema käsitlejate pahatahtlikkus absoluutselt yle võlli, ja seda tehakse täie teadmisega. Masside psyhholoogia aga on plahvatusohtlik kraam, liiga palju skandaalide ja kahtlaste tylide peale rõhudes ongi tulemuseks massid, millele skandaalid ning konfliktid on ammune harjumus ja hea tava, kellegi peetimine on tore meelelahutus, teistmoodi ei tahetagi. Ajalehepealkirjast inimeste koduseinte vahele ja sealt jälle teistpidi tagasi.
Delete