Tule taevas appi

 


Pean end tolerantseks inimeseks. Pange siinkohal sõnastust tähele: ma ei ütle „OLEN tolerantne“, kuna isikuomadused, mis inimestevahelises suhtluses mängu tulevad, on minu arvates nö. ostja turg. Ise võin endale kuldse kuu kukile mõelda, rusikaga rinnale tagudes väita, et olen tolerantne, abivalmis, empaatiline jne jne jne, aga nende karakterijoonte olemasolu peab ju ka praktikas kinnitust leidma, vastasmängija(te) poolset kinnitust. Nimetet omadused peavad kaaskodanike jaoks käegakatsutavad olema. Kuniks need vaid mu enda ettekujutuses, minapildis eksisteerivad, pole neist kellelegi vähimatki tulu ega abi. Objektiivsed otsustajad minu tolerantsususe/heatahtlikkuse/empaatilisuse jne üle on teised, mitte mina.

Ühesõnaga. ENDA ARVATES olen tolerantne inimene, ja kui paljuräägitud woke liikumine alles lapsekingades oli (nii umbes paar aastat tagasi, kui ma mööda ei pane), hääletasin sajal juhul sajast kahe käega tolle mõtteviisi poolt. Laias laastus hääletan siiani, kuid viimasel ajal taban end mõnigi kord kahtluselt: äkki olen tasapisi ekreiidiks muutumas? trumpistiks? Sest üha sagedamini satun seikadele, kus poliitiline korrektsus, pisimate detailideni kõigi ja kõigega arvestamine, kikivarvul kõndimine kipub mu meelest üle võlli käima. Minu, enda arvates tolerantse inimese meelest. Ma ei meeldi iseendale neil kordadel, mil tolerantsi-latt kolksaki madalamale kukub. Pressin teist siis jälle ülespoole tagasi, järgmise korrani.

Olen juba mõnda aega tulutult üritanud sest teemast pikemalt kirjutada. Aga näe, tegudeni pole jõudnud, ei jõua tänagi, peale sellesamuse suhteliselt lühikese, pealiskaudse postituse. Ning ei, kirjutamast ei takista kartus „kustutatud“ saada, ma sotsiaalmeedias ei figureeri nagunii, ja blogi, noh, siin on mul teoreetiliselt ju vaba voli öelda, mida iganes tahan. Teema lahtikirjutamisele paneb käe ette eelkõige omaenda üleüldine vastumeelsus vanainimeselike ohkimiste suhtes, et vat kus vanasti oli rohi rohelisem ja mustikad mustemad. Lisaks olen korduvalt rõhutanud ühes, teises ja kolmandaski kohas, et ei salli nostalgiat. Kohe üldse ei salli. Samas tunnistan ausalt: „hea uus ilm“ paneb kulme kergitama, nagu näiteks värske Vogue kaanelugu lugedes juhtus. Üllatusin iga viimne kui kord, mil Emma Corrinist rääkivas tekstis isikuline asesõna they/them silma ette sattus, eeldatava she asemel. Mitte, et mul miskit gender fluidity VASTU oleks. Jumala eest, ei. Esiteks, mus püsib kindel veendumus, et igal inimesel on õigus oma seksuaalsuse ning sooga mida iganes peale hakata (kuniks see teiste elusolendite heaolule ja vabale tahtele vägisi vastu ei käi, loomulikult). Ja teiseks, mu meelest pole ühegi inimese olemus, ka mitte mu enda oma, terminite "NAINE" või "MEES" külge kümnetolliste naeltega kinni löödud. Meil kõigil on vähemal või rohkemal määral varjundeid, tunnistame seda või mitte. 

Sellegipoolest näen uute sõnastustrendidega harjumisega üksjagu vaeva. Loen näiteks fotoallkirja 'Corrin with their dog' ja esimeseks uiuks on, et oot, kas jätsin lugedes miskit kahe silma vahele? Kas artiklis on kusagil Corrini elukaaslasest juttu, kellestki, kellega koos ta koera peab? Ei, ei ole. Näitlejanna lihtsalt tahab, et teda mitmuses kutsutaks, ta ei soovi end sooliselt identifitseerida. Fair enough. Kuid samas, mina kui lugeja siplen selles isikuliste asesõnade rägastikus üsna abitult, ja kui oma segadusest avalikult piuksatada julgen, saan tõenäoliselt nii- või naasuguse foobi sildi külge. Sellest ma üldse rääkima ei hakkagi, et progressiivne meedia sõna actress enam ei kasuta. Tänaseks on kõik ekraanil, linal ning laval esinevad inimesed actorid, soolisest kuuluvusest olenemata. Pagan, viimane lause kukkus vist mõneti sarkastiliselt  välja, aga ma ausõna ei mõista, miks sõna näitlejanna tabu on. (Omaenda mõningaseks rahustuseks: asi ei pruugi vaid mu suurenevas vanuses olla. Näiteks minust ligi poole võrra noorema maarja juures avastan ikka ja jälle mitmeid minugi mõtlemist mõjutanud/mõjutavaid nimesid.)

Ja nüüd. Lööge maha või känseldage, aga ma lihtsalt ei suuda end tagasi hoida, pean siinkohal ühe kommentaari kirja panema, mille hiljuti liberaalsest väljaandest HuffPostist, erinevaid soolisi identiteete käsitleva artikli sabast avastasin. See on mu meelest lihtsalt NII hea huumor, et. MINU meelest. Praegu, mil seda kirjutan, hakkan endas kahtlema – äkki olen taktitu ja nõme, et selles lõbustavat leian? Äkki on see samasugune labane naljaviskamine, mäherdust ise eluaeg jälestanud olen, ja ma lihtsalt ei oska end (enam) adekvaatselt kõrvalt hinnata? Anyway, võtan julguse kokku, siin see kommentaar: "Even though I was born visible, I identify as invisible. My preferred pronouns are who?/where?" 

Ok, selle peale olen vist küll suure osa blogisõpradest igaveseks kaotanud...  aga lähen siiski ka konkreetse põhjuse juurde, mis mind käesolevat postitust kirjutama tõukas. Paar päeva tagasi sattusin CNNi artiklile Dior accused of 'culturally appropriating' centuries-old Chinese skirt. (Lühem, kokkuvõtlik kirjeldus skandaalist siin.) Jätan kõrvale esimese silmi pööritava paneva asjaolu, et asjaomane seelik maksab 3800 dollarit - ikkagi Dior, eks, imelik olekski, kui nad vähem küsiksid - ning kõnelen teisest. Väidetavalt olla Dior tolle plisseerseelikuga hiinlaste rahvustundeid solvanud. (NB! Minu jaoks pole küsimus üldsegi mitte hiinlastes, mu silmad pöörleksid ka siis, kui tegu oleks jaapanlaste või hindude või türklaste või kellega iganes). Ühesõnaga, asi oli nii, et Diori moemaja kavandas oma 2022. aasta sügiskollektsiooni midipikkusega seeliku, mis lõikelt traditsioonilist hiina rõivast meenutas, ja hiinlannadest fashionistad kukkusid putiikide ees protestidemonstratsioone korraldama, olles väidetavalt “very concerned about cultural appropriation and unwilling to accept cultural arrogance from the West". Teisisõnu: ajal, mil maailm on täis TÕELISI probleeme, olmelisi ja inimõiguslikke ja nii edasi, ajab keegi kusagil näpuga järge, mitu volti mingil suvalisel seelikul on. Tule taevas appi. Miks siis mitte kaevata juba veelgi sügavamalt, teha kindlaks, kellele kuulub esimese seelikulaadse rõivatüki leiutamise au, ja seejärel süüdistada Diori seeliku-idee kui niisuguse varguses? Moemaja, nagu tänapäeval kombeks, laskis muidugi kõrvad lonti, korjas mudeli müügilt ära, et potentsiaalsete klientide rahvustundeid mitte riivata. 

Me Pauliga vaatame parasjagu seriaali The Orville. Esimese hooaja 7. episoodis 'The Majority Rule' on sotsiaalmeedia piiramatut võimu pilav stseen, kus pahaaimamatu kena tütarlaps, kes asjatab võõral planeedil, peas äge potisinine viltmüts, saab möödakäijailt häbistuse ning halvustuse osaliseks. Põhjus? Kellegi vanavanavanavanaema olla paar sajandit tagasi säärast peakatet kandnud, kuidas tütarlaps ometi julgeb, milline räige cultural appropriaton, ai-vai, paha-paha, läbi sõimata, virtuaalsesse võlla tõmmata, canceldada!! (Kui keegi mulle väljendi cultural appropriation täpse ja asise eestikeelse vaste oskab öelda, olen tänulik.)

Hmm... vaikselt loodan, et see postitus nüüd üleliia dogmaatiline välja ei kukkunud. Ma ei taha kivistuda. Tegelikult kõigub mu meel kirjutatust (ning ka mitmetest muudest asjadest) mõeldes ühtepuhku siia-sinna. Ammuaega tagasi suhtlesin tihedalt inimesega, kes vestluste käigus pea iga lauset alustas sõnadega “jah, aga…”. Toona ajas see mind hulluks, täna olen ise vaat et samasugune “jah, aga…” tüüp. Olgu öeldud, et see ei tee elamist kergemaks. Tunduvalt lihtsam oleks raudkindlaid arvamusi omada: asjad käivad täpselt nii ja mitte teisiti, kõik, punkt, jutul lõpp. Mina aga libisen siin muudkui ühest tõekspidamisest teise, üha keerulisem tundub meelt ankurdada. Ja kas üldse peaks? Huviga jälgin, mis minust sel moel jätkates edasi saab. 

------------

"$3,800 Dior Skirt Accused of Appropriating Chinese Culture: Priced at $3,800, the mid-length pleated skirt was launched in May as part of Dior’s Fall 2022 collection. But it was thrusted into the public spotlight last weekend after Chinese social media users noticed the similarity of its pattern and folds to the Chinese horse-face pleated skirt, typically worn by women in the Ming Dynasty."

August 01/2022                                                                                      Image: Internet

“They must often change who would remain constant in happiness and wisdom.” ― Confucius

121 comments:

  1. Mul on samad vildakad mõtted olnud seotud afrosoengute nimetamisega kultuuriliseks pärandiks, millele kellelgi teisel kui etniliselt samast suunast pärit inimestel polevat õigust.
    Ma ei oska samamoodi mõelda kui need keelajad ja ometi arvan, et lasen teistel ilma omapoolse hinnanguta olla, kes nad on ja nemad on sedapuhku sallimatud, kes määravad, kes milline võib olla. Tolerantsust tahetakse ajada platsi ühte nurka.

    Isikulised asesõnad - Eesti keel on üks lõpmata mõnus keel, sood on eristamata ja asesõnu saab vajadusel vältida, jee!
    Inglise keeles olen ma välismaistele kolleegidele umbes pooltel kordadel "he", sest amet eeldab "mehiseid teadmisi". Mul sügavalt suva.

    ReplyDelete
  2. Ei saa seekord mitte jätta kommenteerimata. Avaldan enda arvamust ja Sinu arvamusi ei kritiseeri.

    Alustame lõpust. "Jah, aga ..." viitab ju relativismile - asjadel on seos ja need asetuvad suuremasse pilti kus kõik on omavahel seotud. Sama ideoloogia tegelikult esitab ka sellele "woke" liikumisele peamise kriitikanoole. Ameerika kogemus ei ole kogu maalilma kogemus, aga sellegi poolest suudab sotsiaalmeedia panna eri "moeröögatused" liikuma mööda maailma kulutulena hoolimata kontekstist. Rassismi kogemus Ameerikas ja rassismi kogemus Euroopas on erinev. Kõiki neid kirjutisi peaks ka käsitlema autori kultuurikontekstist lähtuvalt. Mina isiklikult ei saa taas aru kuidas ja miks neid üks-ühele kopeeritakse.

    "They/them" temaatika õnneks jääb endale kaugeks kuna liiga pidevat kokkupuudet sellise keeleruumiga ei ole, kus nais- ja meessoost asesõnad. Samas arvamus on siiski olemas. Ma olen alati pooldanud inimese vabadust armastada keda tahab ja olla kes tahab. Pigem olen ironiseerinud puhtas eesti keeles vähe teisemeelsematele, et "mis see sinu p**set torgib?". Minu jaoks siiski läheb teatud kohas piir "ela ja lase teistel elada" põhimõttest lähtuvalt. Kui keegi hakkab nõudma, et mina muudan ennast tema pärast, siis see tähendab, et ma pean aktiivselt hakkama tema valikutega tegelema ja see "torgib minu p**set".

    "Cultural appropriation" - oh tule taevas appi! (Ma ei ole usklik aga omin selle lausega kristlust :P) Kogu inimkonna ajalugu koosnebki kogukonnalt kogukonnale liikuvatest teadmistest ja tavadest, mida kohandatakse, millest õpitakse jne. Inimestena ei oleks me siin ja nüüd kui me ei oleks sellised kopeerijad ja kohandajad. Ega see Muhu tikand ka Muhu saarelt pärit ei ole! Midagi absurdsemat on raske välja mõelda ja seda olukorras, kus maailmas on olemas ka tõelised probleemid. Rumalusele isiklikult minu tolerantsus ei laiene, sest rumalust ei peaks tolereerima.

    ReplyDelete
  3. Esiteks: nali oli naljakas, mina turtsatasin.
    Teiseks: plika on kõik vajaliku ära öelnud.

    Ma ei tea cultural appropriationist mitte midagi kahjuks, pole kursis. Mistõttu ma ei mõistagi, mismoodi saaks viidet mõnele konkreetsele kultuurile üldse negatiivselt tõlgendada. Miks mitte valida hoopis teine perspektiiv ja tunda uhkust, et Dior on avastanud selle toreda Hiina seeliku ja annab sellele uue elu? Võib-olla ma midagigi suudaks negatiivsena välja imeda juhul, kui see seelik oleks Hiinas läbi aegade olnud mingi mõrvarite vormiriietus ja kannaks hästi negatiivset alatooni vms. Aga hetkel jääb paanika ka minu meelest mõistetamatuks.

    Nii et jah, ka mina tunnen, et mida aasta edasi, seda sagedamini ilmnevad probleemid täiesti tühjast kohast. Energia võiks suunata päris probleemidega tegelemisele.

    ReplyDelete
  4. Kultuuri väärkasutamine - tule taevas appi, sa näed ja ei mürista!!!
    Usun, et enamus hiinlasi ei oleks arugi saanud, et tegemist on Ming-dünastia aegse rõivastuse taaselustamisega. Kui suur oleks see % rahvastikust, kes üldse endale 3800 USD maksva seeliku ostnuks. Nõustun Mariliisiga, et pigem tuleks rõõmustada piiriülese kultuurisideme üle.
    Jätkuvalt paneb imestama nö allaheitlikus ja allaandmine igasuguste kildkondade ja "kisakooride" "probleemi" tõstatamisel. Maailmas on palju olulisemaid asju, millele tähelepanu pöörata ja üldsust kaasata probleemi lahendamisele, kui üks väikene rõivaese.

    ReplyDelete
  5. "Even though I was born visible, I identify as invisible. My preferred pronouns are who?/where?"
    See on terane ja naljakas.

    Kuigi mind ka isikikult absoluutselt ei häiri, kes kuidas end määratleb. Aga vahel kisub totraks tõesti.

    tervitustega, kellakagu

    ReplyDelete
  6. Mind ajas see nali ka naerma. Ja minu meelest (võibolla ma õigustan ainult ennast, ega ma ei tea) on väga oluline see, et peab oskama nalja teha ka oluliste ja tähtsate asjade üle. Ma arvan ka, et ma olen väga tolerantne inimene, aga sellegipoolest on mul väga must ja totaalselt mitte-poliitkorrektne huumorimeel. Ma räägin täiesti mitte-irooniliselt rassistlikke anekdoote, ja minu meelest on need naljakad, ja samas olen ma täiesti mitte-irooniliselt väga tulihingeline mitte-rassist (või mis iganes see rassisti vastand on). Need kaks asja on mu ajus selles mõttes täitsa lahus, et mina ei leia, et tõsiste asjade üle ei tohiks nalja teha. Ma leian, et just nimelt peab, sest muidu läheb totraks ja pateetiliseks.

    Cultural appropriation iseenesest jah, on... asi, aga ma ei suuda enda jaoks selgeks mõelda, kust selle piir peaks jooksma. Või mis tingimustes see on täpselt halb ja mis tingimustes pigem nagu kultuurile austusavaldus. Äkki mulle väga meeldib reggae-muusika ja rastafari-kultuur, kas ma siis võin valge inimesena juuksed rastadeks lasta, või on see cultural appropriation? Ma ei tea, väga keeruline teema on see.

    ReplyDelete
  7. kas vahepeal ei levinud selle eesti vastena kultuurikaaperdamine? v kultuuriline kaaperdamine vms.

    Peaks üles otsima ühe video, mis mulle sel teemal väga meeldis, aga isegi kui ma seda ei leia, siis sõnum oli selline, et kultuuride vaheline liiklus on loomulik ja hea asi, see aitab ka kultuuri elementidel ellu jääda, isegi kui konkreetne kultuur oma terviklikul kujul ise sureb. Ometi on juhud, kus ülevõtmine on nõme - nt mingis kultuuris väga püha või olulilse elemendi tõstmine frivoolsesse vormi. Nt kui Ameerika põlisrahvaste erilised peakatted (mida ka nende kultuuri raames sugugi iga mats ei kanna) pannakse mingi suvalise varietee-etenduse elemendiks, kusjuures nendega esitatakse tihtipeale veel mingit karikatuur-indiaanlast. Ja ilmselt tekitab see põlisrahvas eriti suurt pahameelt siis, kui seda teeb grupp, kes teda niigi maha surub, sel juhul see on lihtsalt adding insult to injury.

    Eestis oli mu mäletamist mööda kunagi pahandus Kihnu või Muhu rõivamustritega, mille keegi moekunstnik võttis vist kummikute peale või igatahes kuhugi, kus nad originaalis ei käinud, ja siis need, kelle mustrid need olid, olid šokeeritud, et nii ei käi ju; et neil asjadel on ju tähendus, nad ei käi lihtsalt suvalises kohas.

    Kunstis on muidugi iidamast-aadamast peale šokeeritud ja tabudega mängitud, aga siis on see meelega ja sel juhul kunstnik ka vast ei üllatu, kui šokeerimise peale šokeerutakse.

    mõtlen veel, et kultuurikaaperdamisel on minu arust mingi kattuvus selliste asjadega nagu näiteks orientalism. Kus võõrast kultuuri kasutatakse pmst puhtalt selleks, et mingeid oma mahasurutud ihasid kuhugi projitseerida; kus võõras kultuur vermitakse selleks Teiseks, keda oma kultuur vajab, ja mis ütleb rohkem vermija enda kui ekraanina kasutatava kultuuri kohta. Orientalismi üks näide on need Lääne 19. sajandi pihkupeksmispildid haaremitest, mis päris haaremeid märkimisväärselt ei meenutanud. Ja midagi sarnast näen ma praegu Ukraina sõja ajal neis lääne inimestes, kes Ida- ja Kesk-Euroopat eksotiseerivad.

    *

    Üks, millest ma ei saa aru: ärritusest, kui ajakirjanik kasutab intervjueeritava soovil tema kohta they/them. Miks see ärritab, kui keegi püüab lihtsalt hästi viisakas olla? kas puhtalt sellest, et ei ole harjumuspärane ja endal tekib lugedes segadus?

    Iseasi kui nt eestlane kasutab umbropsu mingit inglise asesõna, sest nagunii kõlavad nad meie jaoks suht ühtmoodi (ma olen kõrvalt jälginud, kuidas tuttav kasutas inglise keeles sama inimese kohta vaheldumisi "he" ja "she", sedamööda, kuidas tal sõnad parajasti meelde tulid) ja saab siis riielda, kuigi tal pole mingit survestamistkavatsust olnud - siis on muidugi põhjust selle riidlemise peale nördida.


    Sellega, kas kasutada sooliste sõnadega keeles kõigi kohta sama sõna või erinevat, paistab eri keeltes taju jube erinev olevat. Sakslased pidavat just kangesti ponnistama, et igal meessoost ametinimetusel oleks kõrval ka vastava naissoost ametinimetus ja nii sigineb palju -innen-lõpulisi tuletisi ja kui ma õigesti aru saan, siis just võrdõiguslikkuse argumendiga. Eesti keeles on samamoodi olnud vaidlemist, kas on nt vaja "esinaise" sõna jne. Itaallastel on traditsiooniliselt mõne ameti kohta kaks eraldi sõna (nt professore-professoressa, attore-attrice), aga mõne ameti kohta ainult üks (nt avvocato) ja nende viimaste kohta nad jälle seletavad sakslastest täiesti vastupidise loogikaga, et "see sõna tähendab ju lihtsalt ametit, mitte konkreetse inimese sugu, ega ametinime sugu siis midagi inimese enda kohta ei ütle, kui me teeks ekstra naissoost "avvocatessa", siis see viitaks nagu sellele, et ega ta päris advokaat ei ole". ja noh, itaalia keeles on see tegelikult loogiline, sest nt inimest/isikut tähistav "persona" on neil jälle naissoost (etümoloogiliselt muidugi kesksoost) ja seda ei vääna nad samuti meessoovormi, kui mehe kohta on vaja "isik" öelda.

    ReplyDelete
  8. a mis Hiina näitesse puutub, siis Hiina kultuur ei ole ise kindlasti mingi mahasurutud kultuur, pigem ma kahtlustan, et äkki oli see väike võimudemonstratsioon - "võtame midagi suvalist ja väidame, et saime selle peale pahaseks"; firmad ei riski Hiinat ära pahandada, sest nii palju äri on temaga seotud, pool rõivatööstust laseb ju Hiina koonduslaagriorjadel oma rõivaid teha.

    ReplyDelete
  9. Oh, nii toredad pikad kommentaarid!
    Mul esimesed hommikukohvi lonksud allaes käsil, aga vastan kõigepealt notsule, sest sul on küsimus:
    "Üks, millest ma ei saa aru: ärritusest, kui ajakirjanik kasutab intervjueeritava soovil tema kohta they/them. Miks see ärritab, kui keegi püüab lihtsalt hästi viisakas olla? kas puhtalt sellest, et ei ole harjumuspärane ja endal tekib lugedes segadus?"

    Esiteks: mind see absoluutselt ei _ärrita_. Kirjutasin, et "üllatusin", ja "näen sõnastustrendiga harjumisega vaeva", st. jah, nagu sa nimetasid, ei ole mulle harjumuspärane, lugedes tekitab segadust. Ärritust ei teki mul kõige vähematki :)

    ReplyDelete
  10. notsule veel: Paul pakkus muide sama mis sina, et Hiina lihtsalt näitab (muuhulgas ka) seelikuskandaaliga oma jõudu, pingutab muskleid, vastu ei julgeta hakata.

    ReplyDelete
  11. ah, vabandust siis, oleksin pidanud tähelepanelikum olema.

    ReplyDelete
  12. Muhu rõivamustrist kummikutel - uduselt mäletan seda skandaali. Ma hetkel küll mõtlen, et kui sel mustril (motiivil) just konkreetset autorlust taga polnud, siis mustri kasutamine (aastakümneid? sadu? hiljem) mujal kui algselt ettenähtud kohas on ju täitsa OK? Sest elu ei jää ju seisma, läheb edasi. (Sedasama pean muide ka iseendale meenutama, kui they/them üle taas üllatun.) Samas, põlisrahvaste atribuutikat üleolevalt mingiks tsirkuseks kasutada on nõme ja lugupidamatu küll, täiesti nõus.

    Aga selle they/them trendi kohta tahtsin veel öelda, et inimestel, kes elavad keeleruumis, mis opereerib sootute isikuliste asesõnadega (Eestis näiteks), ongi ilmselt raske mõista, mismoodi they/them sisse sõidab ja lugedes üllatab/jahmatab/sekundiks nõutuks võtab, kui he/she on alateadvusse juurdunud.

    ReplyDelete
  13. a mis naljadesse puutub, siis õudselt palju sõltub sellest, kes nalja teeb ja mis on selle laiem taust. On vaks vahet, kas lätlane teeb aeglaste eestlaste üle nalja (võrdselt positsioonilt ja tõenäoliselt ka üsna sõbralikult) või teeb venelane tšuktši-nalju osana oma kolonialistlikust venestamispoliitikast, mille juurde käivad ka repliigid "govorite po tšelovetšeski", ühesõnaga - kus need anekdoodid väljendavad suhtumist, et ega need põlisrahvad ikka mingid päris inimesed ei ole.

    ReplyDelete
  14. ma ei mäleta, kas oli Muhu või Kihnu ja Kihnu puhul on rahvarõivas täiesti aktiivses kasutuses, kusjuures tõesti on triibustikul palju tähendusi, alates sellest, mis pere triibustikuga on tegemist, ja lõpetades sellega, kuidas selle värvid väljendavad elukaarel liikumist; ühesõnaga, see on triipkood, mitte lihtsalt dekoratiivne muster.

    ReplyDelete
  15. "Samas, põlisrahvaste atribuutikat üleolevalt mingiks tsirkuseks kasutada on nõme ja lugupidamatu küll, täiesti nõus."

    too juutuuber lõpuks umbes sellise kokkuvõtte tegigi, et see, kas on normaalne kultuuridevaheline liiklus või kaaperdamine, taandub lugupidamisele/lugupidamatusele.

    ReplyDelete
  16. Jah, huumori, ka musta, puhul on taust, kontekst vaat et olulisim aspekt.

    kaamosele: mulle meenub, et meil siin on neid soenguskandaale jah hea mitu olnud, mõned lausa hiljuti, rastapatsid jne, ja selles teemas arvan ma täpselt nagu sinagi, et tolerantsus aetakse ühte nurka.
    Ja muidugi praegusele canceldamiskultuurile omaselt siis need õnnetukesed, kes kultuuri on "kaaperdanud", raputavad omale ämbrite viisi tuhka pähe ja vabandavad ette ja taha, muidu on ju sotsiaalmeediast minek nigu niuhti.

    ReplyDelete
  17. Veel üks keeleteemaline aspekt meenus mulle. Meil siin teatud ringkonnad püüavad juurutada kesksoost terminit LATINX, latino/latina asemel. Kusjuures nimelt latiinod ise on need, kes toda uut terminit vaenavad, nende kultuuris on mehelikkus/naiselikkus ju teadupärast vägagi rõhutatud, ja nüüd äkki surutakse mingit poolkõva identifikatsiooni vägisi peale.

    ReplyDelete
  18. Hiinlaste provokatsioonile (sest mida muud ta on) vastuseks tahaks lihtsalt silmi plaksutada ja passiiv-agressivselt küsida, et mis, TEILE ei meeldi, et keegi TEIE asju kopeerib või?

    ReplyDelete
  19. Link latiinoteemal:
    "Many Latinos say 'Latinx' offends or bothers them. Here's why.
    It might have been intended to be more inclusive, but it actually can feel exclusionary to everyday people."
    https://www.nbcnews.com/think/opinion/many-latinos-say-latinx-offends-or-bothers-them-here-s-ncna1285916

    ReplyDelete
  20. jah, siin on seesama kolonialistlik aspekt: "see, mis meie keele- ja kultuuriruumis on meie arust oluline, peab ka teie arust oluline olema, sest meie kultuur on universaalne, aga teie oma mingi veidrus!", mille üle üks Ukraina transaktivist kurtis (ma vist jagasin tema artiklit ühe su varasema postituse kommentaaris). Et domineeriva kultuuri inimesed võtavad dotseeriva rolli ja seletavad teise kultuuri inimestele "mida teil tegelikult vaja on, aga te rumalukesed ei saa aru."

    Eriti jabur, kui just praegu tulevad ameeriklased teistele õpetama, kuida soo- ja seksuaalvähemustega valgustatult ringi käia - ee khm, Roe ja Wade, khm.

    ReplyDelete
  21. notsu, antud konkreetse latinx-teema juhtumi puhul ei ole tegemist latino-kultuuri välise suunamisega, dotseerimisega.
    Kõige aktiivsemad latinx-termini propageerijad on hetkel ultravasakpoolsed kohalikud latiinod ise, AOC näiteks.
    https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandria_Ocasio-Cortez

    ReplyDelete
  22. ma tulin ka eelkõige seda ütlema, et nali oli hea ja ajas turtsuma :)

    briti keele- ja kultuuriruumis elades mind "singular they" kuidagi ei üllata, hämmasta ega tekstist arusaamist ei sega - mulle tundub, et siin on see vähemalt viimased 10 aastat (st aeg, mil ma siin elanud ja meediat tarbinud olen) olnud nii tihedas kasutuses, et sinu toodud näiteid ("Corrin with their dog") ei paneks ma küll kuidagi tähelegi. lisaks tuleb vähemalt neis kanalites, mida mina jälgin (ee... the Guardiani lugejakirjad eelkõige, st vananevad liberaalid:)) alailma jutuks, et juba Shakespeare ja Wordsworth ja kes kõik veel kasutasid seda varianti, kui oli vaja viidata kellelegi, kelle sugu tol hetkel teada või oluline polnud. nii et brittide üldine arvamus tundub olevat, et selles pole midagi uut ega märkimisväärset.

    minu silma aga riivab see, kui see "they" eesti keelde "nemad" tõlgitakse - meie keeles on sooneutraalne "tema" ju täiesti olemas ja just seda siin mõeldaksegi! ma ei tea, kas see on mingi ülekorrigeerimine (püütakse originaali neutraalsust eriti rõhutatult edasi anda?) või lihtsalt lohakus, aga kahtlustan viimast.

    ReplyDelete
  23. Lisan AOC teemal, et kui ta 2 aastat tagasi Kongressi kandideeris, oleksin talle iga kell oma hääle andnud. Imponeeris mulle kandidaadina VÄGA, panin talle lootusi. Tänaseks aga on ta poliitilise spektri vasakust servast juba liiga pikalt üle astunud, mu meelest.

    ReplyDelete
  24. ah, kui latiinod ise, siis las jagavad omavahel, ma ei tunne, et oleks minu asi midagi öelda. Eks igas kultuuris ole erisuunalisi voole, järsku on siis hoopis tegemist millegi sellisega, nagu Eesti kultuuris need, kes tunnevad, et homoabielu ohustab heteroabielu (reaalselt olen näinud sõnastust, et "siis muutub minu abielu tähendusetuks").


    A ma juhtusin vahepeal (seda enda mainitud juutuuberit otsides) selle seeliku kohta midagi vaatama ja mul tuleb oma varasemat hinnangut korrigeerida: tuleb välja, et Dior puksis üks ühele väga spetsiifilise konstruktsiooni maha (foto pealt ei saa nii hästi aru, aga keegi ostis selle rõivatüki ära, et ehitust uurida), aga isegi ei maininud algallikat. Oleks tegemist autorirõiva, mitte rahvariidega, siis oleks plagiaadikeiss. Selle video autor, mida ma vaatama sattusin, ütles, et "oleks nad öelnud, et neid inspireeris Han Fu, siis poleks kellelgi probleemi olnud" - see viimane prognoos on tõenäoliselt ülearu optimistlik, aga nende puhul, kes on pahased, et ei viidata algallikale, saan ma pahameelest vähemalt aru.

    ReplyDelete
  25. nüüd nägin ka täpsustust, et Dior oli seda esitlenud kui "hallmark Dior silhouette", nii et nad esitasid seda kui oma leiutist.

    ReplyDelete
  26. kitty, jah, briti keele- ja kultuuriruum on Ühendriikide omast ikka üksjagu erinev. Shakespearega jms on meil siin kitsas käes :)

    Aa, mõnel pool tõlgitakse "they" eesti keelde "nemad"? Nii imelik. Pakuks kah, et lohakus. Või siis keeletundmatus.

    ReplyDelete
  27. ...mis kõik ometi ei välista seda, et praegu oli tegemist Hiina riigi jõudemonstratsiooniga. Kaks erisuunalist paha asja võivad ka korraga tõesed olla.

    ReplyDelete
  28. Epp, see läheb nüüd algsest teemast mööda, aga Shakespeare olevat metsikus Läänes hirmus populaarne olnud, sinnamaani, et üks kirjaoskamatu lasi endale seda ette lugeda, kuni teadis peast ja sai teistele esitada, ja selle vaimustuse tulemusel olevat Ameerikas siiamaani palju Shakespeare'ist inspireeritud kohanimesid.

    vt Jennifer Lee Carrelli artikkel "How the bard won the west" (lingin blogipostitust, mille allotsas on see tervikuna ära toodud, sest Smithsoniani ajakirjas on selle pealkiri küll olemas, aga lugeda miskipärast enam ei lase).

    https://howlinginfinite.com/2017/12/20/the-bard-in-the-badlands-hell-is-empty-and-the-devils-are-here/

    ReplyDelete
  29. notsule: ma lugedes märkasin seda kohe, aga mu meelest on see otsitud süüdistus hiinlaste poolt. Rõivateseme SILUETT pole ju sama mis LÕIGE.
    Siluett (silhouette) = seeliku üldmulje.
    Lõige (pattern) = seeliku voltide arv, paigutus jne.
    Mina ei vaidlustaks Diori väidet, et see nende "hallmark silhouette".
    Aga eks inimeste arvamused olegi erinevad, nagu ka Diori ja hiinlaste omad antud asjas.

    ReplyDelete
  30. Ha, Shakespeare ja Wild West, ma ei teadnudki! Palju tänu lingi eest, notsu!

    Ja noh, ma vist ameeriklastele tegin natuke liiga Shakespeare osas, meil ju siin Oregoniski temanimeline festival lausa: https://en.wikipedia.org/wiki/Oregon_Shakespeare_Festival
    ja
    https://www.osfashland.org/

    ReplyDelete
  31. Mõtsin veelkord ja põhjalikult seelikuteemal.
    Jään enda juurde. Ma võin pea anda, et samasuguse konstruktsiooniga seelikuid on peale Mingi dünastiat õmmeldud ja kantud küll ja veel. Lõikes iseenesest ei ole ju midagi üle mõistuse käivat - keskel üks laiem paneel, kahel pool küljel x arv plisseere (volte, kanga ülepanekuid, kuidas iganes soovite nimetada.) Pakun, et erinevate maade koolivormiseelikudki on sarnased, kui mitte üksühele samasugused olnud.
    Asi pole seelikus, vaid sellessamuses praegusel ajahetkel populaarses "kultuurikaaperdamise" juhtumite tikutulega tagaotsimises, et siis sotsiaalmeedias vahtu üles kloppida.
    Võib-olla ma homme mõtlen teisiti :), aga täna igatahes on mu arvamine seesugune.

    ReplyDelete
  32. notsule, latiinodest: nagu sinagi, ei tunne ka mina, et minu asi oleks üht või teist poolt valida või üleüldse sel teemal sõna võtta, nende oma kultuuri sisene asi ju.
    Ma lihtsalt tõin selle kui näite, kuna jutt käib keelekasutuslikest uuendustest.

    ReplyDelete
  33. Väga nõus sinuga! Ma olen korduvalt plaaninud sel teemal kirjutada, aga mõistnud siis, et enamik lugejaid on Eestist ja Euroopas on kogu see pronoun`ide ja woke kultuuri asi natuke teisel tasemel kui siin (konkreetselt panin USA ja Kanada ühte patta, sest Euroopaga võrreldes nad ikkagi on samas pajas), seega on raske edasi anda, mis üldse toimub ja mis ulatuses. Plahvatuslikult kasvanud soovahetajate hulk on veel üks teema, mida samas võtmes tahaks lahata.

    Lühidalt kokku võttes on mul tunne, et inimestel ei ole enam päris probleeme, sest elu lihtsalt PEAB piisavalt hea olema kui on mahti nii suurt tähelepanu oma identiteedile pöörata. Vaatan Ukrainas toimuvat ja mõtlen, et vaevalt selle keskel keegi ennast nii väga vales kehas ja vale pronouniga olevat tunneb. Lihtsalt kahju on vaadata, et maailmas on nii palju olulisi probleeme ja selle asemel, et nendega tegeleda, tegeleb suur osa elanikkonnast sellega, et end pidevalt ühe või teise asja üle solvatuna tunda ja lõputult selle solvumise teemal vaielda.

    ReplyDelete
  34. Anule: plahvatuslikult kasvanud, teatud ringkondades sõna otseses mõttes propageeritaval soovahetuse teemal kirjutamine tiksub minulgi kuklas. Ja kui veel siit-sealt loen, et teatud ringkonnad teevad lausa lasteaia-ealiste hulgas soovahetuse kihutustööd, koolilastest rääkimata, on väga raske kirjutamast hoiduda. Aga see on ülitundlik, tuleohtlik teema, ei tea, kas üldse ette võtangi.
    Kusjuures mul pole vähimatki nö. ekreiitlikku eelarvamust trans-teemal, mu enda väga hea lapsepõlvesõber on trans, üliarmas inimene soost olenemata.

    ReplyDelete
  35. Anu: ma enne mainisin Ukraina transaktivisti artiklit ja tema jaoks on enda vales kehas tundmine ilmselt üldiselt ikkagi oluline, isegi kui konkreetsel hetkel võtab ellujäämine kogu tähelepanu ära. Ta heitis lääne inimestele ette seda, et nad ukrainlaste enda seisukohti eiravad ja kipuvad nägema idaeurooplaste silmis pinde, endal palgid silmas (klišeeline ettekujutus, et idaeurooplased on kõige täiega konservatiivsed macho-tagurlased, kellel on vaja valgustatud läänlaste tasemele tõusta), aga ta ei väitnud küll, et transseksuaalsus oleks pseudoteema.

    ReplyDelete
  36. umbes et "...jah, meie trans-kogukond kogeb diskrimineerimist ja see on probleem (aga mitte unikaalselt meie riigi probleem), aga see ei tähendaks, et meie riigi kaitsmisega genotsiidse naaberriigi eest peaks ootama seni, kuni kõik riigisisesed probleemid on lahendatud."

    ReplyDelete
  37. Ühinen Anuga. Inimene kui liik on ilmselt nii ehitatud, et kui elu lihtne, probleeme pole, tuleb need välja mõelda.

    Sattusin täna nagu tellitult kollases ajakirjanduses ühele me kohalikust tähekesest rääkivale artiklile. Ei oskagi muud öelda, kui uuesti “tule taevas appi”, nagu postituse pealkirigi kõlas. Kui see pronounidega shongleerimine nii kuramuse keeruline on, no ära siis tee seda, issand halasta. Ole niisama, ilma siltideta FLUID, naiselik või mehelik või misiganes muu seal vahepeal – nagu ma ka postituses kirjutasin, meis kõigis on ju need mõlemad pooled olemas, see pole mingi raketiteadus või ainuisikuliselt sinu põlvkonnale kuuluv iseärasus. Ja kui sa ei suuda otsustada, kumba vetsu kasutada, meeste või naiste oma, viska kulli või kirja, jumala eest. Või mine nö. juurte juurde tagasi, põõsa taha.
    (Vabandust, läks minupoolseks lahmimiseks, aga no ausõna, USAs lapsed nälgivad, Aafrika omadest rääkimata, ja Demikene kurdab, et tal elu raske, nii raske, vaja ühtepuhku pronouni apdeitida.)

    “Demi Lovato has explained she is now using she/her pronouns in addition to they/them more than a year after coming out as non-binary. Lovato, 29, opened up about re-adopting the pronouns during an appearance on Spout Podcast, revealing she decided to go by she/her as well after recently 'feeling more feminine.'
    'I've actually adopted the pronouns of she/her again with me. So for me, I'm such a fluid person that I don't really and I don't find that I am... I felt like, especially last year, my energy was balanced and my masculine and feminine energy so that when I was faced with the choice of walking into a bathroom and it said, women and men, I didn't feel like there was a bathroom for me because I didn't feel necessarily like a woman,' she explained.”
    https://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-11073851/Demi-Lovato-admits-no-longer-using-reverted-her.html

    ReplyDelete
  38. .... eelmisele kommentaarile täienduseks:
    Mõistan täielikult, et trans inimestel on WC valikuga probleeme. Aga Demi Lovato pole trans.

    ReplyDelete
  39. Oma eelmise kommentaari täienduseks - just jäi ette Ukraina gei huvitav ja hea väljendusoskusega kirja pandud postitus teemal "queerness of being ukrainian" ja kuidas see kõik on ühtlasi antikolonialistlik (ilmselt seepärast, et neil on kuri naaberriik, kes Ukraina identiteedi hävitamissoovi kõrval on ka äärmiselt homofoobne).

    "for #russiancolonialism, ukrainianness and queerness are two equally criminal and dangerous acts of existence"

    "so yes, it is not a coincidence that queer acceptance and decolonization go in sync in ukraine these days. because they are intertwined within the ultimate queerness of being a ukrainian"

    https://threadreaderapp.com/thread/1551923248119554049.html

    Mul oli see enne kahe silma vahele jäänud; ta jagas seda uuesti selle puhul, kui Zelenskõi teatas, et esimesel võimalusel läheb tsiviilpartnerluse eelnõu töösse.

    Selles sõjas käib muu hulgas väga palju identiteedi ümber ja paistab, et ukrainlasi on sõda suunanud inklusiivsuse suunas, osalt kindlasti seepärast, et Vene riigist erinevam olla (nt enne sõda oli homoabielude vastaseid rohkem kui nüüd ja paistab, et see protsess jätkub). Niimoodi juhtub, et üht ja sama uudist jagab nii Ukraina kui ka Vene meedia, aga üks miinus-, teine plussmärgiga - kui Ukraina meediast käib läbi, et mõni kuulus queer-aktivist läks vapralt kodumaad kaitsma, siis Vene meedia jagab sama uudist saatesõnaga "vaadake misukesed neil seal sõdivad, pole õiged mehed ega midagi."

    ReplyDelete
  40. Sarikommenteerin.
    Tulen kõige esimese kommi, kaamose oma juurde tagasi, kus ta ütles, et tolerantsust tahetakse ajada platsi ühte nurka. See on tabavalt öeldud.
    Ma tunnen (veebi kaudu) enamikke siinseid kommenteerijaid rohkem kui põgusalt, vähemasti arvan, et tunnen, ja usun, et viimne kui üks neist on nõus, et vähemuste õigusi peab kaitsma ja austama. Aga nendes teemades, millest me siin kõneleme, kipub viimasel ajal nii olema, et kui sa vähemuste iga viimse kui nõudmise, iga viimse kui… uuendusega (leidmata paremat sõna) nõus ei ole, siis oled otsekohe sallimatu, ja seda- või teist sorti foob.
    Ise nn. enamuse hulgas olles - kõik _minu_ nõudmised pole ju kah täidetud, ei saagi olla, mitmekesises inimühiskonnas elades.

    Teisisõnu, tunnen end viimasel ajal mõnigi kord ülekantud tähenduses selle paljuräägitud valgenahalise keskealise heteromehena, kes kurdab, et tema on inimõiguste järjekorras viimaseks tõugatud. Ma tundun endale nõme ja ajast mahajäänud, kui sedasi tunnen, aga no juhtub, mis ma teha saan.

    Postituse tekstis mainisin maarjat ja linkisin ta postitust “Õli tulle.” Maarja juures kohtan ühtepuhku nimesid, mis mullegi tuttavad ette tulevad, kes praegusele nn. peavoolule vastu ujuvad, ja siis (sotsiaal)meedias peksa ja/või canceldatud saavad. Sest nad mõtlevad teisiti, kui on hetkel trendikas, ja julgevad seda ka välja öelda: et tolerants on praegu aetud platsi ühte nurka.

    Ning jaa, mõnda aega tagasi oli tolerants jälle teises nurgas, ega see parem polnud. Aga mistahes äärmused on kõrvalseisjaile jube väsitavad, ja asjaosalistele jube valusad. Kuidagi kuskil keskpaigas poleks võimalik kokku saada, ei? Jah?

    ReplyDelete
  41. Soovahetusest veel - ma olen täiesti nõus, et neid inimesi on, kes tunnevad end vales kehas olevat, aga neid on tegelikult väga väike protsent ja statistika kohaselt peamiselt mehed, kes tunnevad, et tegelikult on naised. Aga viimase kümne aastaga on see soovahetusteema erakordselt kuumaks läinud ja korraga on massiliselt teismeli tüdrukuid end vales kehas hakanud tundma. Lugesin selle kohta hiljuti mingit head raamatut, kus toodi statistikat välja ja ikka päris hirmutav oli! USA-s pidavat olema nii, et hormoonravil saab käia kooliajast, et vanemad teada ei saaks, kool teeb koostööd, et last vanemate eest "kaitsta". Ja koolis võib laps kasutada enda poolt valitud (vastassugupoole) nime, õpetajad ja kõik teised mängivad kaasa, vanematele jällegi keegi ei ütle. Youtube-is on suunamudijad, kes rõhutavad noortele, et "meie oleme siin sinu jaoks, meie toetame", sest suured sõnad on tänapäeval moes. Tegelikku tuge sealt loomulikult ei tule ju.

    Ma arvan, et kui teismeline tahab juukseid värvida või kreisilt riides käia vms, siis lasku käia. Aga kui mul tütar oleks ja ta 15ndaks eluaastaks on ta endalt võtnud võimaluse tulevikus lapsi saada (need ravimid mõjuvad nii), habeme kasvama pannud ja rinnad maha lasknud lõigata, siis oleks see väga kurb. Me ei luba noortel alkot-narkot-suitsu tarbida, aga me lubame neil juba enne täisealiseks saamist soo ära muuta???

    Täiskasvanud tehku oma kehaga, mida soovivad, seda ma toetan. Aga see ei tohiks ka liiga kergekäeliselt käia. Tänapäeval paraku paistab käivat, sest kui arstid ja psühholoogid patsiendi tahet ei aktsepteeri, siis see ei lähe kohe mitte.

    Muide, Joe Roganil oli podcast Megan Murphyga, kes käis välja mõtte, et tema ei lubaks üldse soovahetusoperatsioone. Mina kuulasin ja imestasin, olin Roganiga samal meelel, et osade inimeste suhtes oleks see väga ebaõiglane. Aga hiljem jäin mõtlema, et tegelikult on selles mõttes iva, sest tegelikult on elu paljude inimeste suhtes ebaõiglane - näiteks need, kes sünnivad pimeda või kurdina, ilma sõrmede ja varvasteta (mu oma tutvusringkonnas selline laps) või veelgi lihtsam näide, madala intelligentsusega! Kõik nad kannatavad oma omapära all terve elu ja ei ole võimalik kõike ümber muuta.

    Neid soovahetajaid, kes avalikult räägivad, et kahetsevad oma otsust, on samuti palju. Genitaale ei õnnestu enamasti niimoodi ümber lõigata, et nad sama funktsionaalselt toimiks nagu sünnipärane komplekt, tihtipeale ei ole neil inimestel enam võimalik ka orgasmi saavutada. Paljud seetõttu genitaalide kallale ei lähegi, aga ma ei tea kui õnnelikud nad lõpuks sellises pool-ja-pool kehas on või kui lihtne neil kaaslast on leida. Tahaks, et inimesed suudaks õnnelikud olla ja kui soovahetus selle tagab (mõnele tagab), on see väga hea. Paraku on ka neid palju, kellele see otsus lõppkokkuvõttes ainult probleeme juurde toob.

    Keeruline teema!

    Epp, oled sa näinud dokumentaali "What is a woman?" Mulle meeldis.

    ReplyDelete
  42. Ja ütlen veel üht, et asi selge oleks ja must foobiku muljet ei jääks. Me Pauliga paar päeva tagasi arutasime sedasama pronounide ja naiselikkuse/mehelikkuse ja gei-teemat, ja mina näiteks tunnistan täiesti ausalt, et mus on tõenäoliselt rohkem kui näpuotsaga gei-ainest. Ma vaatan atraktiivseid naisi enam-vähem sama pilguga kui atraktiivseid mehi, naisekeha tundub mulle tihtipeale atraktiivsemgi.
    Ei, ei maksa nüüd pöördesse minna :), ma identifitseerun heterona, aga mida ma öelda tahan, on: kui ma väidan, et tolerantsus on liialt platsi ühes servas, ei tähenda see, et jooksen platsi teise serva, teen ristimärgi ja riputan küüslaugukee kaela, kui gei- või trans- vms õigustest juttu.
    Häda ongi selles, et praegusel ajal on kõik kuidagi mustvalge. Sa oled kas paduliberaal või ekreiit, vahepealsetesse seisunditesse ei kiputa uskuma, neid justkui poleks olemaski.

    ReplyDelete
  43. Anule: jah, täpselt nii on asjad siin USAs: "...hormoonravil saab käia kooliajast, et vanemad teada ei saaks, kool teeb koostööd, et last vanemate eest "kaitsta". Ja koolis võib laps kasutada enda poolt valitud (vastassugupoole) nime, õpetajad ja kõik teised mängivad kaasa, vanematele jällegi keegi ei ütle."
    Ja muidugi, kuna USA on USA, on nüüd sadu, kui mitte tuhandeid kohtuprotsesse käimas, kus vanemad oma vanemlikke õigusi (tagasi) nõuavad.

    Ning ei, seda dokki ei ole näinud, aitäh osutamast, kindlapeale vaatan lähiajal.

    ReplyDelete
  44. Lugedes teie muret hormoonravi pärast - ma loen sellest välja, et te ei usalda USA meditsiini selle koha pealt, et arstide otsused oleks pädevad. Ma tean ise ka, et USA medsüsteem on problemaatiline, aga arvasin seni, et põhiprobleem on ravi kättesaadavus, kui rahakott puuga seljas ei ole (rääkimata abordikeeluga osariikidest). Kas probleem on ka kompetentsis?

    Ma ise mõtlesin, et kirjutaks alla kõigele sellest lõigust Tavainimese hiljutises postituses:

    "Transsoolisuse teema kohta ma ütleks ainult: uskuge teadlasi ja arste. Kui arstid on lohakad või aja- ja rahapuuduses, siis tegelege selle probleemiga. Võib-olla tõesti on jumet ka sellel mõttel, et levitada arusaama, et tüdrukud ei pea olema tingimata roosad printsessid ja poisid Robocopid. Et kui tüdruk tahab kanda traksipükse, ronida üle aedade ja ehitada onne, siis see ei tähenda, et ta on vales kehas."

    ReplyDelete
  45. notsu, Anu ilmselt oskab meditsiini koha pealt pädevamalt vastata, ka USA oma, aga mina omalt poolt ütlen, et alaealiste soovahetuse teemal pole arstide pädevusega suurt pistmist. Arstid on eeldatavalt pädevad, sellegipoolest pean säärast massilist soolist "pööramist", nagu meil siin praegu toimub, põhimõtteliselt ... valeks? ebaeetiliseks? Midagi sinnakanti, ei leia täpset sõna.

    Täiskasvanutega on teine lugu. Aga otsuse kui niisuguse teeb ju siiski soovahetaja, mitte arst, nii et ka ses mõttes ma ei mõista, millisest usaldusest sa räägid.

    Roosade printsesside ja Robocopide osaga olen täiesti nõus.

    ReplyDelete
  46. ma pidasin silmas seda, et ma eeldasin, et enne vastasoo hormoonide väljakirjutamist käib konsultatsioon, kus arst (kliiniline psühholoog? või kes sedasorti teemasid hindab?) uurib, kas patsiendi probleem seisneb üldse selles, et ta on vales kehas. Sest ega need ju letimüügiravimid ei ole, et lihtsalt läheb apteeki ja ostab (oletan ma). Keegi peab need välja kirjutama ja väljakirjutamise vajadust hindama.

    sest mõttes, et ma olen ka ise läinud arsti juurde, eeldades, et mul on mingi konkreetne häda, aga arst uurib asja ja selgub, et hoopis midagi muud. St vähemalt siin Eestis ei ole arst päris kummitempel, kes lihtsalt patsiendi raviminõudmise ratifitseerib.

    ReplyDelete
  47. mis puudutas Anu kommentaari "kui mul tütar oleks ja ta 15ndaks eluaastaks on ta endalt võtnud võimaluse tulevikus lapsi saada (need ravimid mõjuvad nii), habeme kasvama pannud ja rinnad maha lasknud lõigata" siis ma üritasin faktikontrolli lehti guugeldada (tüüprada on otsingusõnad + snopes, aga nii saab ka muid lehti kui Snopes) ja sain hormoonisöömise kohta tulemuseks:

    "guidelines for the medical care of transgender patients, developed by organizations such as the Endocrine Society and the World Professional Association for Transgender Health, do not recommend puberty blockers for children who have not reached puberty; do not recommend hormone treatment for those under 16 years old"

    https://www.politifact.com/factchecks/2021/mar/05/viral-image/no-young-children-cannot-take-hormones-or-change-t/

    ReplyDelete
  48. Aa, selge, notsu. Ma muide tahtsin just selle juurde tullagi, et:
    olen sattunud hea mitmele artiklile (ei hakka otsima, googeldades leiab kindlapeale hea hulga) kus soovahetaja tahab algse soo juurde tagasi pöörduda, või kui ei tahagi, siis tunnistab, et avastas, et soovahetus ei lahendanudki ta probleeme.
    Seetõttu mulle tundubki see alaealiste puhul väga kaheldava väärtusega protseduur - OK on tõesti juhuseid, kus indiviid sünnib nö. valesse kehasse, aga praegu, mil trans on trend, tundub soovahetus ilmselt paljudele maailmavalu käes vaevlevatele (eel)teismelistele ahvatlev päästerõngas. Paraku, maailmavalu soost ei hooli.

    Aga su kommi juurde tagasi tulles, ja usalduse - kui vaadata, KUI massiline USAs soovahetus praegu on, ja KUI kergekäeliselt hormoonravi välja kirjutatakse, nii täiskasvanuile kui noorematele, siis... ma ei tea, ju patsiendid usaldavad arste, aga mida see massilisus arstide kohta ütleb?

    ReplyDelete
  49. kui massiline siis?

    ReplyDelete
  50. unustasin USA artikli kohta lingi panna
    https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5182227/

    ReplyDelete
  51. vastuseks su küsimusele, notsu: "There are about 9000 transgender surgeries being performed annually across the United States (US). The latest statistics indicate that 0.6% of the US population identifies as transgender./.../ There is a steady rise in the number of sex change surgeries being performed annually."
    https://journals.lww.com/cur/fulltext/2021/03000/transgender_surgery___knowledge_gap_among.12.aspx#:~:text=There%20are%20about%209000%20transgender,result%20in%20gender%2Daffirming%20surgeries.

    Üks link laste kohta ka:
    https://www.cbsnews.com/news/sex-change-treatment-for-kids-on-the-rise/

    ReplyDelete
  52. See notsu komm ei läinud miskipärast läbi:

    notsu: "üks kommentaar haihtus kuhugi kosmosesse, ma leidsin nimelt guugeldades artikleid selle kohta, kui inimesed ostavad lihtsalt neti pealt hormoone, sest a) arsti juurde ei pääse või b) ei usalda arste. Aga kirjeldatud juhtudel ei olnud probleem mitte selles, et "söövad endale sobimatu soo sisse", vaid vale doos, kokkusobimatus mingite teiste ravimitega, sobimatus tervisliku seisundiga (nt diabeet).

    USA kohta artikli link läks läbi, UK kohta oli see:
    https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5977079/
    "

    ReplyDelete
  53. 9000 tähendab USA rahvaarvu juures siis, et igal aastal üks inimene 36611-st.

    Omaette huvitav muidugi, kui palju transidentiteediga inimeste hulgas on füüsiliselt intersoolisi (kas kromosoomide poolest või selle poolest, et anatoomia ja geneetika ei klapi). Sest ega seda ei pruugi enne ise teada, kui mingi tervisehäda pärast uuringuid ei tehta, nagu nt Eestis ühel viljatusravi juhtumil oli (anatoomiliselt pealtnäha naine, aga XY kromosoomidega). USA kohta olen ka lugenud, et mõni inimene pidas ennast pikalt transsooliseks, kuni sai teada, et ta sündis anatoomiliselt mõlema soo tunnustega ja mingil perioodil oli tüüppraktika nad tittedena ühesoolisteks vormistada - enamasti tüdruklasteks - sest interseksuaalsust ei tahetud tunnustada, eeldus oli, et laps tuleb "korda teha" - aga see ei pruukinud tähendada, et ta hilisemas elus end adekvaatselt tundis. Seda kommet on vähemaks jäänud, aga vähemalt 2017. a seisuga päris ära see mood kadunud ei olnud, vt

    https://www.hrw.org/news/2017/07/25/us-harmful-surgery-intersex-children


    Su lingitud lasteartiklis oli üks huvitav koht selle kohta, et muist vanemaid võivad lapsi survestada, sest eelistavad translast homolapsele. Selle koha peal mu pea täitsa plahvatas. Ma oleks arvanud, et homofoobist lapsevanemad on ka transfoobid, aga elu ei ole ikka nii loogiline. Huvitav, kas selliste vanemate protsent on praeguseks kasvanud või vähenenud või jäänud samaks?

    ReplyDelete
  54. notsu, läksin ja lugesin su poolt osutet Tavainimese postitust tervikuna uuesti üle.
    Ta kirjutab:
    "Eestis jääb see transsooliste teema (nagu ka mitmed rassisuhete ja kultuurilise omastamise jms teemad) üldiselt ikka veel võõraks. Küsimus, mida me naistena teeksime siis, kui riietusruumi ilmub noku ja habemega naine või “naine”, on meile suuresti teoreetiline. Ma küll kahtlustan, et see on suuresti teoreetiline ka Briti ja Ühendriikide naiste jaoks. Mahlakas fantaseerimismaterjal kahtlemata, aga ikkagi teoreetiline. Lingvistiline."

    Ma saan vaid USA kohta kaasa rääkida, aga siin Tavainimene siiski eksib. Pole imestada ega pahaks panna, ta ei ela ju Ühendriikides. Ei, ei ole küsimus suuresti vaid teoreetiline/lingvistiline. Kui vaid üks näide tuua, siis märksõnaks Lia Thomas, googelda, trans-nais-ujuja.
    Mina elan väikeses maakohas, aga suurlinnades puutuvad naised "noku ja habemega naistega" WCdes ja riietusruumides jne reaalselt kokku küll. NB! See pole öeldud trans-naisi halvustavalt. Kuigi mis Lia Thomasesse puutub, siis, kui minu arvamust küsitaks, on täiesti jabur ja ebaõiglane, et Ujumisliit tal sünnilt naistega võistelda lubas.

    ReplyDelete
  55. sellest intersooliste laste äramuutmisest olen kunagi varem lugenud, et mõnikord ei öeldud isegi vanematele, lihtsalt kaksati sünnitusmajas "ülearused" osad maha. Ja alles hiljem, kui laps suureks kasvas ja oli veendunud, et ei sobi oma kehasse, sai ta oma arstiandmeid uurides teada, et tal ei olegi see keha, millega ta sündis.

    ReplyDelete
  56. Lia Thomase puhul on tal pmst sama eelis, mis dopingut võtvatel naissportlastel, eks?

    ma olen mõelnud, et kuidas spordiasja mõistlikult korraldada - sarnaseid probleeme on ka nendega, kes on anatoomiliselt ja identiteedilt naised, aga ebatavalise testosteroonitasemega.

    äkki peaks sportlasi jagama hormooniklassidesse, just nagu maadlejaid jagatakse kaalukategooriatesse?

    ReplyDelete
  57. a mis wc-desse puutub, siis ma tahaks, et need oleks valdavalt sooneutraalsed. Sest kui nad on kahesoolised, siis on tavaliselt ikka meeste ja naiste omi ühepalju, mis anatoomiliste erinevuste tõttu tähendab tglt, et naiste omi on vähem per kasutuskord. Rääkimata sellest, kui tegemist on kultuuriasutustega, siis vahid aina kadedalt, kuidas naistevetsu ukse taga on pikk saba ja meestevetsus pole kedagi. Ma olen piisavalt jultunud, et lähen ka meestevetsu, kui see tähendab lihtsalt teise sildiga kabiini, aga kõik ei ole.

    ReplyDelete
  58. Spordist - vanemad olijad mäletavad ilmselt õekseid Presse, Tamara ja Irina.... :)
    Lia Thomase puhul on ikka vist rohkem eeliseid kui dopingus naisssportlasel - ta transformeerus peale puberteeti, oli väljakujunenud mees juba. Ma ei jõua googeldada praegu, mäletan nagu, et enamik allikaid, mida lugesin, märkis seda.

    Ma ei tea... sportlasel endal peaks kah ikka mingi eetiline kompass olema, et ei lenda pokkerinäoga peale nagu Thomas, et "ma olen ju nüüd naine." Meditsiinilsed faktid või ei, see on lihtsalt nõme, inimlikust seisukohast. Hakka treeneriks või midagi. Minu suu ja sulg ei tõuse teda õigustama.

    ReplyDelete
  59. Jah, vetsude osas nõus, sooneutraalsed oleks parim (kabiinidega muidugi).
    Ma olen kah meeestevetsus käinud, korda paar, kui häda käes.

    ReplyDelete
  60. notsu, miks sa ei maga? :)

    ReplyDelete
  61. Oot... intersoolisusest... ma millalgi aegu tagasi lugesin National Geographicust? artiklit mingist saarest? kus mehed olid kahesoolised? Pean googeldama. Laisa inimesena loodan, et ehk keegi jõuab ette :)

    ReplyDelete
  62. Ha! leidsin.
    "In the Dominican Republic, güevedoces (from Spanish: güevedoce, from Dominican Spanish güevos a los doce "testicles at twelve") are children with a specific type of intersexuality. Güevedoces are classified as girls when they are born but, around the age of 12, they start developing male genitalia. This is due to a deficiency in the production of 5α-reductase, an enzyme involved in the metabolism of testosterone to dihydrotestosterone. The same phenomenon occurs in Papua New Guinea, where it is called kwolu-aatmwol (literally 'a female thing changing into a male thing' by the Sambia people, and in Turkey."
    https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCevedoce

    ReplyDelete
  63. ma olen siuke ööloom.

    ReplyDelete
  64. Siin USA esi-transi ja endise tippsportlase Caitlyn Jenneri arvamus Lia Thomase keissi kohta:
    https://www.usatoday.com/story/sports/2022/03/24/caitlyn-jenner-trans-swimmer-lia-thomas-not-rightful-winner-ncaa/7154631001/

    ReplyDelete
  65. ... ja veel üks selleteemaline link:
    "The new policy doesn't completely disqualify transgender women from participating in women's sports. Transgender competitors must have completed their transition by the age of 12 in order to take part.
    "This is not saying that people are encouraged to transition by the age of 12. It's what the scientists are saying, that if you transition after the start of puberty, you have an advantage, which is unfair," FINA spokesperson James Pearce told the Associated Press."
    https://www.newsweek.com/caitlyn-jenner-trans-swimmer-ban-fair-fair-twitter-1717320

    ReplyDelete
  66. - Kas arstid-psühholoogid siis ei olegi pädevad? Sellest on juttu "What is a woman" dokumentaalis ja soovahetusest rääkivas raamatus "Irreversable damage" (Shrier). Professionaalid ei ole oma nõuannetes juba mõnda aega vabad, sest "tunnen end teises kehas" vaidlust on keeruline võita. Võid kõik faktid ette laduda, miks see loogiline ei ole, aga kui inimene väidab, et vot nii ma nüüd tunnen ja mis siis, et esimesed 14 aastat ei tundnud, aga sõbranna hakkas end vales kehas tundma ja youtube'is on palju soovitajaid, kelle nõuannete najal sain aru, et kõik mu probleemid lahenevad sellega kui keha vastupidiseks muuta, siis kuidas sa vaidled sellega? Nii dokis kui raamatus oli sellest palju näiteid.

    - Enne 16 eluaastat mitte? See on nüüd juba aastaid uues suunas kaldunud ja aktivistid väidavad, et PEAB enne puberteedi ALGUST pihta hakkama, sest siis saab paremad tulemused. Mis tulemuste osas ongi tõsi, aga kitsaskoht on see, et mis siis kui otsus ei olnud õige? Ja siis oled uuesti vales kehas, aga mitmed funktsioonid (nt soojätkamine) on jäädavalt kadunud.

    - Poisilikud tüdrukud - valdav enamus neist "uutest" soovahetajatest ei ole isegi mitte poisilikud olnud lapsepõlves. Vanemad ja kogu ülejäänud tutvusringkond räägivad, kuidas nad armastasid terve elu sootüüpilisi mänge, riideid ja muud, aga pubekaeas hakkasid korraga väitma, et on "terve elu" end vales kehas tundnud. USAs ja Kanadas ollakse (võrreldes Eestiga) väga tolerantsed riietuse ja muu taolise suhtes. On okei pidžaamas kodust välja minna, on okei kui kantakse vastassugupoole riideid, on okei suvalisel päeval ahvikostüümis poodi kõmpida. Kellelgi ei liigu kulm kah. Ilmselt aitab ka see, et siin on ka muus osas kõvasti kirjum elanikkond kui Eestis, kellest iga grupp oma kultuuri ja kombed kaasa toob ja tolerantsus on lihtsalt norm. Seega ma ei usu, et vanemad väga massiliselt oma lapsi mingisse roosasse kleiti pressiks kui tütar hoopis tunkesid eelistab. Aga see on lihtsalt täitsa mu isiklik oletus, ilma teaduslikuma taustata.

    - Et vanemad eelistaks pigem transsoolist kui homoseksuaalset last? Ma arvan, et sellise uuringu puhul võib viga tulla sisse sellest, et transsoolisus avaldub (kui see on PÄRIS) transsoolisus siiski üsna vara. Ja kui 10-aastase poisi vanematelt see küsimus küsida, on neil ilmselt lihtsam vastata, et pigem eelistaks transsoolist, sest nad näevad, et nende laps on sünnist saadik ainult autodest ja relvadest huvitunud, nii et transsoolisus oleks veidi justkui "võõras probleem". Aga homoseksuaalsus ilmneks hiljem, täiskasvanueas. Ehk nad VEEL ei tea, kumma sugupoole nende last seksuaalselt tõmbab. Jällegi ainult oletus.

    ReplyDelete
  67. - Midagi kaksati beebina maha - jaa, see on kuulus keiss, ma ei viitsi praegu guugeldada, aga kaksikud poisid vist olid ja ühel läks eesnaha lõikus beebina nii kehvasti, et arstid otsustasid (vanemate heakskiidul) ta tüdrukuks lõigata. Ehk teda KASVATATI tüdrukuna, aga ta ise tundis kogu aeg, et on poiss. Ja hiljem vist vanemad rääkisid talle selle loo ära. Igatahes sooritas ta enesetapu ja mõned aastad hiljem ta vend ka. Midagi sellist oli. Ma ei tea, kas mõtlesid sama keissi?

    - Kas transnaine teeb sama välja kui dopingut kasutav naisena sündinud naine? Ei. Meeste luustik ja lihased on täiesti erinevad (võimsamad) kui naiste oma. Nii et kui see inimene on mehena üles kasvanud ja siis end naiseks lasknud lõigata, on tal siiski mehe luustik ja lihased. Pluss doping, mille alla kogu selle protsessi käigus söödud ravimid lähevad.

    Sport on üldse keeruline teema, sest paljud alad on äärmiselt sootüüpilised. Näiteks tennises (jälle ei viitsi guugeldada), on parim naismängija kuskil samal tasemel kui meeste arvestuse 100. mängija. Meeletu vahe. Või vaata teistpidi - kui naine ennast meheks laseb lõigata ja siis vabavõitluse ringi astub mehena sündinud meeste vastu, siis mis šansid tal on? Väga ei olegi.

    Aaah, youtube'i klipp tuleb sellega seoses meelde: https://www.youtube.com/watch?v=_sgjc29QCGo

    Riietusruumid ja tualetid on teine teema. Näiteks selleks, et naiste riietusruumi kasutada, et ole isegi vaja, et sugu muudad, vaid piisab kui VÄIDAD, et identifitseerid end naisena. Kogu habeme ja riista kiuste. Ja pärast pesemist astud spordiklubist välja ja identifitseerid end kenasti jälle mehena, sest oled fluid ja seda peab siinmail ometigi austama. Vot mina ei taha end selle mehe kõrval alasti pesta. Kindlasti ei tahaks ma seda inimest oma palja tütre kõrvale (jumal tänatud, et mul pojad on). Keeruline värk jälle. Aga kui on üleni ümberlõigatud transnaine, kes kunagi sündis mehena, siis palun. Tule aga meie riietusruumi, mul pole probleemi.

    Vabandust, et nii pikaks läks, aga te siin tõstatasite nii intrigeerivaid teemasid.

    ReplyDelete
  68. Aahhhh ja vot ma ei tea, kuidas USA's see rahaline pool käib, sest kogu meditsiinisüsteem tuleb ju omast taskust. Eks kindlustused ja asjad on olemas, nii et vaevalt need soovahetajad kogu selle protsessi isiklikult kinni maksavad. Ja madalama sissetulekuga inimestel on midagi riigi poolt ette nähtud? Epp oskab kindlasti rääkida, ma pole süvenenud. Mulle isiklikult on jäänud mulje, et tüüpiline soovahetaja ei ole pigem mingi tippadvokaat või ajukirurg, kes rahakotiga võib kõik laiaks lüüa. Nii et ma ei tea, kes ja kuidas ja mille eest maksab ja kui palju riik õlga alla paneb.

    Kanadas on lihtne - arstiabi on tasuta. Ja soovahetusoperatsioon käib kah maksumaksja raha eest, mis mulle maksumaksjana ei ole päris meelepärane. Sest kui mina tunnen, et mul on liiga suur nina, liiga väikesed tissid või liiga suur kõht (ei, ärge muretsege mu pärast, tõin suvalised näited), siis ei maksa keegi midagi kinni. Puhtalt oma lõbu on selline kirurgia. Aga kui ma tunneks, et mul on vaja sugu muuta, siis korraga on see justkui ühiskonna mure, et ma selle tehtud saaks. Aga mina ei näe erinevust. Võiks siis juba kõik "tunded" ühte patta panna ja mida iganes me tunneme, et tahame muuta, saaks tasuta ära teha. Või teistpidi - kui ei ole meditsiiniline probleem, siis tuleb mõnel väikeste tissidega ja teisel üleliigse peenisega elada.

    ReplyDelete
  69. Veel - ja luban, et kohe lõpetan ka - mina ei kiida uut sõnavara ka heaks (jällegi, Eestis ei ole see ilmselt veel teemaks, aga siin on ja lausa ametlikul tasemel). Näiteks enam ei ole "breastfeeding", vaid "chestfeeding". Et need, kes on naisena sündinud, aga identifitseerivad end mehena, ei peaks end ebamugavalt tundma last imetades. Sorri, aga chest ei ole võimeline last toitma. Sul PEAB selle jaoks breast olema. Teine näide on see, et soovituslik on öelda "pregnant person", mitte "pregnant woman". Ebanormaalne. Kui sa ei ole sündinud naisena, siis sa EI saa olla rase. Ükski mees ei ole veel kunagi rase olnud. Või näide elust enesest - arst PEAB kirjutama anamneesi "HIS vagina" kui isik end mehena identifitseerib, aga on naisena sündinud ja endiselt naissuguorganeid omab.

    Ma tunnen, et see on ohtlik kui me hakkame faktidest kaugele nihkuma lihtsalt selle tõttu, et keegi võib end solvatuna tunda (ja see, mille üle end tänapäeval solvatuna tuntakse, on juba äärmuslikud mõõtmed saavutanud). Miks siis mitte minna nii kaugele, et ma näiteks identifitseerin end kirurgina? Ma pole küll arstiteaduskonda läbinud, aga kes teie olete, et tulete mulle ütlema, et ma EI OLE kirurg? Lauale pikali ja nuga sisse. Absurd, eksole? Aga minu meelest on see küsimus väga terav, et kuhu me siis piiri tõmbame? Ja miks just sinna? Miks mina end kellegi teisena ei või identifitseerida? Prindime selle paberi välja, mida nad arstidele kõikide õpingute lõppedes annavad ja olengi kirurg!

    ReplyDelete
  70. Anu, kummardus pikkade ja põhjalike kommentaaride eest. Olgu öeldud, et olen sinuga ses teemas täiesti ühel lainel.
    Mis puudutab soovahetusoppide ja hormoonravi tasustamist - jah, USAs tuleb kõik põhim. soomuutja taskust, ka juhul, kui ta on ravikindlustatud, sest health insurance on USAs kallis lõbu. Madalama sissetulekuga inimesed saavad küll miskit ka riigilt, vist. Ma pole uurinud.

    Notsu, sulle ka suur aitäh, nii palju asist ja põnevat infot.
    Teistele ka muidugi tänud, aga notsu ja Anu on klaviatuuri kõige enam pruukinud :)
    Te muudkui aga jätkake, see tundub kõnetav teema olevat, mul siis hommikukohvi juurde hea lugeda. Mina lähen magan vahepeal, meil siin öö käes. Sooja +26C, tsikaadid teevad põrgulärmi.

    ReplyDelete
  71. Anu, su viimatise kommiga samuti nõus. Ma kusagil hiljuti võtsin kah sõna selle "pregnant person" teemal. Mis liig, see liig, räägitagu tolerantsist mis tahes.
    Ses mõttes, et meil, naistel, pole praeguseid õigusi ju kuigi kaua käes olnudki, ja mulle igatahes tundub, et trans-propagandaga nüsitakse neid taas justkui vähemaks.
    Roe v. Wade muidugi pealekauba.

    ReplyDelete
  72. Üks asi veel. Nagu mainisin, üks mu armas lapsepõlvesõber on trans. Ma tean, et ta ema loeb mu blogi. Seetõttu pean oluliseks rõhutada, et transfoobia on minust sama kaugel kui Kuu Maast. Ma armastan oma sõpra, ta on (hingelt) kauneimaid inimesi, keda tunnen. Tema soomuutus arendas mind, õpetas, et sugu on teisejärguline, tähtis on inimese sisemus, iseloom, tõekspidamised, see, kuidas ta kaasinimesi kohtleb. Ja mu sõber pole never, ever mitte kellelegi oma uut identiteeti peale pressinud, ta võttis uue kuju ilma rinnale tagumiseta, teistelt aktsepteeringu nõudmiseta. Mu sõber (keda tänaseks küll juba ammu kohanud pole, sest geograafia) on ilus inimene nii seest kui väljast.

    ReplyDelete
  73. Cultural appropriation alert!
    Brad Pitt kannab seelikut!!
    Loodetavasti on tal vähemasti mõni shotlasest esi-isa ette näidata, muidu on kuri karjas :)
    https://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-11072265/Brad-Pitt-gives-bizarre-reason-wearing-skirt-Bullet-Train-screening-Berlin.html

    ReplyDelete
  74. Haa, selle viimase kommentaari kohta on mul küll ainult tsiteerida Jared Leto't juba aastatetagusest ajast: real men wear skirts. Muide, ka Eestis on meesartiste seelikut kandes laval üles astunud (ka juba palju aastaid tagasi). Väga normaalne, keegi ei pidanud imelikuks.

    A samas ma ei viitsi linki klikkida, kas tegemist ikka oli seelikuga või kildiga? Need kaks asja on väga erinevad, nagu me kõik teame.

    Mis toob mu selle teema juurde, et mu meelest on inimesed kohutavalt kinni kõikide asjade nimetamises. Kõik peab olema konkreetse sõnaga identifitseeritud, peab saama kuidagi sildistada. Ma arvan, et meil eestlastena on selle pronounide teemas raske suhestuda, kuna meil ei ole ju keeles sugu - me ei tunnegi ennast he või she'na, meil pole sellised sõnu. Ma ise püüan küll välja mõelda praegu, kas mind häiriks, kui ma peaks igapäevaselt, igas olukorras end sooliselt identifitseerima ja kas ma ikka tahaks kogu aeg olla rõhutatult naissoost. Vist mitte. Mul on väga raske aru saada, miks ma peaks end identifitseerima enda bioloogilise soona. (Ma vist olen ikka ka natuke fluid, kuidi enamalt jaols ikkagi naine, aga mind vist häiriks, kui ma peaks olema kogu aeg rõhutatult naine mistahes situatsioonides. Eesti keeles õnneks ei pea). Sama lugu seksuaalsusega - ma ei ole hetero, aga ma ei ole küll viitsinud endale silti külge panna, et misasi ma siis täpselt olen.

    ReplyDelete
  75. Ülimalt huvitav kommentaarium!

    Meil siin on elu, jah, vaiksem ja rahulikum, väga silmiavav on lugeda, mis toimub üle ookeani. Ja ma väga loodan, et päris lõpuni kõik sealsed hullused ja voolud (laste soomuutmine!) siia ei jõua. Ja meie med-süsteemis võib olla küll vigu, kuid lugedes, milline on see USAs, siis on meil tegelikult kõik üsna hästi.

    Eesti keel on ses mõttes suurepärane. Ma olen suurema osa elust teadnud, et ma olen naissoost, mees ma kindlasti pole, aga tunnetuslikult olen ikka rohkem lihtsalt inimene kui naine. Kui nüüd keeleliselt peaks kogu aeg rõhutama, kas he või she, oleks see küllaltki häiriv. Küllap ingliskeelses keskkonnas harjuksin ära ja saaksin hakkama, aga ikkagi - meie keeles on nii palju lihtsam olla lihtsalt inimene.

    Nagu Epp ütles - miks ei võiks arvamused keskpõrandal kokku saada? Ilma äärmuslikkusteta? Ütleksin siia juurde vanarahva tarkuse, et üleliigne agarus ei ole muud kui ogarus. Üleliigne agarus seeliku silueti suhtes või "parima tulemuse saavutamiseks soomuutmine enne 12. eluaastat" on kohati isegi rohkem kui ogarus.

    ReplyDelete
  76. aktivistid väidavad kindlasti igasuguseid asju, sest neid on erinevaid, aga ametlikud meditsiinisuunised on siiski teistsugused. Argument oli ka: et päris lapseeas ongi sooidentiteediga veel segased lood ja see ei pruugi jääda selliseks, nagu siis on; aga noorukieas tajutav muutub hiljem haruharva.

    ma vahepeal arvutasin veel USA elanikkonna kohta - kui ma võtsin eelduseks, et transsoolisi inimesi on 0,5 protsenti (mis on väiksem protsent kui Epu jagatud artiklis, aga ma mõtlesin, et võtan natuke konservatiivsemalt), siis aastas 9000 operatsiooniga kulub üle 1800 aasta, et nad kõik jõuaks operatsiooni teha. Kui eeldada, et ainult 0,1% (mis on kõige tagasihoidlikum hinnang) siis kuluks 9000 opiga aastas umbes 366 aastat. Mis tähendab, et valdav osa transsoolisi operatsioonini üldse ei jõua, sest keegi ei ela nii kaua.

    Anu, vt artiklit, mis ma linkisin - seal oli juttu intersoolistest inimestest, kes on sündinud mõlema soo tunnustega, kes üritati siis vägisi ühesooliseks teha. Ja erinevalt trans-operatsioonidest ei küsitud neil puhkudel patsiendi enda arvamust.

    ReplyDelete
  77. Klari, seelik, seelik oli Bradil, mitte kilt. Ning jaa, need 2 on erinevad asjad.
    Minu mehel on kilti (või kildi?)kandmise õigus täitsa olemas muide, ilma et massid teda kultuurikaaperdamises süüdistada saaksid - Paul nimelt on 1/4 shotlane.

    See selleks. Samas Vogue numbris muide, mida postituses osutan (terve number on LGBTQ+ teemaline), on pikk artikkel ühest USA tuntumast-teatumast trans-lapsest, 11 aastasest trans-aktivistist Kai Shappley’st. Sünnilt poiss, hormoonravi toel tüdrukuks muutumas. Väga huvitav lugemine. Ja väga mõistetav. AGA. Mõistmine peaks mu meelest laienema mõlemas suunas. Lugu kirjeldab muuhulgas, kuidas Kai koolis korduvalt õigel ajal WCsse ei jõudnud, sest m]nede tüdrukute vanemad polnud nõus, et nende tütred füüsiliste meessootunnustega kaaslasega ühes ruumis peavad pissima, ja poiste WCsse ei tahtnud Kai minna. Vaene laps, ütlen ma südamest, ja tunnen kaasa. AGA. Siin kerkib nüüd taas see tolerantsiküsimus: kas saab, kas on õiglane tüdrukutest koolikaaslaste vanemaid tolerantsipuuduses süüdistada? Nemad seisid ju OMA tütarde eest, samamoodi nagu Kai ema emalõvina OMA lapse eest seisab.

    ReplyDelete
  78. Jaa, vaatasin ära, seelik on aus, kiidan heaks!

    Üks mu lemmikuid hiina (mees)popstaare Jackson Wang kandis oma üle-eelmises muusikavideos väga ilusat korsetti, ma sulasin lausa seda vaadates.

    "Riietel ei ole sugu" on üks neist mägedest, millel olen nõus iga kell surema.

    ReplyDelete
  79. Üks asi veel. Raha.
    Mu mehe vennanaine (liberaal) töötab California koolisüsteemis, asedirektorina. Ta osutas faktile, et koolid saavad keskvalitsuselt (Bideni administratsioon, demokraadid) toetust koolieinete jne jaoks vaid tingimusel, et ei diskrimineeri LBTQ+ õpilasi ja koolitöötajaid. Fair enough. Aga see tõstatab omakorda küsimusi ja proteste non-LBTQ+ laste vanematelt. Jällegi, mõlemal poolel on õigus, kuidas olukorda lahendada, nii et hundid söönud, lambad terved oleksid? Jube keeruline.

    “USDA is committed to administering all its programs with equity and fairness, and serving those in need with the highest dignity,” Secretary of Agriculture Tom Vilsack said. “A key step in advancing these principles is rooting out discrimination in any form – including discrimination based on sexual orientation and gender identity.”
    Other critics, though, argue that girls will be victims of this policy change when schools are required to allow trans girls to use facilities designated for women, such as bathrooms, locker rooms and dorm rooms, saying it violates their privacy and opens them up to sexual assault.”
    https://www.thecentersquare.com/national/new-biden-administration-rule-will-tie-federal-education-funding-to-lgbt-mandates/article_ecf08c92-deb3-11ec-bca1-cbc07ebe1f58.html

    ReplyDelete
  80. Klari, jah, riietel ei ole sugu, jumala tõsi.
    Harry Styles näiteks - oo kuidas ta KÕIK riided välja kannab!
    Või Tilda Swinton, kui nimetada vaid mõned.

    ReplyDelete
  81. Keda huvitab, siis siin üks asine Politico artikkel pronounide teemal, ja mismoodi õpiasutused selles vastakate huvide ja seaduste dzhunglis orienteeruma on sunnitud.

    "Title IX, the federal education law that prohibits sex-based discrimination, is expected to go public in June 2022 and include protections based on sexual orientation and gender identity for the first time. Enforcing the policy may prove difficult for Title IX administrators. And the pending rule will tee up more legal battles over competing philosophies on gender ideology, forcing institutions to tiptoe between potentially costly settlements in courts and protecting transgender students on campus."
    https://www.politico.com/news/2022/05/25/biden-protect-trans-students-00034488

    ReplyDelete
  82. See ahistamis- või rünnakuhirm on küll huvitav, ses mõttes, et kui ma püüan ette kujutada koolivõimla riietusruumi või ühisduširuumi (mis minu arust juba olemuselt violates privacy, olenemata sellest, kes seal on), kus on suur kari tüdrukuid, siis kui sinna nüüd kujutada see üks, kes on teistmoodi, siis tõenäolisem vägivallasuund tundub vastupidine.

    ma olin teistmoodi tüdruk (mis siis, et keha ja sooidentiteet langevad kokku, imelikkust on mitmesugust), ma räägin oma kogemusest.

    ReplyDelete
  83. notsu, ma pakun, et enamikel tüdrukutel ei teki "rünnakuhirmu", pigem lihtsalt ebamugavus. Ja neid tüdrukuid tuleb mu meelest samamoodi mõista üritada, nagu trans-last.

    ReplyDelete
  84. Veel tolerantsi-alastest arengutest, kusjuures mu oma kodu-osariigis. Ma ei taha ettegi kujutada, mida ulakad koolipoisid vetsus tampoonidega teevad... sihipärast kasutust need seal vaevalt leiavad.

    "Oregon mom challenges statewide rule for tampons in boys’ bathrooms:
    “The way Cherylene Stritenberg says she sees it, the issue comes down to cost. A board member with the Eagle Point School District near Medford, Stritenberg is also a mom. She wants more money for school supplies and books, she said.
    And she’s concerned that a state law that goes into full effect in the 2022-23 school year to require public K-12 schools, community colleges and universities to provide free menstrual products in all bathrooms, including bathrooms designated for boys, is an added expense in a state that already fights to graduate much more than 80 percent of its high school students.”
    https://www.oregonlive.com/news/2022/07/oregon-mom-challenges-statewide-rule-for-tampons-in-boys-bathrooms.html

    Teine samal teemal:
    “Schools in Oregon install menstrual product dispensing machines in boys' restrooms after Governor signed law forcing them to provide free period products”
    https://www.dailymail.co.uk/news/article-10787881/Oregon-Schools-add-menstrual-products-boys-bathrooms-Governors-decree.html

    ReplyDelete
  85. see rünnakuhirm oli eksplitsiitselt ära mainitud, ma sellepärast.

    pmst ma saan aru, et hirm ja ebamugavus ja piinlikkus ja üldse tunded ei pea olema ratsionaalsed ega vaja põhjendamist, et nendega arvestada. Aga kui tekib vajadus eri hirme kaaluda ja nende põhjal otsuseid teha, siis on vaja vaadata, millise taga on reaalsem oht. Muidu saab sama hästi põhjendada ka rassilist segregatsiooni, sest vabalt võib inimesel, kes pole teist värvi inimestega harjunud, nende seltskonnas esialgu ebamugav olla.

    ReplyDelete
  86. Tualetikasutamise küsimus on ju iseenesest lihtsasti lahendatav - tuleb üks juurde teha. Riietusruumidega sama. Kanadas on enamikes kohtades riietusruume kolm - naistele, meestele ja peredele. Lahendab ära ka selle küsimuse, et kui vana poiss võiks veel emaga naiste riietusruumi minna ja mis vanusest tema sealolek teistele naistele (ja temavanustele tüdrukutele) ebamugavaks muutub. Kõikides riietusruumides on riiete vahetamiseks ka kabiinid ja neid kasutatakse väga usinalt. Samas on ka neid, kes avalikult vahetavad. Ujulatest räägin peamiselt. Ehk duši all ujumisriietes ja vahetada saab kabiinis privaatselt. Hundid söönud, lambad terved.

    Sest kui Kai juhtumit vaadata, siis saan temast ja ta vanematest aru, aga saan ka nendest aru, kellega ta tualetti jagama peab. Kui soovahetus on jõudnud sellesse punkti, et ta näeb välja nagu teised sama tualeti või riietusruumi kasutajad, siis palun väga. Kuni sinnani on keeruline, sest mõni PÄRISELT tunneb, et on vales kehas ja soovib seetõttu vastassooga ühist ruumi kasutada, aga leidub ka neid, kes olukorda ära kasutavad ja vot neid me sinna riietusruumi või tualetti ju tegelikult ei taha.

    Sama spordivõistlustel - lihtsalt ei ole aus kui mehe kehaga (luustiku ja lihaskonna suhtes) end nüüd naisena identifitseerivad transnaised naistega võistlevad. Tuleb mingi kolmas lahendus leida. Või lihtsalt leppida, et sugu võid muuta, aga võistelda oma uue sooga ei saa.

    ReplyDelete
  87. notsule: no ma ei tea... minu arvates on see rassi näide sul ikka väga kaukaa haettu, nagu soomlased ütlevad :)
    Teisest RASSIST inimesega koos WCs/riietusruumis olemine on mu arvates ikka väga teine ooper kui teisest SOOST inimesega.
    Ma muidugi saan aru, et sul on kogu teemale natuge teine, liberaalsem vaade kui mul (minugi oma on suht liberaalne, aga suts vähem kui sinu oma, ja ma üritan nö. teist poolt ka vaadata ja mõista, väljaku teist serva, samal ajal kui sina püsid enam-vähem ühes servas.)
    See kõik on muidugi absoluutselt sõbralikult öeldud, peaks ammuteada fakt olema, et ma sind armastan.

    ReplyDelete
  88. Spordist - mu teada mõned spordialad juba kaaluvadki nö. kolmanda, trans-kategooria loomist. Mõistlik.
    Ning jaa, WC-riietusruumi dilemma lahendab kolmas võimalus samuti suurepäraselt. Niimoodi saavad KÕIGI tunded säästetud ja arvesse võetud jne, soolisest kuuluvusest ja/või identiteedist olenemata.

    ReplyDelete
  89. Anu viimase kommentaariga samuti nõus.

    Või siis sobiks lahenduseks see, mis me siin ennegi mainisime: ongi sootud vetsud ja riietuskabiinid. Mõtlesin just enne supelrandadele, kus pole mingeid ühisriietusruume, vaid ainult eraldi kabiinid, kuhu minnakse üksi, kui just keegi seltskond ise ei taha mitmekesi minna.

    Minu jaoks ei ole teisest soost inimestega koos paljalt olla iseenesest eriline probleem, kui see just nende enda jaoks probleem ei ole. Kui nad on agressiivsed, jõllitavad vms, siis muidugi ON probleem. Aga see on probleem ka sookaaslastega.

    Mõtlen jälle oma kogemustest - kus ma ei tundnud end kunagi turvaliselt koolivõimla riietusruumis, sest koolivägivald, mida on sellises haavatavas seisus, kus inimene on riidest poolenisti või üleni lahti, eriti kerge rakendada. Ja kuidas ma olen end teisest küljest segasaunas täiesti sundimatult tundnud. Asi on kinni inimestes ja nende käitumises.

    Kusjuures teisest küljest mõistan ma ka neid, kes tunnevad end paljana ebamugavalt ükskõik mis inimeste seltskonnas, kellega nad intiimsuhtes ei ole. Selle tarbeks olekski päris privaatsed riietumisvõimalused jube head.

    Ja koolidest rääkides langeks siis ära üks spetsiifiline kiusamisvorm "võtame tüdruku/poisi kinni ja lükkame ta poiste/tüdrukute vetsu/garderoobi".

    ReplyDelete
  90. notsule: mõtsin veel su hirmude-kommi üle.
    Kas sa tõsimeeli arvad, et maailmas, kus soovahetuse/soovoolavuse populaarsus on tõusuteel, peaksid tüdrukud/naised _harjuma_ sellega, et vetsus/riietusruumis tuleb end naisena identifitseerivate (kuid mees-atribuutikaga) meestega koos viibida?
    (Ja vastupidi ka muidugi, poisid/mehed peaksid harjuma naistega meestevetsudes/riietusruumides)?
    Täitsa siiralt küsin.

    Mitte et alasti vastassoo nägemine (või nende asjalkäimise) mingi õudus või patt oleks vms, aga sinu pakutu eeldab ju kogu praeguse elukorralduse lammutamist sisuliselt. Milles omakorda midagi jubedat pole, ajad ju muutuvad jne.

    Aga jah, selline küsimus siis, et kas sa arvad, et mitte-trans inimesed peaksid end ümber harjutama?

    ReplyDelete
  91. muide, mis mulle siin viimastes kommentaarides meeldib, on orienteeritus lahendustele. eriti kuna tundub, et eraldi kabiinide variant lahendaks veel hulga muid probleeme ka ära (kuidas arvestada üleüldse häbelike inimestega, kuidas vetsude kogust ühtlasemalt inimeste peale ära jagada ...)

    Üks praktiline pisiasi, mida ma Eestis hindan, on see, et ükski riidepood ei tule selle pealegi, et riiete proovimine peaks mingis ühiskabiinis käima.

    ReplyDelete
  92. ma ei ole kindel, kas _peaks_ - eeldusel, et on ka muid lahendusi.

    eraldi riietumise eelis on, nagu eespool öeldud, juba see, et võidavad ka üleüldse häbelikud inimesed, keda on seni kogu aeg sunnitud harjuma sellega, et peab end teiste ees paljastama.

    ReplyDelete
  93. Loodetavasti on (ja tekib juurdegi) neid muid lahendusi.
    Sest vastasel juhul püsib ebamugav küsimus, kumma õigused on olulisemad, trans- või mitte-trans inimese omad? Sest mõlema õigust üheaegselt ju WC/riietusruumi keissi puhul rakendada ei saa.
    Jube keeruline teema.

    ReplyDelete
  94. Jah, heliisolatsiooni paluks mina kah! Paljudes, kui mitte enamikes USA vetsudes, kus ma asjal käinud olen, on õnneks vetsumuusika mänginud.
    Repertuaar veidi rütmikam kui liftimuusikal :)

    ReplyDelete
  95. Kuhu kadus notsu vetsumuusika-komm?
    kohe otsin....

    ReplyDelete
  96. aa, siin see on.
    notsu ütles:
    "aga mis asjalkäimisse puutub, siis see võiks üleüldse privaatne olla. Ma ei taha ka oma sookaaslaste asjalkäimist näha, ega taha, et nemad mind siis näeks. Eelistaks, et kabiin oleks võimalikult eraldi ja paluks heliisolatsiooni ka, aitäh."

    ReplyDelete
  97. kokkuvõttes oleme minu arust jõudnud sinnamaani, et tegelikult on riietusruumide ja vetsude privaatsuse ja turvalisusega kogu aeg jama olnud, aga sellest on mööda vaadatud ja siis äkitselt, kui transsoolised ühiskonna teaduvsse jõudsid, oleks see teema justkui enneolematuna avastatud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sest vägivald suletud systeemides on norm.

      Delete
  98. Mul tuli Ally McBeal meelde...
    https://www.sundaypost.com/fp/judy-murray-unisex-toilets-are-great-in-an-inclusive-world-but-excuse-me-if-i-want-a-little-bit-of-privacy-in-the-bathroom/

    ReplyDelete
  99. Ka KRISTALLKUUL kirjutas trans-teemast, lugege:
    https://kristallkuul.wordpress.com/2022/08/03/turnin-ohtlikul-piiril/

    ReplyDelete
  100. Ma olen igast soorollide ja-kollidega kokku puutunud viisidel ja olukordades, mis lubab teha selliseid yldistusi: esiteks rääkigu see, kellel on probleem. Teiseks see, kes sellele hoogu andis. Ja kolmandaks leiame lahenduse. Ja hoidku jumal selle eest, et me hakkame lahendusi tootma jõumeetodil niimoodi, et need meeldiksid MEILE, mitte aga aitaksid neid, keda probleem kõige rohkem puudutab.
    Soo- ja rolliprobleemid oleksid palju väiksemad st vähem levinud, kui inimesed oma ligimesi paremini kohtleksid. Paraku hakkab sund ja vägivald lapse iseloomu kallal pihta juba siis, kui laps oma jalul käima hakkab, paraku on sellel alati ka kõrvalmõjusid, ja "kasvatustöö" mittesoovitud tagajärgi paraku ykski vanem tunnistada ei taha, ikka on keegi teine syydi, ka "halb laps" ise. Ma nimelt väidan, et õigeaegse kuulamisega kärkimise-keelamise asemel on nii mõndagi võimalik oluliselt leevendada, kui mitte ära hoida.
    (Tugev soov olla vastassoost peidab päris tihti asjaolu, et laps on pikka aega kogenud soopõhist alandamist jm väärkohtlemist, paraku selliseid asju on väga raske kindlaks teha, kui need on lapse ainus normaalsus, mida ta teab, ja ta ei suuda oma olukorda sõnadesse valada. Ärme unusta ka, et on kogukondi, kus nõrgemate liikmete vääritu kohtlemine on pigem norm ja selle yle kurtja teenib lisakaristuse.)

    ReplyDelete
  101. mustkaaren ütles: “Tugev soov olla vastassoost peidab päris tihti asjaolu, et laps on pikka aega kogenud soopõhist alandamist jm väärkohtlemist”.
    Jah, tõsi ta on.
    Aga. Mu meelest oleks siiski jätkusuutlikum, kui ühiskond (avalik arvamus, kool, vanemad, arstid, psühholoogid/psühhiaatrid, Youtube, influencerid jne jne jne) töötaks eelkõige soopõhise alandamise ja väärkohtlemise vähendamise nimel, selmet soomuutust haipida. Kuid minu arvamus ei pruugi teiste omaga ühtida, ammugi pole see lõplik tõde.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Yhiskonna tugevamatega ei taha keegi vastuollu minna, autoriteete ei tohi puudutada. Lihtsam on solgutada väiksemaid ja ohutumaid inimesi sh lapsi, niimoodi saab enamuse inimestest ära petta. Minu arvates on nii mõndagi selles massiliste sooidentiteedikriiside laines manipulatsiooni tunnustega - esiteks, kuidas sellest räägitakse (tulised argumendid, vaieldavad faktid, alati raha lõhn, kui juttu tuleb meditsiinilistest protseduuridest, ja meeletu hulk oletusi, arvamusi, emotsioone) ja teiseks, mida sellega reaalselt tehakse ja jälle, kuidas meedias kajastub.
      P.s. leian oma avaldatud tekstist väga imelikke sõnu ja väljendeid, mida seal algul kindlasti ei olnud, justkui oleks teksti Google tõlkega edasi-tagasi tõlgitud, kas see on võimalik?

      Delete
  102. Nali nähtavana syndinud nähtamatust inimesest tekitas äratundmisrõõmu - see olen ju mina, täpselt!
    Kultuuriline omastamine on teema tänu paljude riikide koloniaalminevikule ja allasurutud põlisrahvaste lugupidamatule kohtlemisele, minu vanuses on nähtud väga piinlikke põlisameeriklaste, aafriklaste, aasia rahvaste esindajate filmides, huumoris jm kujutamist. Ma olen siin nö keskteel kõmpija - idamaist riideeset või aafrikapärast soengut, milledel on pukem ajalugu ja symbolväärtus, kanda soovija ei tohiks neid niisama "ägeda aksessuaarina" oma teksa-ja-dressi juures kanda, vaid tutvugu nähtuse ajalooga, austagu ja armastagu seda. Aga täiesti monopoliseerida ja huvilistele keelata mistahes kultuurinähtus on liiast. Mis sel juhul näiteks maailma muusikast saab.

    ReplyDelete
  103. "Autoriteete ei tohi puudutada".
    Vot sellega kisub antud teemas (trans etc) praegu justnimelt teistpidi mu meelest, nagu mu postitust ja mu arvukaid kommentaare lugedes aru võib saada. Autoriteeete ei tohi puutuda, ujuja Lia Thomase näitel: ta naistena sündinud klubi- ja võistluskaaslased kartsid ebaõiglusest avalikult kurta, enda kaitseks sõna võtta, tulemuseks oleks võinud olla kurtja koondisekoha/võistlusloa kaotus. Googeldades leiab hulk teavet selle konkreetse juhu kohta.
    https://www.dailymail.co.uk/news/article-10871945/Lia-Thomas-teammates-say-UPenn-told-lives-questioned-place.html

    Ma tõesti ei tea, miks su kommentaarid muutuvad - ausõna, mina ei näpi neid!! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kõlab nagu manipuleeritud reaalsus. Arvestades info hulka, mis kogu maailmas Lia Thomasesse puutuva kohta on toodetud, on tegu juba oma elu elama hakanud symboliga ja see toodab nyyd raha, isegi meie ajalehed on selle teemaga nii mõnegi kliki tootnud...
      2) Justnimelt autoriteedid - kui isad ytlevad, et transsooline sportlane toob rohkem vaatajanumbreid, siis teie, tavalised naised, ei pirise sel teemal!

      Delete
  104. .... ja idamaise riideeseme/aafrikapärase soengu osas jään eriarvamusele. Miks ei võiks rastapatse niisama pimesi, ilma neile sügavamat tähendust omandamata, teksa/dressi juurde kanda?
    Minul näiteks on praegu jalas idamaine riideese - haaremipüksid. Vähimagi süümepiinata kultuurikaaperdan! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma vahin öösiti Pinteresti ja otsin erinevaid... asju. Inimesed kannavad absoluutselt kõike koos absoluutselt kõigega. Nad on selle juures nii väärikad ja rõõmsad. Ma ise olen põhimõtteline nähtamatu. Viimasel ajal otsib mu silm kõiges mustreid, lugusid ja tähendusi, ja kui mingi ese Minu Looga ei sobi (ja paraku 99% ei sobi), siis jääb see rõõmsalt teistele. No problemo, ka nähtamatute jaoks on tänapäeval enneolematult palju võimalusi 😀

      Delete
  105. Parandan vahepeal ühes oma varasemas kommis tehtud arvutust, ma olin hooletu: tegelikult on nii, et kui populatsioonis on 0,1 protsenti transseksuaalseid, läheb tempoga 9000/aastas 36,6 aastat, et nad kõik operatsiooni saaks (see on siis ligi kaks põlvkonda aega, vahepeal sureb osa eest ära ja osa sünnib juurde, aga pmst peaks vist olema piisav, et kõik tahtjad saaks, sest osa neist kardab operatsiooni); kui neid on 0,5 protsenti, siis 180+ aastat.

    seeliku konstruktsioonist - see koosneb kahest kandilisest kangatükist, mis on mõlemad keskelt vastandvolditud. Tükke omavahel kokku ei õmmelda, aga mõlemad õmmeldakse vöö külge. Vaheliti, nii et kangaotstes olevad siledad kohad jäävad ülestikku; need ülestikused siledad kohad jäävad kandjal ette ja taha, st nii ees kui taga on kahekordne sile kiht. Ma ei ole õmbleja, ei oska öelda, kui levinud see konstruktsioon on.

    ReplyDelete
  106. Armas aeg, üle 100 kommentaari! Ja mustmiljon vaatamist. Tundub, et need teemad kõnetavad.

    notsu, kumma seeliku detailidest sa räägid, Diori või Hanfu omast? Või mõlemast? Kas Diori seelikul on paneelid kokku õmblemata? (Hanful, arvata, et õmblemata.) Aa, seda ka veel, et Hanfu seelik käib maani.

    mustkaarnale: sinu ideede, oskuste ja võimaluste (su workshopi tehnilisi võimalusi pean silmas) on küll lausa patt nähtamatu olla! Teistele teed ilu, aga enda jätad ilma? Ai vai. Marss mustrilist, värvilist, etnosugemetega, kultuure kaaperdavat asja õmblema, iseendale :)

    ReplyDelete
  107. Kriitikute jutust saan aru, et mõlemal on täpselt sama konstruktsioon (tükid üksteise külgeõmblemata, ainult vöö külge), aga ma ei saa praegu videoid vaadata (olen sõbranna hotspoti peal ega taha tema netimahtu kuritarvitada), väidetavalt seal näidatakse seda Diori variandi ehitust.

    Sain vaadata üht piltidega postitust, kus paistab, et ka Dioril eraldi tükkidest, aga pildi pealt muidugi 100% ei näe.
    https://ziseviolet.tumblr.com/post/689872471188471808/dior-mamianqun-controversy

    Siin redditi lõimes on videolinke, loodan, et mõnes neist on näha, mismoodi see Diori oma ehitatud on:

    https://www.reddit.com/r/China/comments/w1uh9b/mamianqun_gate_dior_accused_of_cultural/

    Tundub ka, et tänapäevane hanfu ei käi tingimata maani - ta ei ole nähtavasti käibelt maha läinud, on modifitseerunud, ja umbes samas pikkuses versiooni on mingid vähemkuulsad hiina moekunstnikud juba mitu aastat tootnud. Vbla ei või seda siis enam päris hanfuks nimetada, vaid on umbes sama nähtus, nagu see, kui keegi siin teeb rahvariidekangast seeliku, aga hoopis maksiseelikuna, mitte poolde säärde nagu vanasti. Tollel fotodega tumblri-lool, mis ma linkisin, paistsid need mõne aasta tagused variandid Diori omaga praktiliselt identsed.

    Seal oli lisaks "iconic silhouette'i" lausele mainitud, et seal kõrval olnud ka turunduslause "completely new fashion item".

    Keegi mainis ka hirmu, et Dior regab selle disainilahenduse oma nimele, ja siis pärast peavad kõik teised sama tegumoe kaubandusliku kasutamise eest talle maksma, sh need, kelle jaoks see oleks "oma kodukihelkonna seeliku" ainetel tegemine. See ei pruugi olla päris alusetu hirm - suurkorporatsioonid kuritarvitavad intellektuaalomandi õigust tihti - ma vahin juutuubi moeajaloo videoid, millega sageli satun üldse rõivastusteemade peale ja sealt tean, et paar rätsepat on kimpus olnud sellega, et mingi kuulsam moemaja kopeerib nende moeloomingu, kaebab algse autori kohtusse ja tollel on tihti lihtsam ja odavam olukorraga leppida.

    Sama muusikatööstuses, mulle meenub uduselt mingi vaidlus, kus üks muusikafirma üritas sisuliselt saada õigusi minoorse helirea peale, rääkimata sellest, kus Sony laseb juutuubist klassikaesitusi maha võtta, sest "see meenutab meie väljaantud klassikaalbumit", sest üks Goldbergi variatsioonide esitus sisaldab sama meloodiat ja harmooniat, mis teine Goldbergi variatsioonide esitus.

    ReplyDelete
  108. a konkreetse juhtumi suhtes olen ma vist paha inimene, sest ma tunnen mõlemapidist kahjurõõmu. Ühel pool suurfirma, kes on oma suuruse ja jõu najal küllap korduvalt kellegi disaini tuuri pannud, aga seekord hammustas liiga suure tüki. Teisel pool rängalt šovinistlik kultuur, kes raudselt on oma riigi piiresse jäävate vähemusrahvuste kunsti enda arvele kirjutanud, sai ise tunda, mismoodi on, kui seda tema endaga tehakse.

    ReplyDelete
  109. Põhjalik ülevaade, notsu, aitäh.
    Vaatan, et Diori seelik oh jah kokku õmblemata, nagu hanfugi.
    Hmm. Nende andmete valguses tundub suur osa mu Diori-teemalist oigamist õigustamatuna. Peaks äkki korrigeeriva postituse tegema, tuhka pähe raputama? Konkreetselt seelikuteemast siis, mitte muust, seelik on ainuke, milles lõviosa mu seisukohast tänu sinu näidetele muutunud on.

    ReplyDelete
  110. notsule: jah, ja nagu Rohelohe ütles: tahaks lihtsalt silmi plaksutada ja hiinlastelt passiiv-agressivselt küsida, et mis, TEILE ei meeldi, et keegi TEIE asju kopeerib või?

    ReplyDelete
  111. Ma ei jaksa kõiki kommentaare hetkel lugeda (tööpaus ja kohviaeg), aga see oli Muhu jah, mis ärritas. Minu meelest oli asi pigem selles, et kus kasutati ja mis materjali peal ja kus toodeti. Hiina kummik, kuhu on odavalt suvaline netist leitud muster peale trükitud, ei ole päris see.

    On väga lahedaid tõlgendusi, mis on maitsekad ja respkteeritavad. Nt Gudrun Sjoedeni Muhu-teemaline kollektsioon, millega ta ka Eestis käis, oli lihtsalt VAU! Meeldis kohalikele meistritele ja oli kuidagi just selle õige respektiga tehtud. Näide https://www.gudrunsjoden.com/en-gb/inspiration/spring-summer-2021/muhu

    Või siis UKs elav Eesti juurtega Alex Byrd, kes on oskuslikult kasutamas oma disaitud kudumismustrites roosimistehnikat (algselt kinnastel ja sukkadel). Kohalikud meistrid on sillas taas. Selline vana maitsekas ja oskuslik kasutamine uues võtmes on alati teretulnud.
    https://www.aleks-byrd.com/

    Kihnu on täiesti omaette teema. Elav kultuur ja peab teadma konteksti. Parim bläkk selles teemas hiljuti oli leinaseelikuga laulupeople läinud neiu, kes kihnlastele pahameeletormi alla sattus. Ta oli soetanud seeliku kuskilt järelturult ja ei süvenenud. Neid teemasid peaks tundma ja teadma. Kihnlasel pole midagi selle vastu kui sa paned nende punasetriibulise pidupeval selga ja uhkusega kannad. Nad on meelitatud ja tulevad juurde, kiidavad. Aga kui sul pole viimase poole või aasta jooksul keegi ära surnud ja sa ei leina, siis must leinaseelik (Kihnust soetatud) ei ole kohane kanda. Võta või jäta, elus kultuur.

    Setud vist jälgivad ka suht rangelt, aga ma ei ole nende rõvakultuuri ja sümboolikaga nii tuttav kui Kihnuga. Mu kursaõde oli Kihnust ja seetõttu ma tean sellest rohkem.

    ReplyDelete
  112. Mind ajab segadusse, et osad tõekspidamised on vastuolulised.

    - Ühest küljest feminism - oleme tugevad naised, uhked oma naiseks olemise üle, saame kõigega hakkama jne. Teisest küljest kogu see liikumine, et alati naiseks olemisega kaasas käinud asjad nagu lapse kandmine ja sünnitamine ning rinnaga toitmine korraga ei ole naiste teema. Jah, naised küll teevad (sest endiselt ei ole rasestunud ega rinnaga toitnud ükski xy-kromosoomiga sündinud inimene, isegi kui ta end nüüdseks naisena identifitseerib). Mina tunnen, et naissugu on välja teeninud, et see on naiste ala. Miks me siis läheme nii kergelt kaasa selle "chestfeeding" ja "birththing person" liikumisega?

    - Burkad - jällegi feminismiga seotult. Burka idee on naist võõraste pilkude eest kaitsta, et mehed ei peaks ahvatlust tundma. Et kehavormid välja ei joonistuks, et nägu ja juukseid ei näitaks. Üsna piirav ju? Aga samas võitlevad feministid ka selle eest, et naine saaks burkas käia. Minu loogika ütleb, et kui probleem on selles, et mees oma ihasid ei suuda talitseda, siis võib-olla peaks (feminismi seisukohast eriti) siis meeste liikumisvabadust piirama, kuidagi nende silmi katma vms. Mitte naisi kinni katma. (natuke ajendatuna traumast, mis ma sain Malaisias reisides, kus oli üle 30 kraadi kuuma ja naised kõndisid süsimustades burkades ringi, paljudel ka nägu kaetud, samal ajal kui mees kõrval mõnusalt lühikestes pükstes ja t-särgis vantsis nagu õige suvitaja kunagi).

    - Afropatsid ja rastad - kui hoida asju kultuurispetsiifilisena, siis peaks ju ütlema, et kui valged ei tohi patse kanda, siis mustad ei tohi juukseid sirgendada. Aga näiteks juuste keemiline sirgendamine on väga populaarne mustanahaliste seas.

    - Kanadas on nüüd ametlikult jõustunud seadus, et psühholoogid-psühhiaatrid ei tohi nõustada homoseksuaalsuse teemadel selles mõttes kui keegi tunneb, et on homoseksuaalne, aga tahaks heteroseksuaalne olla. Because you are born this way. Aga samal ajal kogub populaarsust transnõustamine ehk kui tahad sugu muuta. Sest siis võid loomulikult olla, kes parajasti tahad olla. So... are we born this way or not? See on muidugi natuke keerulisem teema üleüldse, sest ma olen 100% nõus, et seksuaalsus on inimeseti erinev, mõnele meeldivad omasoolised, mõnele vastassoolised, paljudel on mingi fetish, osadel jällegi ei ole jne. Spektrum, eksole. Ja ma usun 100% ka seda, et osa inimesi sünnib vales kehas ja tunneb end vastassoolisena ja neil peaks olema õigus sugu vahetada. AGA ma ei usu, et neid tegelikkuses nii suur hulk on. Viimasel ajal on see ju plahvatuslikult kasvanud.

    ReplyDelete
  113. "sest endiselt ei ole rasestunud ega rinnaga toitnud ükski xy-kromosoomiga sündinud inimene"

    eee...

    (kuigi teatava järeleaitamisega, aga sellisega, mida on saanud ka xx-kromosoomiga naised)

    https://www.ohtuleht.ee/440272/doktor-soritsa-aitas-emaks-saada-naisel-kes-on-geneetiliselt-mees

    See on üldse huvitav juhtum. Kas sündimisel naiseks määratud, suuremalt jaolt naise kehaga (sh emakaga) inimene, kes teadis eluaeg, et on naine ja kogu aeg naine olnud, aga on xy kromosoomidega, on transnaine?

    (minu arvates on ta hea näide intersoolisusest ehk "osalt nii, osalt naa", aga kui võtta seisukoht, et naissugu = munarakud, siis on ta selgelt trans.)

    ReplyDelete
  114. ja kiuslik küsimus: kas tema viibimine naiste riietusruumis põhjustab teistele ebamugavust või hirmu?

    ReplyDelete
  115. Seda ma ütlesin juba varasemalt ka, et minus ei tekita ebamugavust jagada riietusruumi transnaisega, kel on naisele iseloomulik keha (selliseks opereeritud siis).

    Aga mehekehaga transnaine (ehk lihtsalt mees, kes ainult identifitseerib end naisena ja võib-olla väljaspool duširuumi identifitseerib end jälle mehena, sest ta on fluid) on minu jaoks ebamugav sellises ruumis, kus ma alasti viibin. Kohvikus istun ma meelsasti ükskõik kelle kõrval.

    ReplyDelete
  116. Anu, su vastuoluliste tõekspidamiste kommentaar - enam-vähem üksühele minu mõtted.
    Samamoodi nagu ka su vastus notsu küsimusele transnaiste viibimise kohta naiste riietusruumis. Kui on naisekehaga, pole mul probleemi. Kui mehe-atribuutikaga ja vaid identifitseerib naisena, oleks mul ebamugav. Aga kohvikus vms istun rõõmuga ükskõik kelle kõrval, pole probleemipoegagi.

    Samas, segasauna olen paar korda sattunud, seal, pole miskipärast erilist ebamugavust tekkinud, vbl seetõttu, et kõik on selge ja ühene, mees on mees ja naine on naine, lisaks saan ise otsuse teha, kas viibin alati meeste seltskonnas või ei. Naiste riietusruumis surutakse mulle see otsus peale, kui nn. lõikamata transnaine samas ruumis juhtub olema.

    ReplyDelete
  117. Üks täna ette sattunud artikkel.
    Tegemist küll "kollase" meediaga, aga info tundub tõene olevat.
    https://www.dailymail.co.uk/news/article-11099561/Leaked-internal-files-pediatricians-angry-professional-bodys-transgender-policy.html

    "The top child health experts accuse the American Academy of Pediatrics (AAP) of pushing the 'harmful' drugs on transgender-identifying youngsters, according to damning leaked documents.
    Disturbingly, the documents also reveal experts believe the APP is deliberately silencing internal criticism by blocking moves for a crucial policy review.
    The papers, leaked by a whistleblower, expose how rank-and-file AAP members across the U.S. are slamming the academy's 'shoddy' drugs-and-hormones-first approach to trans-identifying teens.

    They insist many would benefit from counselling or therapy instead — and urge the professional body to follow a more cautious approach currently being adopted by similar bodies in other countries.
    Fast-tracking adolescents into powerful drug cocktails takes a huge toll on young bodies and can lead to sterility and osteoporosis, critics say. For many teens, transitioning is celebrated, but others regret the treatment and seek reversals."

    ReplyDelete