GoT: veidi hilinenud esmaabi



Kõikidele kaaskannatajatele, Game of Thrones fännidele, kel haavad peale season 8 episode 6 vaatamist ikka veel verd jooksevad (sest lamedamat finaali oleks raske olnud ette kujutada): mul on rohtu, mis avitab. Leidke 12 vaba minutit ja vaadake videot: Coldplay writes hilarious ‘Game of Thrones: The Musical’, featuring original cast.
"With all the success surrounding Game of Thrones in the past several years, it is no surprise that the HBO series will soon hit the stage as a Broadway-style musical! Not. And quite frankly, from the looks of the hilarious sketch uploaded by Coldplay onto YouTube, we are thankful that the critically acclaimed series is not actually having its name smeared by the questionable score composed by the British band. This 12-minute sketch is meant to raise donations for Red Nose Day US., a campaign in which celebrities collaborate to raise funds for nonprofit organisations helping children."
Read more:
May 24/2019
Image: Internet

Lilli Chamomilli



Maikuus tabab mind kurguhäda, juba aastaid. Talveti olen terve kui purikas, aga kui kevad suveks üle hakkab minema, on kähe hääl nädalaks-paariks kindlustatud. Arvata, et allergia, kõik ju õitseb. Ma eriti mingi benadryli-beib pole, tohterdan end käepäraste koduste vahenditega, muuhulgas kuristan kurku kummeliteega. Aitab hästi. Noh, keedan mina siis ükspäev jälle värske kannutäie, lasen tõmmata, valan klaasi ning viin vannituppa jahtuma.

Õhtu jõuab kätte, koos sellega ka kurguprotseduuri aeg. Lähen klaasi võtma – tühi! Pole ümber aetud ega midagi, seisab kenasti seal, kuhu ta jätsin, madalal kapil, vannitoa kõrval olevas kardinataguses panipaigas – aga tühi. Müstika. Pinnin Pauli, kes teatab, et on nõus pigem surema kui kummeliteega kurku kuristama. Vaatan ringi järgmise kahtlusaluse järele. Lilli? Hmm. Kuna koeralt on ülestunnistust võimatu kätte saada, jätan uurimise sinnapaika, võtan puhta anuma, täidan teega, ja kuristama.

Järgmine õhtu, järgmine klaasitäis kummeliteed valmis seatud. Lasen looma tuppa, hoian tal silma peal. Lillikene kaob joonelt maja teises tiivas oleva magamistoa/vannitoa suunas. Ootame Pauliga elutoas. Paus on pikk. Lõpuks saabub mokki limpsiv Lilli. Lähen kontrollima – klaas on kenasti kapil, aga taas tühi.

Saabub kolmas õhtu. Seekord otsustan teevarga teolt tabada. Annan Lillile paariminutise edumaa, siis hiilin järele, piilun hiirvaikselt üle ukse. Lilli pea ja rindkere on kardina taga (kostab vaikset lürpimist), minu vaateväljas on vaid tagumik ning lürpimise taktis liikuv saba. Surun käe kõvasti suu ette, et naeruturtsatusi summutada. Lõpuks õnnestub mul end kokku võtta, teatraalsel häälel “Lilliiiiiiii, misssssa teeeeed?” kuuldavale tuua. Pool Lillit, elik siis see tagumine pool, tardub liikumatuks. Mis toimub teisel pool kardinat, seda ma ei näe. Aga ma tean täpselt, mis toimub Lillikese peas: “kui ma ei liiguta, on lootust, et mind ei märgata.”

Täna õhtul ma klaasi enam samasse kohta ei jätnud, aitab naljast. Valasin natukene kummeliteed hoopiski Lilli joogikaussi, lakkus tilgatumaks, silmad mõnust pahupidi. Ega midagi, pean vist hakkama preilile pealelõunati kellaviieteed ja küpsiseid serveerima. 
May 21/2019
Pauli foto. Lillikene oskab nii ausat nägu teha, kas pole?
"I say let the world go to hell, but I should always have my tea." ― Fyodor Dostoevsky, Notes from Underground

25



KÜSIMUS: mis on sellel pildil valesti?
VIHJE: teemaks on naiste õigused.
VASTUS: Need 25 fotol olevat USA Alabama osariigi meessoost senaatorit otsustasid, mida Alabama naised oma kehaga teha tohivad – õigemini, mida naised teha ei tohi. Paar päeva tagasi kehtestas Alabama osariik Ühendriikide kõige karmima abordiseaduse. Seadus, mis võtab naistelt õiguse aborti teha ning kriminaalkaristab aborte tegevaid arste, sai 25 poolt- ja 6 vastuhäält. Kõik 25 poolthäält tulid meestelt (vaata veelkord fotot). Alabama, olgu öeldud, on üks tagurlikumaid USA osariike. Näide? Mistahes vanuses afroameeriklasest meesterahvas on seal tänaseni paljude valge rassi esindajate kõnepruugis “boy”. Vanad head lõunaosariikide orjapidamistraditsioonid.  
Õnneks need värskelt vastu võetud üliranged abordiseadused kohe ja korrapealt ei jõustu, ei Alabamas, ei muudes osariikides, kuna naiste õiguste eest seisvad organisatsioonid on alustanud kohtuteed. Pole võimatu, et asi jõuab lõpuks USA Ülemkohtusse. Paraku valitseb Ülemkohtu koosseisus hetkel religioossete konservatiivide (loe: abordivastaste) ülekaal. (Aitäh kohtunikke ametisse nimetamast, Trump.)
Tuleb pikk ning vaevarikas võitlus.

------------

HUFFPOST: “The Alabama state Senate just passed the country’s strictest abortion ban, which criminalizes nearly all abortions including in cases of rape and incest. Every Senate vote for Alabama’s abortion ban was from a white man. The Human Life Protection Act would make it a felony for doctors to perform an abortion at any stage of pregnancy except in cases where the pregnant woman’s life is at serious risk; exemptions are not included in the bill for cases of incest or rape.
Alabama’s bill is the anti-abortion opposition’s true agenda on full display — ban abortion, punish women, jail doctors, and shame people seeking care. These 25 men, who will never be pregnant, just legislated more rights to rapists than to women, girls & victims of rape/incest.” 

Read More:

VOX: A wave of abortion restrictions in Alabama, Georgia, Ohio, and other states has sparked nationwide controversy, and they could be the start of a prolonged legal battle over Roe v. Wade and the future of abortion rights in America.
Alabama passed a law that bans abortion in nearly all cases, unless the pregnant person’s life is at risk. A doctor who performs an abortion for any other reason could face up to 99 years in prison, and the law does not include exceptions for cases of rape and incest.
Georgia, Ohio, and a slate of other states have also passed so-called “heartbeat bills,” which prohibit abortion once a fetal heartbeat can be detected — as early as six weeks into pregnancy. These bills were once a fringe idea but have become more mainstream as the anti-abortion movement has pursued more aggressive tactics. Reproductive rights advocates and doctors say they amount to near-total bans, since many patients don’t yet know they are pregnant at six weeks.
The restrictions have not taken effect yet, and abortion is still legal in all 50 states. But they are part of a conservative strategy to get a case in front of the Supreme Court, where anti-abortion advocates hope Roe v. Wade will be overturned.
Read more:


CNN: Alabama's anti-abortion law isn't alone. Here are all the states pushing to restrict access.
Read More:

CNN: In Alabama, the new law would become enforceable in six months and would carry stiff penalties for those caught violating it. So what are the chances the law will be implemented anytime soon? Next to none. Given the amount of legal challenges it's likely to face, along with past rulings on other anti-abortion legislation, the law will probably be tied up in court for years, delaying enforcement. The Supreme Court has discretion over what cases it hears, and there is no guarantee the justices would take up the Alabama ban if it is struck down in lower courts. 

Read more:   
May 17/2019
Image: Internet

"We don't like to kill our unborn; we need them to grow up and fight our wars." ― Marilyn Manson

Home sweet home



“It will be very fun for you to go home for a while”. Meil on naabrinaistega oma väike veebinurk, kus igapäeva-asju koordineerime, teinekord ka laiematel teemadel arutleme. Tol päeval olid suveplaanid jutuks, ja “to go home for a while” kommentaari saatis üks prouadest, kui ma eesootavast Eesti reisist teatasin. Vaatasin selle lausega tükk aega tõtt. Home? Issake, ta peab ju Eestit silmas, kui minu kodust räägib. Vastata polnud keeruline. Ei, Eestisse minnes ei lähe ma koju. Ma lähen külla. Loomulikult saab see fun olema, aga mu kodu on USAs, mitte Eestis. Eesti on sünnimaa, isamaa, emamaa. USA on kodumaa.

Mõni aeg tagasi sattusin blogikommentaarile, mis üks-ühele mu kodumõtteid peegeldas. Eestist mujale elama asunud naine kurtis, et eestlaseks sündimine paneb justkui kohustuse kaela. Dikteerib reeglid. Piirab eluvalikuid. Väikeriigist väljarändamist tõlgendavad rahvuskaaslased pahatihti patriotismi puudumisena, sünnimaa hülgamisena. “Korra aastas võiks ikka kodumaal käia”, “Kui mitte enne, siis vanaduses tuled kindlasti  tagasi, omade juurde”, ja nii edasi. Sünnimaa järele mitte-igatsemine pole sotsiaalselt aktsepteeritav. Juured peavad jämedad olema, Maarjamaa kamaras kõvasti kinni.

USAsse kolides oli mul endalgi hakatuseks arvamine, et Eestis saan üsna tihedalt käima. Reaalsus? Äraoldud seitsme aasta jooksul vaid üks kord. Nüüd teine ees ootamas. Poleks me otsustanud, et Paul peab Laulupidu kogema, ei saaks meid ka sel aastal Eestis näha. Sest mul lihtsalt ei ole Eesti-igatsust. No ei ole, tehke või tina. Jaa, jaa, tean, kõlab külmalt ja kalgilt. Aga igatsuse puudumine ei tähenda, et Eesti pole mulle kallis. Ta on. Kallid inimesed, armsad kohad, üksnes Eestiga seostuvad aistingud – kevadõhtu valgus, talvehommiku vaikus, kuuma suvepäeva männilõhn. Ning jaa, ma mõtlen nende kõigi peale. Mõtted käivad minuga kaasas, ega siis viitekümmet aastat endast välja lõigata saa. Mõtlemine aga ei võrdu igatsemisega.

Kui me Pauliga abielueelseid viisa-asju ajasime, lugesin Ühendriikide immigrante nõustavast foorumist hingekriipivaid lugusid inimestest, kes olid uuel kodumaal võimetud kohanema. Võimetud oma uut kodu armastama enamal kui ühel moel. Ainsaks niidiks, mis neid USAga sidus, oli elukaaslane. Miskipärast ei tulnud mulle mõttessegi, et äkki läheb kehvasti, äkki juhtub minuga samamoodi. Sünnimaa-igatsus ei ole ju enda teha, seda juba niisama nupust kinni ei keera, kui peale tuleb. Aga läks õnneks. Armastan oma uut kodu ja maad väga mitmel erineval moel. Niite, mis mind temaga ühendavad, on rohkem kui üks. Kodu ei tähenda mu jaoks pelgalt kohta, kus armastatud mehega koos elan, kuigi seda (teda) muidugi eelkõige. Kodu tähendab loodust, inimesi, kliimat, toitu, miljonit muud suuremat ja väiksemat detaili, millest tuleb kokku tunne, et just siin on hea. Samas ei saa ma öelda, et armastan Ameerikat. Ameerika on selleks liiga suur ja mitmetahuline, et teda ühes tükis armastada. Hmm, võib-olla on ka Eesti liiga suur, et teda ühes tükis armastada? Tartu inimesed versus Tallinna inimesed, teate ju küll?

Tulevik. Mõte “vanaduses Eestisse tagasi” on mulle täiesti võõras, vähemasti hetkel. Kordan: võõras. See ei tähenda, et ebameeldiv. See tähendab, et mu tulevikumõtted pole seotud Eestiga. Tegelikult tahaks vanaduses (ärme hakkame siikohal mõistet “vanadus” täpsemalt defineerima, onju) hoopis kusagil kolmandas riigis elada. Ja muidugi koos Pauliga. Aga kui elu peaks mind soolovalikute ette seadma, vaataksin näiteks mõne troopikasaarel asuva kloostri või hipikommuuni suunas. Jaa, ärge te siin naerge midagi. Me elame Oregonis legaalsete kanepikasvanduste keskel, aga minul on elu esimenegi mahv tõmbamata. Hipikommuun oleks elukestva õppe raames täiesti arvestatav valik. Tulevikuga on üleüldse sedasi, et Maad võib näiteks asteroid tabada. Trump võib kogemata tuumanuppu vajutada. Mulle võib hommepäev kanjonis kivikamakas pähe kukkuda (ptüi, ptüi, ptüi). Muidugi, mingi udune sõjaplaan ja mõningane seljatagune peavad olemas olema, kuid üldiselt on kõik need “vanaduspõlveks” tehtavad plaanid puhas energia raiskamine, arvan ma. Energiat on mõistlikum elamiseks kulutada.

Mnjaa. Tundus, et “Epp is going home” kommentaar, kuigi üldse mitte halvasti mõeldud, kõditas teistegi naabrinaiste immigrandi-tundlaid. Järgnesid hüüatused stiilis “Misasja? Epu kodu on Oregon!”. Eks ta ole. Prouadki ju USAs uustulnukad, mõnel paarisaja aasta vanused juured Ameerika mullas, mõnel pole niipaljukestki. Aga keegi neist ei arva, et on külas käimas. Kõik on kodus.
May 16/2019
Fotol: minu kodu ukseesine. 
"Home is what you take with you, not what you leave behind." ― N.K. Jemisin, The Fifth Season

WTF?



Disclaimer: järgneb poliitiline vihapurse.
Postimees: Mart Helmele jäi ette järjekordne ERRi ajakirjanik, AK astus kolleegi kaitseks välja. Helme oma väljaöeldust ei tagane. Mart Helme: “Maria-Ann Rohemäe on meid petnud ja meile kaks ja pool aastat valetanud, kuidas Trump on Putini käsilane. Mueller uuris, püüdis tõestada, et kuidas Venemaa manipuleeris. Venemaa tegi Trumpist presidendi. Kuulge lõpetage ära, see on hüsteeria, see on vale.”

"Hüsteeria"? "Vale"? What the fuck, nagu vanad eestlased ütleksid. Heakene küll, AK astus konkreetselt Rohemäe kaitseks välja, aga valitsuse liige ajab Trumpi/Putini/Muelleri teemal totaalselt iba, moonutab fakte, ja teda ei tõmmatagi selle eest liistule?? Eesti ajakirjanikud, hallooooo? OK, ma saan aru, et USA on kaugel ja kõrgel ja kõik nüansid Maarjamaale ei jõua, aga suur pilt võiks ikkagi enam-vähem paigas olla? CIA, FBI, Kongressi mõlemad kojad on üksteisest sõltumatute uurimiste järel ühel meelel, et Venemaa manipuleeris USA 2016 aasta presidendivalimistega, ja kuidas veel. Ainuke, kes vastupidist korrutab, on Trump, ning muidugi ka tema käpiknukud, EKRE kaasa arvtud.
Mis Muelleri raportisse puutub, siis Mueller EI OLE väitnud, et Trump Venemaaga koostööd EI teinud (postituse lõpus on lühike kokkuvõte ja link). Mueller jättis otsad lahti, andes asja Kongressile üle. Kogu Muelleri 400 leheküljelist raportit pole aga muide isegi Kongress näinud, sest nii Trumpi tallalakkujast USA peaprokurör kui ka president ise keelduvad redakteerimata versiooni avalikustamast. Pole vaja geenius olla, et aimata, miks. Peale selle, Muelleri uurimisrühm mõistis süüdi kümneid ja saatis trellide taha mitmeid Trumpi lähimaid kaaskondlasi, ta presidendivalimiskampaania juhtfiguure (Manafort, Flynn, Papadopoulos, Gates, Cohen jne), ning hea hulk kohtuasju on alles pooleli. Lisaks esitas Mueller süüdistused kümnetele Venemaa kodanikele, kes valimistesse sekkusid. Vähe sellest, hetkel uurivad nii Kongress kui New Yorki osariik Trumpi rahaasju Venemaal, USA maksuametile ja Trumpiga seotud pankadele on edastatud kohtukutsed. Trump muidugi võitleb küünte ja hammastega igasuguse avalikustamise vastu.
Ühesõnaga. Mart Helme valetab nii et suu suitseb, aga keegi ei kipu korrigeerima - ei Eesti ajakirjandus, ei poliitikud. Hakka või ise Postimehele artiklit kirjutama :-)

The Washington Post: Mueller's key findings
● Mueller rejects the argument that the president is shielded from obstruction laws.
●Trump, when told of appointment of special counsel Mueller, said: “This is the end of my presidency.”
● “Substantial evidence” supports Comey over Trump in account of Flynn meeting.
●Trump campaign attempted to obtain Hillary Clinton’s private emails.
● Campaign expected to benefit from stolen information released by the Russians.
● Mueller probe spawned 14 other investigations, including two unidentified cases that remain ongoing.
● Putin stepped up outreach to Trump after election.
● Special counsel team concluded Trump intended to obstruct probe in tweeting support for Manafort.
● Mueller appears to kick obstruction question to Congress.

May 15/2019
Image: Internet
"You're not to be so blind with patriotism that you can't face reality. Wrong is wrong, no matter who does it or says it."― Malcolm X, By Any Means Necessary

7:14 AM



Reedehommikune lõke. Kell on 7:14. Varjud veel pikad, esimene tass kohvi alles poole peal, aga näe meie juba tööhoos, Lilli kaasa arvatud. Miks just hommikune lõke, küsite? No vaadake, meil on viimased paar nädalat väga soe ja kuiv olnud, õhtuti ei kisu suuremate mõõtmetega aiaprahti põletama, kuna lõkkeaseme ümbrus kuivab päikese käes krõbedaks, tuleohtlikuks. Tihtipeale tõuseb õhtupoole ka kerge briis. Hommikul on hoopis teine asi, kaste maas, ei tuuleõhkugi.

Häid uudiseid: Booking.com on end minu silmis rehabiliteerinud. Olin ikka vääääga nördinud, kui nende kaudu Tallinnasse broneeritud korteri omanik tünga tegi. Aga Booking käitus viisakalt – minuga võttis ühendust mitte üks, vaid lausa kolm klienditeenindajat, kõik vabandasid ette ja taha ja lubasid omaniku pea maha võtta ja pakkusid üksteise võidu asenduskortereid. Paraku jäid kõik kolm varianti mu enda poolt leitud Airbnb elamisele alla, nii asukoha kui interjööri poolest. Mitte küll palju, aga siiski. Ning valeliku omaniku pea mind ei huvita, tehku Booking.com sellega, mida ise heaks arvab. Nii et põhimõtteliselt lõpp hea, kõik hea.

Eesti hakkab nüüd juba täitsa käega katsuda tunduma. Lennu- ja laulupeopiletid ja elamine olemas. Tegelen üksikasjadega, muuhulgas otsisin Pauli nõudmisel välja „Koidu“ ja „Mu isamaa“ sõnad ja muusika. Ta tahab kaasa laulda. Taksofirmasid uurin, ja ühistransporti, ja odavat kõnekaarditelefoni, ja nii edasi. Ikkagi tervelt kuus aastat viimaset käigust. Enam kui kindel, et mul tekib hulk turisti-momente, jään rumala näoga Ühiskaardi valideerijat vahtima või midagi. Nagu näete, olen kodutööd teinud, kasutan sujuvalt sõnu Ühiskaart ja valideerija. Aga see pole veel kõik. Eile sain teada, et ühiskaardiga valideerimisaparaadi ees vehkimist kutsutakse viipemakseks. Ei noh. Nalja hakkab saama.

Note to self. Ära käi EKRE Uusi Uudiseid lugemas. Paremal juhul vihastad, halvemal juhul läheb süda pahaks. Täitsa heauskselt klikkisin nende emadepäeva tervitusele, see võiks ju eelduste kohaselt vaid positiivseid tundeid tekitada? Aga kussa sellega. Tegemist on poliitilise avaldusega. Partei poolt antakse Eesti naistele soojätkamiseks ja lastekasvatamiseks konkreetsed juhtnöörid. Järeltulijad tuleb hoida „kodutanumal“ (loe: ei mingit väljamaa ülikoolis õppimist või Austraaliasse tööle minekut), lapsi tuleb kasvatada "koos armastava mehega“ (saite aru, üksikemad ja lesbipaarid?), lapsed peavad olema eestlased. Paraku ei anta piisavalt täpseid juhiseid lapse isa osas. Kas lapsi võib teha ainult eesti meestega? Või sobib ka näiteks soomlane? Või ameeriklane, võttes arvesse rahvuskonservatiivide Trumpi-lembust? See on muidugi elementaarne, et Ukraina võõrtööline, või veel hullem, eestlasest kasvõi tooni jagu tumedama nahavärviga rahvuse esindaja ei tule laste isana kõne allagi. Sellegipoolest oleks EKRE poistest mõistlik olnud täpsustada, kui juba naistele suuniste jagamiseks läks.

Lõpetuseks hommikuse lõkke juurde tagasi. Taamal on näha kadakamets, mida pargiks kujundame. Hakkab teine tasapisi ilmet võtma. Sinakashallid põõsad on salvei (sagebrush, Artemisia tridentata), kui kedagi peaks huvitama. Üle mõistuse hästi lõhnavad!
May 12/2019
 "... in this infernal soil nothing but that fag-end of vegetable creation, "sage-brush," ventures to grow... When crushed, sage-brush emits an odor which isn't exactly magnolia and equally isn't exactly polecat--but it is a sort of compromise between the two." ― Letter to Jean Clemens, Sept/Oct. 1861

Tööjõuprobleem valitsussektoris



EKRE on hädas. Sobivaid ministrikandidaate napib. Ja meedia kiusab. Kisub päevavalguse kätte asju, mis peaksid pimedas kunkus peidus olema. Postimees vahendab: Mart Helme sõnul on uue infotehnoloogia- ja väliskaubanduse ministri kandidaadi leidmine keeruline. “Inimesed järjest ütlevad ära. Nad ei taha, et nende eksimused kistakse avalikkuse ette. Mitu inimest on ära öelnud. On võtnud mõtlemisaja ja öelnud, et ma ei taha saada märklauaks.”
Paha lugu küll, Mart. Aga kui varumängijate pink nii lühike on, äkki poleks tarvis olnud valitsusse trügida?
May 09/2019
Image: Internet
"Listen, Peaches, trickery is what humans are all about," said the voice of Maurice. "They're so keen on tricking one another all the time that they elect governments to do it for them."― Terry Pratchett, The Amazing Maurice and His Educated Rodents