Made in China

 

Tulin endale tuhka pähe raputama. Diori seeliku konstruktsioon, millest Tule taevas appi postituses juttu, on (kui seelikupikkus välja arvata, ning notsu poolt kommentaariumis viidatud allikaid uskuda - ma oma silmaga kumbagi, ei prototüüpi ega koopiat pole näinud ega ka käega katsunud, et õmblustehnilisi üksikasju inspekteerida) tõepoolest praktiliselt üksühele hiinlaste mamianqun’ilt maha viksitud. Ning jaa, poleks Dior kuulutanud, et täitsa nende endi idee, oleks moemaja kasvõi poole suuga mainitud, et seelik Mingi dünastia rõivastustraditsioonidele tugineb, poleks kõne all olevat skandaali ilmselt tekkinudki. Niisiis, eelmise postituse Diori-osa sõnad võtan tagasi, tunnistan oma pealiskaudsust ning puudulikku allikakriitilisust. Aga sellega mu enesepiitsutamine ka piirdub. Sest no kuulge, hiinlased plagiaadisüüdistusi esitamas, kas see pole pisut irooniline? Kuidas jääb siis kõigi nende Hiinas valmistet võlts-Dioride ja Vuittonide ja Chanelidega, Adidasest ja Nike’ist ja muust säärasest rääkimata? 

Jutustan teile ühe loo. Mõistukõneliselt, mõistagi, kuna mul puuduvad üksikasjade avaldamiseks volitused. Üks mu lähedastest teenib leiba lennumasinatööstuses. Nonde lendavate masinate ehitamiseks on tarvis jubinaid. Jubinad peavad olema kõrgeimal võimalikul kvaliteeditasemel, et lennumasin lendama hakkaks, soovitud kõrgusel, soovitud suunas. Paraku kauplevad jubinamüüjad ka kehvema kraamiga, mis on valmistet Hiinas, kuid mille tootesilt väidab, et kusagil mujal. Puhas pettus ja plagiaat, ühesõnaga. Mistõttu lennumasinate ehitajail, muuhulgas ka minu lähedasel, tuleb muu töö kõrvalt detektiivi mängida, välja nuhkida, ons tegemist Hiinas toodetuga või läänemaailma tehasteliinidelt pärit, kvaliteedikontrollitud toodanguga. Mistap, kui ma seda Diori-asja oma lähedasega arutasin, õhtul terassil veini rüübates, ei järgnenud hiinlaste suunal vähimatki temapoolselt kaastundepuhangut. Eks seelikuteema jätab teda külmaks kah, ta ju seda nagunii ei kannaks - kuigi näiteks shotlaste kilti täitsa isegi võiks, puhta südametunnistusega, ilma ohuta cultural appropriationis süüdistatud saada. Mu lähedase soontes voolab nimelt arvestatav kogus shoti verd. 

Mina muide liigitan tolle seelikujuhtumi pigem plagiaadiküsimuseks, mitte kultuurikaaperdamiseks. Üle võlli aetud kurtmine cultural appropriationi üle, mida ka eelmises postituses ja kommentaariumis materdasin, on mu meelest jätkuvalt mõttetu, kohatu, isegi lapsik. Muidugi, kui mistahes (põlis)rahvuse kultuurielemente lugupidamatult pruugitakse, taunin seda minagi. Aga rastapatsid või haaremipüksid minusuguste peas või seljas, või muhu kirjad kummikutel, kui tegemist just peremärgiga vms pole, on mu meelest täiesti ok. Isegi tervitatav. Muidugi mõistan, et leidub minu arvamusest erinevaid seisukohti, kuid seegi on ju tervitatav. Kõik ei saa ega peagi ühes suunas mõtlema. 

August 07/2022                                                                   Image: Internet

“I've been imitated so well I've heard people copy my mistakes.” ― Jimi Hendrix