7:07 AM
Me elamine on ühes neist mu selja taga paistvatest majadest. Hawaiil on tumedat laavakivikallast küll ja veel, ei ole siin sugugi ainult paradiislik liivarand. Viimane jääb õnneks vaid lühikese jalutuskäigu kaugusele. Aga pildil olevatelt kividelt vette minek võrdub... no kui just mitte enesetapuga, siis vähemasti idiootsusega. Laine ei lase sind välja, viskab tagasi, veeretab laavapinnasel, pärast lakud pool aastat mädanevaid haavu. Kividel on mitut sorti bioloogilist ollust, isegi väike kriimustus paraneb kaua. Teadja inimene tohterdab iga pisematki haavakest ohtra veinivesinikülihapendiga, vajadusel hõõrub lausa harjaga, olgu kui valus tahes, et igasugu kahtlne kraam haavast eemaldada. Kõik see ei anna muidugi võrreldagi korallidest tekitatud vigastustega, need on veelgi visamad paranema. Korall ju väga elus asi.

Juba paar päeva on vihmane ja pilvine olnud. Sooja muidugi endiselt +25 ja +28 kraadi vahel. Turistid on torssis, meid vihm ei häiri. Täna võtsime jalad selga, käisime mitu miili mööda rannaäärt maha, kuigi kallas nagu oavarrest. Teekonnal nägime täpselt kolme inimest, saar oli justkui välja surnud.
October 30/2018
Pauli fotod
“Some people walk in the rain, others just get wet.”― Roger Miller