Paul on nüüd black belt Jaapani võitluskunstis Bujinkan'is, möödunud laupäevast alates. Neile, kes teemakauged - must vöö on kõrgeim võimalik aste. Muidugi on siin veel igasugu finessid lisaks, aga suures plaanis jah on black belt see, mille poole iga idamaiste võitluskunstidega tegeleja pürib. Musta vöö testiks valmistumine oli siin mõni aeg tagasi jutuks ka, ja ära Paul selle tegi. Võimas saavutus igatahes, wow. Robby, 24 aastane üliõpilane, hiiglapikk punase peaga tore noormees, võistlustantsija muuseas, oli teine testitav.

Test ise kestis 6 (kuus!!!!) tundi. Hommikul vara üldfüüsiline - jooks, push ups & sit ups, kõik aja peale. Siis hakkas tõsisem töö pihta. Testijaiks kolm musta vööd: Jocelin, Daniel ja Dom. Armu ei antud. Algatuseks harjutused uki'dega (trennikaaslased), siis Robby ja Paul omavahel. Seejärel teooriat. Ja peale keskpäeva, kui päike pea kohal lõõskas ning kuuma oli 33 kraadi varjus (õnneks puhus korralik briis mägedest), tuli mõlemal mehel kolme testijaga, blackbelt'iga, võidelda. Igaühega kaks minutit. Kokku kuus minutit. See on igavik. I-ga-vik, ma ütlen teile. Nii testitavatele kui ka Robby pruudile Ariel'ile ja mulle, kes me oma surmväsinud meeste (kohati lootusetuid) pingutustele kaasa elasime. Meie siiski puude all varjus, nemad aga keset platsi praadida. Mul olid silmad kohati märjad, pean tunnistama. Mehed, Paul muidugi eriti (vanusevahe!!) olid nonde kuue minuti järel sõna otseses mõttes poolsurnud. Seejärel laoti veel koorem teooriat selga, pidid õpetajate ees seisma ja igasugu Martial Art'si värki üles ütlema. Seda, mis vaimset poolt puudutab. Mis on kõneksoleval alal sama tähtis kui füüsiline pool. No, siinkohal muidugi tuleb vahemärkus teha, et kogu see piin oli nende oma vaba valik - musta vööd tahta ma mõtlen. Aga ikkagi.
Kätte nad selle mõlemad said, aaahhhh...super.

Kuid Paul ei häbene tunnistada, et ta pole NII haige ja vaevatud olnud elu seeski, nagu ta blackbelt test'i järel on. Ka mitte nooruses, kui vahel baarikaklusi sai peetud:) Mitmel päeval polnud ta ihul ega ihu sees kohta, mis ei oleks valutanud. Täna, teisipäeval, hakkab juba inimese mõõtu välja andma:) Õnneks ühtegi suuremat vigastust pole, ei tal ega Robby'l. Musta vöö tasemele jõudes muidugi ei tohigi olla. Testijad ja testitavad piisavalt tasemel juba. Teavad, mis teevad.
Ja mina - ma olen oma mehe üle väääääga uhke!!!
Mõned FOTOD lisaks, seletused all.
12/06/2012