Heakorrastustöö oli eilse väljasõidu eesmärk. Paar nädalat tagasi mahajäetud kruusateel sõites, kõrbes, sattusime kellegi poolt maha jäetud Halloweeni-atribuutikale. Must kostüüm, kuradimask, sarvedega parukas ja muu säärane. Õllepudelid ümberringi, terved ja kildudeks. Kole! Nõme! Lubamatu reostus loodus-ilu keskel! Eile võtsimegi sama tee uuesti rataste alla, prügikotid ja kindad kaasas, ning miniatuurne TEEME ÄRA sai teoks.

Aga. Ega siis ilusat laubaõhtut niisama raisku saand lasta. Kuu kah peaaegu täis ja puha. Niisiis, prügikottidele lisaks olid ka vein, võileivad, toolid ja koer kaasas. Kõik klappis kuidagi eriti hästi sel õhtul, vast seetõttu, et ühiskonnale meelepärase teo tegime? Ühesõnaga, lasksime ocotillopõõsastel veiniklaasides peegelduda ja suurel kuul heledalt peale paista. (See veiniklaasi-peegelduse trikk tundub meil juba klassikaks kujunevat). Valge aja ja pimeduse piiril jalutasime koera, klaasid näpus. Jäime ocotillode vahele seisma, igavikulisi teemasid arutama. Kõõlusime seal kahekesi (püstijalu!) oma tunnikese, kujutage ette. Yarko väsis lõpuks ringinuuskimisest ära, viskas külili, aru saades, et juttu jätkub kauemaks.

Pärast, kui kuu juba hele oli, istusime toolides, vastastiku, vahetades iga veerandtunni järel kohti, et kordamööda mägesid/kuud ja orgu/linnatulesid näha. Sooja oli T-särgi jagu, tuuletu. Ega enam palju paremaks minna ei saa, sedaviisi tundus.
4/06/2012