Anticrepuscular rays! Uhke ja kummaline vaatepilt üleeile õhtul päikeseloojangul, kui Yarkoga põldudele jalutama läksin. Muidu poleks ju taevakiirtes nii kummalist midagi, uhkemaidki nähtud (God's Fingers on rahvapärane nimetus), aga needsinatsed hiigelkiired olid, üllatus-üllatus, idataevas. Otse loojuva päikese VASTAS. Justkui oleks kaks päikest korraga silmapiiri taha laskumas. Kusjuures lääne pool - päike üldjuhul loojub läände, eksju?:) - olid kiired hulga kahvatumad. Justkui idataeva hale, ähmane peegelpilt. Hakka või oma mõistuses kahtlema, et mis ilmakaarde see päike ikkagi looja läheb:)

Seepeale võtsin kätte ja kirjutasin Eestisse, atmosfäärinähtuste asjatundjale Jüri Kamenik'ule, ta on ilm.ee's tegev. Olen talt paaril korral enne ka nõu saanud, ükskord oli Kreegi maja kohal haruldane, tornaado-toru sarnane rullpilv, jne. Ühesõnaga, Jüri mulle teada andiski, et tegu oli 'videvikuvastaste kiirtega', nii tema selle eesti keelde pani.
Ta kirjutab: "/.../Vahel harva näivad kiired koonduvat madalal asuva (enamasti loojuva) päikese vastas- ehk antisolaarsesse punkti. Siis nimetakse nähtust videvikuvastasteks kiirteks (anticrepuscular rays). /.../ Kiiri tekitavat pilve ei pruugi üldse näha, see võib-olla silmapiiri taga, luues olukorra, et päike on küll loojunud, ent horisondi tagant ulatub teatud kõrgusele taevavõlvil salapärane kiirtevihk. Sellise olukorra teeb võimalikuks Maa kumerus."

Mastaapidest saab aimu, kui kiirtevihku mägedega võrralda (fotol too tagumine, ähmasem silueti-rivi. Esimene on puud). Ja mind on järjekordse uhke vaatepildiga õnnistatud. Ja kaamera kaasasolekuga kah, seekord:)
28/06/2012