PAHA TUJU.
Lund tuleb aina juurde. Eile hommikul nägi majaümbrus välja, nagu poleks keegi siin eluilmaski lumelabidat käes hoidnud, kuigi viimatise, nahka märjaks võtva rookimise tegime eelnenud hilisõhtul. Kolmas päev lumevangis. Oma viga muidugi. Oleme valinud elamise suhteliselt in the middle of nowhere, meie mitmesaja meetri pikkust sissesõiduteed ei lükka vald lahti. Nüüd vaatamegi mõne suure lumesahaga külamehe järele ringi, sest väikeste masinatega ei tee siin enam midagi. Ahjaa, ja elekter oli täna pool päeva ära, järelikult polnud ka internetti. Persse, ma ütlen.
Lugesin ülemere uudiseid. Veerpalude-Alaveri dopinguskandaal. Epp Petrone kandideerib Riigikokku. Matti Nykänanen surnud. See viimane on muidugi juba vana uudis, aga minuni jõudis hilinemisega. Et mis mõttes Nykänen surnud? Tundub nii imelik. Mitte et ma ta fänn oleksin (olnud) või midagi, aga ikkagi. No ja Petrone. Mul ei ole oma nimekaimu vastu absoluutselt ühtegi negatiivset tunnet, igatpidi äge ja andekas naine mu meelest, aga valitsusse?? Peale viimase paari aasta jooksul meedias seletamist, kuidas tal on nö. triivimise ja elumõtte otsimise periood? Ja nüüd Riigikogu on siis see sadam, kuhu lõpuks randuda? Jumala eest, ei saa aru. Samas, mis see minu asi on. Lõppude lõpuks valija otsustab, kes tema eest otsustama hakkab. Esindusdemokraatia.
Demokraatiast rääkides. Eilne Trumpi endise ihuadvokaadi Michael Coheni ülekuulamine Kapitooliumil. Tegelikult ei peaks sugugi üllatunud olema. Ei peaks imestama panema, et (võtame ühe kümnetest eilsetest paljastustest) Trump laskis endast portree maalida, selle oksjonile panna, ning libaostjal seni pakkumist tõsta, kuni müügisumma ületas kõikide teiste müügis olnud maalide oma. Et siis hiljem Twitteris kelkida, et näe, Trumpi portree eest käidi kõige suurem summa välja. Jah, kullakesed, me räägime USA presidendist. Veel üks vabalt valitud näide paljudest: Trump delegeeris Coheni haridusasutusi kohtuga ähvardama, et nad noore Donaldi koolihindeid ei avalikustaks. Jne jne jne. Nüüd istungi, pöidlad peos, et eilsest pinnale ujunud pasast midagi piisavalt tihket leiaks, millega Trumpi lõpuks ometi troonilt maha tõmmata saab. Vaene Ameerika (pluss muu maailm) on juba rohkem kui küllalt kannatanud selle aja jooksul, mil DT Valges Majas resideerunud. Mu lemmikblogis on eilse dramaatilise päeva järelkajad: „But now, we’re all just numb, and sick of the whole sordid affair.“ Loe:
Blogivad inimesed kirjutavad tervislikust toitumisest. Aga! Aru ma ei saa, miks "toitumiskavu" koostavate gurude imeretsepte tervislikumaks peetakse kui mõistlikes kogustes vanal heal moel tarbitavat vana head kartulit, porgandit, kapsast, õunu, piima, leiba, võid, juustu, liha, mune jne (ma ei räägi praegu taimetoitumisest, eks ole, ning võimalikest toiduallergiatest või terviseprobleemidest tingitud erimenüüst). Kui sa päevast päeva ei söö säilitusainetest pungil purgivärki, või poolfabrikaate või kiirtoitu või suhkrust ja toiduvärvist kokku mätsitud poekooke, ning valid võimaluse korral ka enam-vähem kohaliku tooraine – siis ju toitudki tervislikult? Ja samal ajal lihtsalt? Ilma et peaks iga viimast kui kalorit kokku arvutama? Ja iga vaba minutit köögis pliidi ees veetma? Miks, miks, MIKS tänapäeval läänemaailmas sellisest lihtsast ja loomulikust asjast nagu söömine raketiteadus tehakse? Palju küsimusi, vähe vastuseid.
Homsest lubab lumesaju lakkamist, päikest ka. Aga see-eest pidi kõvasti külmemaks minema.
Pauli fotod: punarinnad ilupuude otsas, Epp ja Lilli hängivad aiamaal.
February 28/2018
"If I go on a diet and work out, I'm always in a bad mood. I'd rather be a little heavier but nice." ― Salma Hayek