PÄIKESELINE OLI TÄNANE PÄEV, JA TUULETU.
Küll miinus 10 C, aga lõpuks ometi andis kutsikaga pisut kauem õues olla. Nii me siis peesitasimegi ülemise korruse terrassil. Mul olid väikesed hirmud sellega seotud - Yarkot ei toonud ma ilmaski rihmata siia üles. Miskipärast arvasin, et ta ei jaga ära, et kõrgel on, ja võib terrassilt alla tühjusesse astuda. Lisaks vana koer ka ju, motoorika polnud enam üleliia terane.
Nüüd, kui kutsikas majas, olen otsustanud oma hirmudega tööd teha. Paar esimest korda lasksin Lillil terrassil rihma otsas joosta, asja uurida. Kui aru olin saanud, et ta kõrguse-värki jagab, tegin südame kõvaks ja andsin looma vabaks. Ei mingit probleemi! No ma väheke kavaldasin oma muretsemise üle ka, kinnitades endale, et kui peaks õhulend juhtuma, siis hanged pehmendavad :-)
Koeraomanikke vast huvitab - siin on üks hea artikkel teema kohta: Irrational Worry Syndrome - How Do Your Fears Affect Your Dog?

-----------

LILLI AND ME ON OUR UPPER TERRACE. Cold but nicely sunny! I had my coffee, Lilli had her delicious icicle.
Jan15/2017