KÖÖGIS PRÜGIKASTI TAGA magab vaene loom - mujal majas tal ju kohta pole :-)

Ahjaa, Prineville loomakliinikust helistati täna ja uuriti, kuidas Lillikesel peale vaktsineerimist läheb. Väga kena neist. Et kas järgmistel päevadel oli kutsikal mingeid nähtusid, letargilisust või muud sellist. No mitte mingeid! Kusjuures, letargiast oli asi ikka väga kaugel, tol kliinikus käimise õhtul. Pigem vastupidi. Möllas nii mis jube, me Paulige mõistatasime, mida talle küll süstiti...

Esimene hüüdnimi on Lillil kah juba olemas. SWEETFART. Justnimelt Sweetfart, mitte Sweetheart. Mõned päevad tagasi avastas ta aiast poolmädanenud varblasekorjuse. Enne kui jaole jõudsime, oli suur osa linnust nahka pistetud. Mille tulemusena laskis Lillikene pealalõunase uinaku ajal vägevat kõhutuult. Meie aga üritasime magavast kutsikast võimalikult kaugele hoida :-)

Selle linnukorjuse jutuga seoses nimetan taas ära, et töötan teadlikult oma hirmude kallal (à la jumal teab mida sisse sööb, jumal teab kuhu kaljunukile ronib ning alla kukub, jne jne). Fakt on, et me elame kanjoni kaldal, keset metsikut loodust. Siin sa kas lased koeral koer olla - või lähed teda iga jumala sekund valvates, enda peas hirmustsenaariume keerutades lolliks.

----------

SLEEPING BEHIND THE TRASH CAN - poor puppy!
Jan30/2017