Mul oli enne road-tripile suundumist kindlalt kavas Indigoaalase üleskutse vastu võtta (“… vastutasuks ootan ma nüüd teilt kõigilt samasuguseid postitusi :) Jagatagu häid ideid ja inspiratsiooni, ja eriti seda, kuidas riideid pildistada"). Lausa idee olemas, kuidas pildistada: omaenda peegeldusi aknaklaasidel. Noh, inimene plaanib, jumal juhib, nagu öeldakse. Kõik see kena plaan lendas vastu taevast, niipea kui blogimaailmast lahkusin, teele asusin. Kõik muu tundus tähtsam kui iseenda hilpude presenteerimine. NB! See pole torge nende suguõdede suunal, kes mu äraolekul moepostitustega tegelesid. Vaimustusin muuhulgas Kertu kelmikast rebasejakist ja Katarina elegantsest pearätik-päikeseprillid kombinatsioonist à la Grace Kelly/Jackie Kennedy. Paraku, jah, mul endal läks reisiriiete pildistamisega nagu läks. Ehk järgmistel tuuridel olen tublim. Kaks pilti siiski, trucki kõrvalistmelt. Põhimõtteliselt ketsipildid, aga lisaks on alumisel näha mu road-trippide raudvara, haaremipüksid, ja ülemisel üks uuem sekkarileid, teksalõikega, puuvilla/spandexi segu. Ülevõlli lilleline-liblikane pole küll otseselt mu maitse, aga noh, sihukesed hea tuju püksid, võtke heaks või pange pahaks. Lillelisus viib kenasti ning sujuvalt postituse peapõhjuse, soliidsuse juurde. Mitte, et ma seda iseendalt küsiks, kõrvalseisjad aga ehk küll: kas 60+ naesterahval sobib sääraseid säärekatteid kanda? Ehk peaks soliiiiidsem olema?
Meenutuseks: soliidsuse teema tõstatus eelmise postituse all, kui ATH pealt sai korraks sujuvalt õpetajate riietusele hüpatud, ja märkisin, et vanasti minu õpetajaks õppimise ajal eeldati, et klassi ees seisja näeb soliidne välja. Mul isiklikult puudub aga soliidsusega sügavam suhe. Surfasin eile sõnastikes, et mida siis täpsemalt see va soliidsus tähendab. EKSS ütleb: kindel ja tõhus, korralik, usaldusväärne, esinduslik, väärikas; põhjalik. Inglisekeelset tõlget otsides leidsin muuhulgas well established, respectable. Ei hakka teemat laiaks ja lõhki ajama, võtame ainuüksi riietuse, väljanägemise. Mina küll ühest vastust anda ei oska, mis nimelt on soliidne seljariie, jalanõu, peakate. Esiti tuli pähe, et äkki soliidne = klassikaline, aga ei, see pole vist päris see. Veel sõnu, mis minu peas soliidse väljanägemisega seostuvad: ohutu, fantaasiavaba, tuim. Hm. Nagu näha, mul pole soliidsuse kohta kuigipalju head öelda. Muidugi, mu elustiil on eluaeg säärane olnud, et soliidsust pole tarvis läinud, matused välja arvata. Ja ehk veel mõned sündmused, ühe käe sõrmedel üles loetavad, tänaseks ajaloohõlma vajunud.
Mustritest, pükstefotole viidates. Esiteks. Vaatan, et mu riietumisharjumused käivad siinsele mainstreamile vastu. Enamik naisi kasutab minu tähelepanekute järgi kombintsiooni ühevärviline bottom (püksid, seelik) + kirju top (pluus, kampsik, pusa, mis iganes). Mul vastupidi. Pea kõik mu bottomid on mustrilised, üks kreisim kui teine, kamo ja muu säärane, olgu tegu talve- või suvegarderoobiga. Topid aga, need on enamjaolt musta värvi. Teiseks. Teate, mis suurusnumbritele kõige ägedamaid mustreid pakutakse, mu teise ringi poodide kogemuse põhjal? XXL ja XXXL. Jep. Jumala tõsi. Minusuguseid kiitsakaid arvatakse pisikesi, aravõitu lillekesi-ruudukesi-triibukesi-täpikesi eelistavat, samas kui kogukamatele naistele pakutakse oivalisi, lennukate ornamentidega kaetud kangaid. Mistap tihtipeale ostan mitu numbrit suurema asja, õmblen parajaks. Just eile leidsin sekkarituuril Nike’i talvepüksid, vateeritud, kuhu kolm mind sisse mahuks. Muster? Massiivsed, kirevavärvilised lilled mustal põhjal, no nii äge, et vesi tuleb suhu. Kavatsen õmblused üles harutada, talveseeliku õmmelda, kuigi, kui nüüd mõtlema hakata, siis New Mexicos seda va talveseelikut kuigipalju vaja ei lähe ju? Aga no poodi kah ei saanud jätta säärast varandust (tervelt kolme dollari võrra kergendasin kukrut).
Aga jah, rääkige nüüd kaasa, aidake soliidsust defineerida. Ja mismoodi teie garderoobis soliidsusega lood. Mul näiteks pole mitte ühtegi, no mitte ainumastki nö. soliidset jakki/pintsakut. Ma ei suuda ega oska säärast asja kanda, see oleks nagu sadul sea seljas. On paar kleiti-seelikut, mida vastavas kontekstis võiks soliidsena kirjeldada, aga ma ei paku neile seda konteksti. Näiteks ei kanna kleite ilmaski kingadega, ikka ketside või tanksaabastega. Mul ei olegi kingi. Või oot, üks paar suvekingi siiski, aga need on säendsed gladiaatorisandaalid, soliidseks ei liigitu. Kampsikute ja muude üleriietega sama. Mõni võiks hea tahtmise korral ehk soliidsuse-sildi külgegi saada, aga kui paaritan neid beanie-mütside ja kamopükstega, haihtub soliidsus kus seda ning teist. Mine võta kinni, millist puudujääki, mis sorti ebakindlust riietusega kompenseerin, aga mul peab väljanägemisel alati mingi… eee… kiiks juures olema. Et poleks nagu kõigil, noh. Et näe, kui julge, kui eristuv ma olen. Iseenesest nõme, onju. Lapsik kuidagi. Justkui enesekindlusest puudu. Teisalt võib ju ka nii vaadata, et enesekindlust oi kui palju, üldse ei hooli, mida teised arvavad. Mine võta kinni, kumbapidi need asjad mul peas käivad. Ise eelistaksin muidugi viimatinimetet varianti.
Aa, aga äkki saab soliidsust enesekindlusega siduda? Ärimaailm jne, kõik kontrolli all, kõik kulgeb soovitud suunas? Mänguruumi (loe: ebaõnnestumisvõimalust) pole? Heakskiit tagatud, halvakspanu välditud? Jep, riietuse teemat võiks pikalt ja laialt psühholoogilisest aspektist lahata, aga mul jooksis mõte kokku siinkohal. Lähen teen ühe kohvi endale. Ja sedajärgi garderoobis väikese harvenduse, sest uut kraami on juurde tulnud, järelikult peab millestki loobuma, riidekapp pole kummist, vähemasti minu oma mitte.
July 10/2024
“You never realize how much of your background is sewn into the lining of your clothes.” ― Tom Wolfe
Soliidne= kostüüm ja kvaliteetsest materjalist pluus. Võib olla ka klassikaline kleit. ( Katab põlved, hea materjal, varrukad, ) Ja kingad ning ihuvärvi sukad.
ReplyDeleteMinu soliidne kõik eelnev, aga tossud. Mul on soliidne riietus messidel, tööalastel vip kohtumistel. Kui on vaja müüa usaldusväärsust, professionaalsust
Aga su ketsid!!! Niii ägedad!
Ahaa, jaa, kostüüm + pluus tundub termini 'soliidne' alla käivat küll.
DeleteTossudest - kui mu mälu ei peta, sa kandsid ka (oma tütre?) pulmas tosse, piduliku kleidiga? Väga äge!
indigoaalasest ei tea, aga mina kandsin omaenda pulmas lillelise kleidi juurde lillelisi tosse.
DeleteÄgedad püksid.
ReplyDeleteMul on endal vastupidine kogemus, lühikesele paksule naisterahvale ei leia värvilisi, lillelisi ja liblikalisi pükse kuskilt, kõik arvavad, et paks kas kannab vähendavat musta või noh... oranži. Ma olen endale isegi oranže riideid veits ostnud, aga näidake, keda need kõrvitsaks ei tee. Oleks siis mustergi peal!
Paluks selgitust, mis värk selle oranzhiga on, musta aseainena? "Orange Is the New Black?"
DeleteJah, palun selgitust!
DeleteEi, Morgie, ma palusin SINULT selgitust :) Kas pead silmas, et sinu suurusnumbrile pakutakse ohtralt oranzhe rõivaid? (Ma ju pole kursis, pole kohalik, noh.)
DeleteAh, sedapidi. Nii oli jah, võisin osta musta ja valget ja oranži (sh pükse) kui tahtsin nahasõbralikku materjali, kusjuures viskoos on ka nahasõbralik; või siis olid saadaval väga koleda mustriga särgid ja tohutu hulk karedat kleepuvat sünteetikat. Ma ei tea miks.
DeleteKiidan nii ketse kui lillelisi pükse, my kind of fashion :D
ReplyDeleteSuurtele suurustele tehakse suurte mustritega asju kuna suuremale pinnale mahub rohkem :D
Minu meelst on soliidsus üsna mitmeti tõlgendatav. Endal vaja tööasjus vahel "soliidne" olla aga päris joont pidi käia ei suuda. Ehk siis kui selga saab viisakas jakk või kardigan on selle all tõenäoliselt kaelkirjakupildiga t-särk. Kui "kontorikleit" siis värvilised kingad. Kui millegipärast kogu outfit "viisakas" siis vähemalt kõrvarõngad "ebakultuursed". Ihuvärvi sukki keeldun kandmast, no ei jookse need minu loogikasse.
Jah, just, mul seesama kiiks, millegagi pean üldist väljanägemist nii-öelda lõhkuma, aksessuaaridega näiteks. Kamopükstega kannan sädelevaid, rippuvaid kõrvarõngaid, jms
DeleteOh, mis tore postitus. Mul sama lugu, et tahaks hirmsasti hilpudest kirjutada, aga ei oska ma end pildistada. Tegin täna peegli ees ühe pildi, et oma roosat plisseerseelikut demonstreerida, aga no nii kole tuli, ei saa siukest ju näidata. Telli või fotosessioon hilbupostituseks. Aga soliidne - njah, ma võin soliidne ka olla, kui vaja, aga eriti ei viitsi. Piisab, kui midagi on soliidset, näiteks pintsak, üks selline mul on, aga pole ka päris klassika, natuke oversize ja lühem kui korralik kostüümipintsak, aga mulle meeldib nii rohkem ja sobib alati, kui soliidsust vaja. Üldse meeldib veidi oversize riideid kanda. Ines de la Fressange ka soovitab :-). Ta on sama pikk kui mina või noh, 1 cm lühem. Väga ilus ja stiilne naine. Paistab, et eelkõnelejatest olen vähem mustrilemb. Mul kunagi oli ka lillelisi pükse, aga enam mitte eriti. Küll aga armastan triipe, peamiselt must-valgeid ja sini-valgeid, aga on ka näiteks roosa-roheline. Paar pikkade varrukatega triibulist T-särki olen sõna otseses mõttes auklikuks kandnud. Siis on mul veel hunnik musti kleite (aga kellel poleks) ja üsna mitu plisseerseelikut. Meeldib must kleit ja värviline sukk, enamasti kandsin punaseid sukki, aga sobivad ka muud värvid. Kingi kannan vahel, aga enamiku rõivaste juurde käib Epu tossuga sama marki tennis (meespoole suureks meelehärmiks). Soliidselt ma kindlasti ei riietu, aga tahan mõelda endast kui lohaka elegantsi harrastajast ja "old money look". (Raha mul ei ole, aga fake it till you make it, teame küll). Ei, ei, veits eneseiroonia, aga tõde on selles, et kui ma vaatan neid "old money" looke, leian sealt täitsa palju näiteks triibulisi särke ja linaseid pükse, mida ka minu garderoobis ohtralt leidub. Siis veel sallid - hirmsasti armastan salle. Teksajakke kannan palju, enamasti kombinatsioonis mingist muust materjalist püks või seelik ja teksajakk. Ja kontrastsed kombinatsioonid teksajakk ja õhuline tüll- või pitsseelik on väga südamelähedased. Ja ma kannan kõike - seelikud, pükse, kleite. Ei kanna lühkareid ja miniseelikuid. Kui välja arvata sirge must musta suka ja pika saapaga külmemal ajal. Suur osa hilpe on ühevärvilised, kui triibud välja jätta. Oh, ma võiks lõputult hilpudest rääkida, aga paneme praegu punkti.
ReplyDelete/solvunult/
DeleteNeed ei ole tossud, need on KETSID!!!
Kujuta ette, ma ei pidanudki Ines de la Fressange' googeldama, ta on mulle juba aastate eest silma jäänud, väääga stiilne naine. Ja värvilised sukad meeldivad mullegi. Sallisõtlane olen kah, mu sallikollektsioon on mitmekesine ja rikkalik.
Õigus, palun vabandust, ma ise ka ei tea, miks tossud kirjutasin. Vanadusest, hajameelsusest ... Loomulikult ketsid :-).
DeleteVabandus vastu võetud :)
DeleteKannan palju värvilisi riideid, siis mu teismetes tütred ei saa neid endale krabada, liiga erksad nende maitse jaoks ;) Täna ma tegelikult ostsin ühe musta ja ühe mustavalgekirju kleidi, viimase kohta arvas noorem tütar, et ta tahaks seda laenata, nii et edaspidi tuleb siiski rõhuda värvidele.
ReplyDeleteSoliidsuses ei saa mind kindlasti süüdistada, kuigi ma võin mulje jätmiseks ka täitsa soliidne välja näha ja isegi soliidselt käituda. Igasugused erinevad situatsioonid on ju rollimäng, vastav kostüüm, meik ja käitumine. No viimati ma olin soliidne isa matustel, aga peielauas tehtud pildid kinnitavad, et soliidsus kadus, sest kui ma oma õega koos olen, on võimatu soliidne olla. PS Peied olid ilma alkoholita, et te ei arvaks, et ma end ebasoliidseks jõin. Ma lihtsalt ei jaksa väga kaua väga igav olla ja õde on mul samasugune.
"Kannan palju värvilisi riideid, siis mu teismetes tütred ei saa neid endale krabada" - NII hea!! :)
DeleteAga mis matustesse puudub, siis jah, peielauas kipub soliidsus kaduma, olgu sinu toodud põhjusel, või muudel. (Alkoholita peiede osas ei hakka täpsustavaid küsimusi esitama, ei taha ebadelikaatne olla, ja pole ka minu asi.)
Absoluutselt võid küsida. Isa eksisteeris minu elus viimased kaks aastat ja tema soov oli, et meid õega ei segata ei matuste korraldamisse ega rahalisse poolde. Lisaks soovis ta kiriklikku matust, sellest ka alkoholi puudumine, arvan ma.
DeleteJa siis et sinu stiil ja riided meeldivad mulle üliväga. Ära hakka soliidseks, onjo ;)
Aitäh selgituse ja komplimendi eest, Marfa.
DeleteNing ei, seda hirmu küll pole, et ma soliidseks hakkan =)
Oohhh, Epp, ma tundsin sust puudust! Ja nüüd oled tagasi ja veel hilbupostitusega, mida ma oma pealiskaudsuses täiesti jumaldan (plaksutab käsi).
ReplyDeleteEnne, kui ma laskun "aga minul on nii" juttu, tahan öelda, et sa mitte ainult ei või, vaid suisa pead kandma värvilisi, mustrilisi pükse-retuuse-seelikuid. Ma olen saanud nii su blogist kui mõnest pildist aru, et sul on ilus sale peente jalgadega figuur. Seega, palun rohkem tarbida lillelis-liblikalisi retuuse, et me saaks oma silma nuumata.
Ja riietuda tuleb mitte lähtuvalt vanusest, vaid elustiilist. Ma ei kujuta hästi ette seelik-kostüümis roadtrippi, isegi kui see oleks vanusele kohasem. :D
Aga kuna elu peab olema tasakaalus, siis ma olen see lugeja-kommentaator, kes armastab soliidsemalt riides käia. Osalt on see johtunud valitud ametitest, osalt selle pärast, et mulle lihtsalt meeldib ja osalt ka seetõttu, et säärane stiil minu olemuse ja tegemistega mulle sobib ja mu seljas ka hea välja näeb (arvan ma ise :D )
Soliidne ei tähenda muidugi vaid ranget musta kostüümi, kannan värve ja vanuse kasvades lähevad need järjest kirevamaks. Hetkel on käsil erkroosa periood (mida vanem eit jne). Armastan pikki lohvakamaid kampsuneid, suuri salle ja suuri käekotte. Nendega siis tasakaalustan oma kehasse õmmeldud pliiatskleite ja -seelikuid.
99% ajast kannan kingi ja 90% sellest ajast on need kõrge kontsaga. Ma olen nagu Victoria Beckham - ma suudan kontstel paremini keskenduda.
Aastaid tagasi, kui olin õppejõud, kirjutasid üliõpilased mu tagasisidesse "ja ta õpetab alati kontstel!" Minu kontsaarmastus oli nii tugev ja tuntud, et kui korra ilmusin tööle madalates baleriinakingades, tuli paar murelikku kolleegi küsima, kas kõik on ikka korras. :D
Tosse kannan ma ainult trennis. See tenniste-tossude-ketside mood ei ole mulle külge hakanud. Samuti pole mul elus olnud nt seljakotti. Mul pole sellega kuskile minna ja see ei sobi mu stiiliga. Nii et nagu öeldud, riietun elustiilist lähtuvalt, mitte vanusest. :)
Noh... see, et sa must puudust tundsid, kõditab muidugimõista mu ego :), ja "ilus sale peente jalgadega figuur" muidugi kah. Ei hakkagi eestlaslikult stiilis "oh mis sa nüüd" vastu ajama. Mul on geneetiliselt figuuriga tõesti vedanud.
DeleteAga muidu - nii tore, et ka soliidselt riietuvalt naiselt kommentaar laekub. See VB vaatenurk on väga äge kusjuures. Ma ise olen aastaid kontsadeta olnud, aga nüüd on mõned paarid kontsi tekkinud, poolsaapad ja nii. Kusjuures aastakümnete tagune kontsadel käimise oskus kulub marjaks, see on nagu jalgrattasõit, ei unune. Täitsa valehäbita ütlen, et teen kontsakõnnil enamikele minu kandi noortele naistele silmad ette. Nad hoiavad põlved konksus, noh!!
Aa, ja suured sallid + suured käekotid on minugi arsenalis. Samas, seljakotid kah. Näiteks mõni mu boho-kleitidest pluss hooletult ühte sanga pidi üleõla visatud backpack on üks mu lemmikkombinatsioone.
"Ma ei kujuta hästi ette seelik-kostüümis roadtrippi, isegi kui see oleks vanusele kohasem"
Deletema päris sellist kontsakinga-kostüümi roadtrippi kah ei kujuta, aga saatus on praegu sellise toreda kokkulangevuse teinud, et ühe twitteri meesterõiva-blogijja kommentaariumis teatas üks, et ta kannab ülikonda AINULT muusikafestivalil, sest talle nii meeldib, kuidas see teiste taustal silma kargab. Pungi pärast pmst.
see ülikond hipi- või rokkfestivalil on mõnes mõttes sama esteetika nagu ketsid õhulise kleidiga.
DeleteSellele muusikafestivalil ülikonna kandjale minu poolt aplaus - väga lahe rebel. :)
DeleteOojaa, minu poolt samuti aplaus ülikonna-mehele! Tõeliselt mässumeelne.
Deletema olen natuke kade kõigile, kes mässumeelselt riietuda oskavad, sest see näitab sellist teadlikkust normaalsest riietumisest, mida mul pole kunagi olnud.
ReplyDeleteparim, mida ma suudan, on riietuda silmatorkavalt, et mu imelikkus oleks meelega, mitte kogemata.
Ma soliidsust defineerida ei oska, aga minu silmis väljapeetud ja hästi istuv riietus kvalifitseerub soliidse alla. Aga soliidne riietus vist käib pigem teatud ametitega kui vanusega kaasas, nagu pangatöötajad. Kuigi, ega tänapäeval ei tea - no enamus neist ju ei puutu üldse klientide/koostööpartneritega füüsiliselt kokku, seega riietus ei pruugi oluline olla üldse.
ReplyDeleteIse ma kindlasti soliidne ei ole, reisidel ammugi mitte. Ma olen juba mitu aastat mõelnud, et äkki 40+ vanuses ei sobi enam lühikesi pükse kanda, õnneks Eesti kliima seda väga ei soosi, aga siiani reisidel olen ikka kandnud ja hullem veel, ostsin just ühed uued lühkarid (enne oli vähemalt õigustus, et kandsin olemasolevaid). Lisaks, reisin enamasti käsipagasiga, seega kontsakingad õhtul söömaminekuks või linnapeal jalutamiseks jäävad koju kui üleliigne pagas. Samamoodi kõik pintsakud jms soliidse riietuse alla käivad esemed.
Mille krdi (pardon) pärast EI peaks 40+ vanuses enam lühikesi pükse kandma? Jätkuvalt peaks kandma seda, mis meeldib ja ennast hästi tundma paneb.
DeleteJah, just, mille kuradi pärast? Soovitus: tulge USAsse elama, siin ei shokeeri lühike püks ÜKSKÕIK mis vanuses ja ÜKSKÕIK millise figuuriga naisterahva jalas mitte kedagi. Tunnistan ausalt, mind siiski esialgu shokeeris, sest noh, Eurooplase siivsus ja stiilieelistused jne:) Aga nüüd ei pilgu silm kah enam. Ise ma lühkareid ei kanna, ma ei meeldi endale nendes.
Deleteteisalt need, kes tahavad kogu aeg paljajalu käia, kurdavad USAs, et igasse poeketti paljajalu sisse ei lubata, ja jagavad omavahel infi sellest, mis poed on paljasjalgse-sõbralikud (ma olen seda arutelu vilksamisi vaadanud, aga täpsemalt pole teada saanud, kui et Costco ametlik poliitika on, et ei luba, Walmarti ametlik poliitika, et lubavad, ja paljudel poodidel sõltub konkreetsetest teenindajatest ja ametlikku seisukohta pole vähemalt avalikult välja pandud).
DeleteNo ma ei tea... neid kahte asja ei anna ju üldse võrrelda? "No shoes, no shirt, no service" pole riietusstiili ja/või easobilikkust suunav, vaid hoopistükkis teise suunitlusega nõue. Me räägime praegu lühkaritega seoses prouade säärejooksust ja sääreümbermõõdust jms, mu meelest :)
DeleteIgaüks kandku muidugi mida tahab ja selles tasuks küll USAst eeskuju võtta. Ise ma ei kanna lühkareid samal põhjusel, et ma ise endale nendes ei meeldi. Aga kui kellelgi meeldib, lasku käia. Kui ma kuskil oma väikeses karenipeas silmi pööritan, on see minu, mitte nende probleem. Jah, mulle tundub, et kuskil 50 piiri ületamise järel, pole nahk enam nii värske, et tahaskin seda kogu aeg paljastada, aga jällegi, mina enda oma ei paljasta, aga kui keegi tahab, on tal see vabadus. Ise eelistan kanda seda, mis mu enda meelest ilus ja mind kui kandjat kaunistab. Ega see siis kõigi silmis mind pea kaunistama :-).
Deletemind lihtsalt hämmastab see, et sündsusnõuetes (sest nähtavasti see no shoes, no shirt, no service seda on) on labajalad sündsusetum kehaosa kui reied.
Deletesiin on ilmselt mingi kultuuriline kamm, umbes nagu sellega, mis kultuuris on naistel rinnahoidjata käimine väljakutsuv ja mis kultuuris vastupidi, rinnahoidja on sündsusetu, "ajab tissid sündsusetult kikki".
Hakkasin kohe mõtlema, et huvitav, kas Euroopas lubatakse? Paljajalu poodi, see oleks mumeelest ok. Palja ülakehaga ehk siiski mitte, ka mehi. Katsetama ei hakka :-). Kui väike laps olin, siis olid Pärnus mõned peenemad ranna klaasist kohvikud (loe putkad), kuhu rannariietes ei lubatud ja plätu pidi ka jalas olema. Aga mõnda kohta lubati. Need, kuhu ei lubatud, olid ka veepiirist umbes 100 m kaugusel või midagi. Ma eelistaksin, et mingid reeglid oleks. Võõras paljas ihu suvalises kohas liiga lähedal on ebameeldiv. Ja ma ei usu, et ainuke selline olen. Eile käisime kolleegiga õhtustamas, Strasbourgis, mõnus keskmises hinnaklassis kohake, Asian fusion. Ja etetkandjal oli T-särk lihtsalt rinnahoidja vahele topitud. Miks? Tellimiust võttes võbeles ta paljas kõht mu näost paarikümne cm kaugusel. Ei olnud liiga äge. Kolleeg (minust kõvasti noorem, neljakümne piiri hiljuti ületanud, märginn, et mind kibestunud mutiks ei peetaks), juhtuis esimesena tähelepanu. Ahjaa, ärge hakake jälle küsima, mis mul viga ja mis korda ma pean. Olen eluaeg selline kergelt pirtsakas olnud.
Deletemindki häirib paljas torso rohkem kui paljad jalad - isegi kui mind häiriks varbad, siis olgem ausad, on sandaale, mis jalga üksnes nominaalselt katavad, täpselt nagu paljud päevitusriided oleks justkui strateegilistele kehaosadele tähelepanu juhtimiseks mõeldud, mitte katmiseks. Igatahes labajalad ei ole mu vaateväljas, kui ma ise ekstra ei vaata.
Deleteaga ometi on jalgade paljastamine mitmes kultuuris vuih või vähemalt imelik, isegi toas, ja selleks ei pea olema üldse meile kultuuriliselt lõpmata kauge maa.
Kultuurid on erinevad. Näiteks Lõuna-Koreas on täiesti normaalne ja tavaline, et noored neiud kannavad ülilühikesi seelikuid ja shortse, aga samas peetakse peaaegu et vulgaarseks paljaid õlgu. Ehk siis nende jaoks on õlad palju suurem paljastus kui reied.
DeleteVäga huvitav on teil siin. Lugesin mõnuga hommikukohvi kõrvale.
Deletenotsu, siinses (USA) kontekstis pole "no shoes, no shirt, no service"-sildid kuigivõrd sündsusenõuetega seotud, pigem... mis see parim selgitus olekski... no et ei osutata sündsusele, pigem ühiskondlikule positsioonile. Et kerjused pole teretulnud või nii.
Pilleke, mul täpselt sama: "Võõras paljas ihu suvalises kohas liiga lähedal on ebameeldiv."
DeleteKlari, ja mustlastel olevat vastupidi. Jalgu (vähemalt põlvedest puusani) pole sünnis näidata (v.a lastel, keda peetakse nende traditsioonis olemuselt puhtamaks kui täiskasvanuid), õlad on täiesti OK.
Delete... ja tuttavale meesterahvale tehti Peruus delikaatne märkus, et selliseid lühikesi pükse, mis meil on täiesti normaalne suveriietus - isegi mitte mikrokad, tavalised bermuudakad - kantakse seal ainult pesuna.
Delete"et ei osutata sündsusele, pigem ühiskondlikule positsioonile. Et kerjused pole teretulnud või nii." - ossa, kus minus ärkas selle peale mässumeelsus ja kõigi maade proletaarlased ühinege. Kohe tuli fantaasia, et kui ma peaks kogemata püstirikkaks saama, siis läheks paljajalu sellisesse ärisse ja kui mind välja visatakse, siis viskaks väljaviskajale üleolevalt paar tuhat jotsa. Või otse väljaviskaja nina all kerjusele.
Deletevt ka Mark Twaini "Miljonidollariline pangatäht" (mis tglt oli küll kahesaja tuhande naelane pangatäht, kui ma õigesti mäletan, ja tegevus leidis aset Londonis).
Jaa, ma uduselt mäletan seda Twaini lühijuttu.
DeleteNing jaa, eks see USA (või vähemati minu kandi USA) no shoes etc tõlgendus paneb proletaarselt rusikatega vehkima küll. Samas, kui sa siin mõne nurga peal neid pealtnäha täisjõus, noorepoolseid, kerjavaid mehepoegi vaatad, siis tekib endalgi mõte, et issand, su selja taga on lihtsat sorti äri või töökoja uksel silt "help wanted", miks sa ei võiks päevatööle minna?
Ah, mu viimane komm sai kuidagi teemast mööda vist. Mõte polnud selge.
DeleteEpp, sellele eelmisele kommile vastuseks, ma näen siin Brüsselis ka kogu aeg neid, kellele tahaks öelda, "mine tööle, püha issand, täies elujõus nooremapoolne inimene:" -)
DeleteLäheb küll postituse teemast kõrvale juba, aga kerjamisest rääkides, panhandling siinses kõnepruuugis: teisalt, kui inimene (NB! pean silmas nii vaimselt kui füüsiliselt tervet, töövõimelist inimest) on otsustanud säärase elustiili kasuks, et istub tänavanurgal ja ootab, et antaks raha, siis miks mitte. Pealegi, tänavanurgal istumine nõuab samuti mõningast pingutust, kuumas/külms kliimas näiteks.
DeleteVaba maailm ju. Temal on vabadus kätt sirutada, minul on vabadus sellesse kätte raha panna või mitte panna.
p.s. Ma tegelikult olen üsna sage annetaja, aga valin, kellele. Kusjuures need valikud pole mõistlikult põhjendadatavad :)
Kõrvale jah, aga ma ka pean jätkama. Ma ka annan üsna palju, eriti kodututele kassidele :-) ja olen tegelikult väga kaua ka kerjustele andnud. AGA meie kodupoe ees istuv nooremapoolne kerjusnaine, kes väga vabalt võib olla Bulgaaria/Rumeenia kerjamismaffia teenistuses on hakanud mulle ahistavalt mõjuma. MA EI TAHA, et ta mind tervitab ja küsib, kuidas läheb, kui poodi lähen. Nüüd olen juba üle aasta südame kõvaks teinud ja talle mitte andnud, aga iga kord tunnen ebameeldivust. No ei peaks tundma. Kirjutasin sellest enda juures ka kunagi. Olukord minu peas ei ole paranenud.
Deleteneed maffia teenistuses kerjused on ju üleüldse väga masendav nähtus, sisuliselt orjapidamine ju.
Deleteaga ma oletan, et kui Epp algul kauplustele "kerjused pole teretulnud" hoiakut omistas, siis ei mõelnud ta tglt otseses mõttes kerjuseid, vaid "vaeseid me ei teeninda".
Deletenotsu, ei, päris nii see kah pole, et "vaeseid me ei teeninda". Ma räägin, jube raske on kohalikku konteksti ümber jutustada, vähemasti minu jaoks raske. No umbes nii, et kui tuleb vaene ja käitub viisakalt ja on võimaluste piires kasitud, saab teenindatud. Aga haisev ja ropendav vaene ei saa.
DeletePilleke, jah, ma kah nõus, et aktiiv-agressiivsed resident-kerjused on paras peavalu. Et no nagu tunned inimsest juba, kuidas sa jätad andmata... Ning jaa, ma mäletan su postitust.
DeleteVaesus pole siis ju põhikriteerium. Me ilmselt kõik tunneme normaalseid vaeseid. Ja defineerime üldse vaesuse. Ma arvan, et haisvat ropendavat ja märatsevat klienti ei soovita kuskil teenindada. Hea, kui selle reguleerimiseks on mingid võimalused.
Deletesamas ma ei julgeks küll öelda, et need redditis muljetavad paljasjalgsed on haisvad ja märatsevad.
DeleteNo ma Redditi paljasjalgseist ei tea midagi. Räägin omaenda kogemuse-nägemuse põhjal. Teistel võib teistsugune kogemus-nägemus olla, vabalt.
DeletePilleke - sa ainult tahaksid öelda, aga ma ühele tüübile ükskord ütlesin küll valju ja äärmiselt ärritunud häälega, et mingu mingit päris tööd tegema. Tegemist oli LHV müügimehega poe esikus. :D
Delete... kes tõenäoliselt oli soliidselt riides, kinnitades seda, millest allpool juttu oli - et toiduahelas allpool olijad peavad oma välimust rohkem normi piires hoidma.
DeleteKlari - see on küll väga hea :-). Ma neile porisen omaette eesti keeles, et "mine tööle"
DeleteNt Itaalias on keelatud ainult päevitusriiete väel rannast kaugemale minna, isegi kohalik mupo tuli viisakalt turistidele ütlema, et pange nüüd oma särgikesed selga. Sama, küsimus ei ole niivõrd kehapaljastuses kui normides, et tänaval nii ei käida. Nii mõnigi riietusese bikiinide peal ei olnud just palju katvam, aga jokk siiski.
DeleteAga paljajalu käimiseks on tänavad enamasti nii räpased/ohtlikud, seega mulle tundus pigem sellepärast veider näha keset Tartu linna noormeest paljajalu (kuigi peab tõdema, et aastakümneid tagasi olin "turvaisik" ühika toanaabrile, kes kinga purunemise tõttu mööda Tartut palja jalu pidi ühikani jõudma. Mina chekkasin ees, et midagi ohtlikku ei ole (klaasikillud jms teravad esemed) ja tema järgi. Siseruumides jalaseene leviku oht jällegi.
tundub, et see ongi selline vabatahtlik askeesivorm. ma ise ka ei käiks, aga samas tundub see mulle kahjutuna.
DeleteMa ei tea ka soliidsusest ööd ega mütsi. Ükspäev jõudsin järeldusele, et mu igapäevane riietus on sisuliselt vormirõivas - vaadake mistahes rock või metal kontserdi või festivali publiku pilte ja täpselt selliselt ma riides käingi. Mustad skinny-teksad, musta värvi bändisärk, must kapuutsiga dressikas (või siis vahelduseks ruuduline puuraiduri-särk). Jalas kas mustad Dr. Martensid või mustad tossud või musta-valgega tennised (või Vansid). Ma ei tunnista muid pükse peale teksade, ma ei tunnista muud sorti ülaosa peale t-särgi, ma ei tunnista muid värve peale musta :D Kui ma peaks minema sellisesse kohta tööle, mis reaalselt nõuaks soliidset riietust, siis ma oleks püsti hädas, sest ma isegi ei tea, mis riided need siis sellised olema peaksid.
ReplyDeleteKirjelduse põhjal: mulle meeldib su stiil!
DeleteKüsimus: kust sa Dr. Martenseid hangid? Online?
Ikka online jah - ma olen minimalist, selles mõttes, et kui mul on ühed saapad, siis mulle sellest piisab, nii et mul on üks paar Martenseid (mul on ka üks paar tenniseid, üks paar tosse... aga millegipärast kolmekümne tuuris bändisärke :D)
DeleteAga kuna täna tuli uudis, et Dr. Martens laseb välja erikollektsiooni jalatseid Nine Inch Nails'i kollaboratsiooniga, siis ma tahaks teisi saapaid veel :D (NIN on mu kõige-kõige-kõige lemmikum bänd kogu maailma ajaloos)
DeleteOK, online, seda ma arvasin jah.
DeleteAga no NIN + Dr. Martens... Sul ikka veab, kaks superlemmikut ühes. Muidugi on sul teist paari vaja!
Mulle ka meeldib su stiil. Musta ei saa kunagi liiga palju. A propos, eelmise kommentaari kustutasin lihtsalt selelks, et see oli vales kohas. Täpselt sama ütles.
DeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDelete"Soliidne" tähendab põmst teatud laadi vormiriietust.
ReplyDeleteErinevatel seltskondadel on väga erinevad vormid ja dresskoodid.
Nö alagruppide riietusnormide suhtes on mõne võimupositsioonil oleva grupi riietus soliidsem kui nende endi oma ja ametiasutuste töötajate puhul rõhutataksegi nende ylimuslikkust kõigepealt riietuse kaudu.
Oma elukäigu tõttu olen täielik vormi-sotsiopaat, mistahes olukorras peab riie kõigepealt enesetunnet toetama st ilma ja tegevustega sobima ja olema MUGAV, alles siis tulevad stiil ja laad. Ma elan palju raskemates oludes kui keskmine Maa elanik ja see, et ma vahest harva inimeste sekka minnes yldse midagi muud peale Nokia kummarite ja tormijope kannan, on minu poolt suur vastutulek nende ilumeelele. Mainitud kummar ja tormijope on, muide, aasta ringi maastikul töötajate vormiriietus 😀
Mõnikord kannan nais-märsilohistajate vormi, milleks on mh lehviv maksipikkuses seelik , ja olulisimaks aksessuaariks kitarrikohver.
Rokiskeene riietuse suhtes olen pidand järeleandmisi tegema, sest mu koordinatsioon ei luba enam tanksaapaid kanda, ma nimelt ei tunne hästi oma keha ja harjumatute jalatsitega käimine on probleemne, autopedaalide tallamisest kõnelemata.
Mul on veel soliidseid grupikuuluvust rõhutavaid vorme muidu, sest kehastatavaid rolle mahub mu eluviisi sisse ikka veel õige mitu 😀
ma kahtlustan, et võib olla ka vastupidi - kes on juba piisavalt suure võimu juures, võib endale lubada nn ebasoliidset stiili, ta ei saa valesti riietumise pärast kinga.
DeleteJaa, vastuseks Nodsule, see on kindlapeale õige, kui oled juba big shot, eriti kui sellega kaasneb soliidne papihunnik, käi riides kuidas tahad. Kvalifitseerub ekstsentriliseks tüübiks, mitte "mida k*radit sa endale selga oled toppinud". Eile just arutasime kolleegidega dress code'i, meil on ka mingi teatav olemas, peamiselt "Gentelmen are invited not to appear in shorts".
DeleteJep, IT miljonärid on heaks näiteks, näevad tihtipeale välja nagu paadialused :)
DeletePiisavalt suure võimu juures olijaid on alati piisavalt vähe, rõhuv enamus peab oma ebakindlat staatust vähemalt riietuse abil kaitsma.
Deletesee meenutas mulle üht USAs 20. sajandil - pakun, et millalgi sajandi keskpaiku - toimunud häälikumuutust, kus hakati sõnalõpu n.ö tumma r-i välja hääldama (näiteks sõnas "car"). Inglismaa inglise keeles ei hääldata seda tänapäevani, sest hääldamistraditsioon kujunes juba siis, kui see häälik oli kadunud. Aga USAs hakkasid peente kaubamajade müüjad - seega alam keskklass või alamklassi ülemine kiht kirjapildi mõjul hüperkorrektsusest hääldama, sest neil tekkis ettekujutus, et nii on peen. Ja ilmselt oli piisavalt oma staatuses ebakindlaid kliente, kes jälle uskusid, et peene kaubamaja müüja räägib kindlasti peent keelt, ega tahtnud alla jääda, ja nii see levima läks.
DeleteIda pool lompi juhtus midagi sarnast h-häälikuga sõnas "herb". Ajalooliselt seda seal polnud, kuna prantsuse laen, aga 19. sajandil hakkasid peenemad britid nähtavasti kartma, et räägivad liiga sarnaselt koknidega, kes igalt poolt sõnaalguse h ära kaotasid.
Sarnaselt eelkõnelejatega kiidan Su head hviguuri ja arenenud ilumeelt riietuse osas. Värviline pyks + mugav kets on ju väga stiilne, nendel esemetel on md ka ajalugu.
ReplyDeleteNo kellele ei meeldiks hommikul esimese asjana komplimente lugeda :)
DeleteAjaloost - jaa, ketside oma ma tean, kui Converse, noh, korvpall jne. Aga pükste? Valgusta mind, palun.
Kirjud pyksid tunduvad olevat mõnus vabaajariietus, kangas on suhteliselt väga uus ja puhas, sellist pyksi endale igayks ei luba, sest figuur ja mida mees, naabrid ja töökaaslased ytlevad. Neis poodides, kus ma riideid ostlemas käin, on sellisest kangast enamasti stretšteksad, jalas kyll väga mugavad, aga taskud näruselt väikesed. Kasutatud riiete poodides on need enamasti väga heas seisus ja ootavad ostjaid kaua, ääremaal on tähtis riietuda "normaalselt", mitte nagu tola 🤔 . 5 taskuga mudeleid kannaksin ise hea meelega, aga paraku meelepärase mustriga kangast pyksid on alati liiga suured, mul on mõni paar kirjusid teksasid, kollaseid ja rohelisi kah. Stretšteksad on jumalik leiutis. Aga juhul, kui Sinu pyksid on mõne muu lõikega, nt liibukad, siis saladuskatte all pean tunnistama, et mul on õhtuti kodus loperdamiseks kollektsioon SUURE lillmustriga liibukaid. (Vabandust, hetkel ei suuda ma meenutada, mis nn liibukate korrektsem nimi võiks olla.)
DeleteHaaremipyksid on juba mõnda aega nn hipsterite poolt armastatud riietusese, ja ma olen neid isegi Youtubes meessoost muusikute jalas näinud. Minu lemmikute hulka need ei kuulu, sest õhuke ja õrn kangas ja taskute kandevõime, aga pehme kanga liikumist kellegi teise jalas on nii meeldiv vaadata. 😀
Stretšteksad on ju kuulsate Levi's pykste järeltulijad. 😀 kuna ma vihkan kõvu, liikumist takistavaid, kiskuvaid ja jäiku pykse, siis on see materjal mu absoluutne lemmar.
DeleteNäiteks sellised liibukad on mul:
Deletehttps://images.app.goo.gl/wkMu73suHpe5PuLE7
osa nn haaremipükste lõikega pükse on päris paksust tugevast kangast, ma universaaluniversumi poes näpin neid vahel. kuigi nende paksemate nimi pole vbla päris haaremipüksid, vaid Tai kaluripüksid vms, aga lõige on suht sarnane.
DeleteAssa. See on see võpsikus elamine ja inimeste televiisorist vaatamine. Kangad peavad haaremi- ja kaluripykstel ju erinevad olema, aga kus sa läpparist v telekast sellest aru saad. Meiekandi riidepoodides neid aga ei kohta. Kuna ma lihtsalt õmbluste ja kanga uurimiseks huvitavamaid riideesemeid kätte võtan ja seest ning väljast uurin, siis tean, milliseid asjakesi meil liigub. Kahjuks on valik "normaalne".
DeleteAppikene, kaaren, need su liibukad! Mul hakkas suu vett jooksma, NII ägedad!
DeleteHaaremi- ja kaluripükstel jah erinevad kangad. Mul on hea mitu paari haaremeid, üks paar kalureid.
Mulle meeldivad haaremipüksid, aga stretšteksaseid pole mu garderoobis kunagi olnud.
ReplyDeleteHehe, ma kannan kummikuluvaid isegi puid lõigates ja kive kärutades, sest nende tööde juures riietus EI TOHI tunda anda.
DeleteMa ei tea, kas mul on kõverad jalad või pigem üks jalg (visuaalselt nagu pole), aga stretšidel on ALATI õmblus vähemalt ühe jala peal viltu, sellepärast ma neid ei kannagi, või siis pole kunagi head stretšid mu teele sattunud ja nüüd on põlu all.
DeleteKõveraid pykse olen ma ka palju kohanud. Kusjuures päris paljudel pykstel lähebki vähemalt 1 haru pärast esimest pesu natuke viltu, põhjus on juurdelõikuses. Massõmbluses lõigatakse 1 detaili lõike järgi mitukymmend kihti korraga ja kangad nihkuvad sel ajal. Lapitööde jaoks olen lahti lõiganud sadu ja sadu teksapaare ja enamus on ikka uskumatult viltu venitatud kangaga. Minu töö aga kisub sellega kõveraks ja kokkuõmblemine on seetõttu paras nikerdamine.
DeleteVabandused, et ma te vestlusest nii väheaktiivselt osa olen võtnud, mul siin igasugu Tegemisi olnud paaril viimasel päeval.
DeleteStretchteksadest - mul enam-vähem kõik püksid ongi klassikalise teksalõikega stretch (NB! mitte segi ajada legginsitega - mis see eesti keeli oleks? retuusid?), aga ükski neist pükstest pole teksavärvi ega -materjali. Kõik kas kamo või lillelised.