Disclaimer: järgneb sotsiaalmeediakauge inimese sotsiaalmeediat kritiseeriv postitus.
Ma üldiselt üritan uuema aja nähtuste ja trendide üle (avalikult) mitte kurta, kui nad mulle vastukarva käivad. Või vähemasti mitte liiga tihti kurta. Sest mis kasu sellest oleks? Vaadakem tõele näkku, minu vanuses ei saa ega peagi iga viimse kui arenguga kaasa kappama. Mitte et ma paigalejäämist praktiseeriks või propageeriks, ei sugugi, aga kindlapeale ei viitsi ma kõige uuega kaasa spurtida. Kusjuures ei viitsinud ka poole nooremana, laisk vist põhiolemuselt, ja jäärapäine. Olin ilmselt viimane eestlane, kes endale mobiiltelefoni ostis, ja ainuke, kes peale piiride avanemist Soomes polnud käinud, sel ajal kui kõik teised juba olid. Kuid on üks uus asi, täpsemalt üks eestikeelne väljend, mis mind mööda seina üles ronima ajab ning niivõrd närvidele käib, et väärib lausa omaette postitust. See väljend on sisulooja.
Mu turja aitas muidugi iseäranis turri ajada Seattle's külastatud maailmakuulsa klaasikunstniku Chihuly näitus ja end tema geniaalsete taieste taustal eksponeerivad instagrammarid. Nii öelda sisuloojaid. Chihuly galeriist ja aiast tegime Pauliga kahepeale umbes miljon pilti, tuleb vist lausa kaks postitust treida, aga jah, kõigepealt pean sellesamuse sisuloomise südamelt ära saama. Et siis. Ei tea, kas see tuleneb asjaolust, et tegemist emakeelega, aga termin sisulooja (sotsiaalmeedia kontekstis) kõlab mu kõrvus veelgi vääramalt ja eksitavamalt kui võõrkeelne content creator, ning on mu meelest räigelt ebaõnnestunud, asja tõelist olemust eirav uudissõna. Hullem veel kui suunamudija.
Ühesõnaga. Insta-neiukesed näitusesaalis. Sättimine võttis mõnel lausa veerand tundi. Juuksed, jalatsivahetus, (tossud jalast, stilettod asemele), lisaks kõik muud kohustuslikud instakellad ja -viled, kaasa arvatud tagasihoidlikuma väljanägemisega sõbrannadest koosnev kaaskond, kelle ülesandeks pildistada ja peategelase riideesemeid ning aksessuaare hallata (mantel, käekott jne), kui neid parasjagu käsiloleva kaadri jaoks tarvis ei läinud. Hulk pilte klõpsitud, koguneti ekraani taha kobarasse, et sooritus üle vaadata ja vajadusel kordusseanss läbi viia, korrigeeritud poosis, lessons learned või nii. Samal ajal kui mina, kaitsetu, kergesti haavatav semantika-friik ei saanud sääraseid etendusi nähes jätta oma peas keerutamata sõnu sisu ja looja. Ei saanud jätta võrdlemata taustaks olnud taieste loojat sotsiaalmeedia sisuloojatega.
Ja paluks mind mitte õelate, kadedate vanamuttide lahtrisse liigitada. Ma ei kritiseeri noid efektseid, hoolitsetud, nõtkeid, stiilselt rõivastet kaunitare - nad olid sama apetiitne vaatepilt kui klaasikunst. Kritiseerin terminit, mida nende kohta kasutatakse, mida nad enda kohta kasutavad, ning muidugi mitte ainult noored naised, vaid mistahes soost ja vanuses "sisuloojad".
Huh. Sain südamelt ära. Illustratsiooniks valisin Pauli tehtud foto, kus minagi klaasikunsti taustal poseerin. Arusaamatuste vältimiseks lisan siiski, et ma ei tituleeri end sisuloojaks.
Detsember 06/2021
“This world is getting too full of content...there's not enough space.” ― Bert McCoy
Ma juba mõnda aega hoian mustandite hulgas postitust sõnadest, mis hakkavad vastu või tekitavad suisa õõva. Vot sisulooja oligi veel nimekirjast puudu. See on hämmastav, kuidas sõna ja tegu võivad nii kokkusobimatud olla. Sõna justkui eeldaks, et toimub väga sisukas loomisakt. tulemus on aga, vabandage, kõigest vaht. Mullikesed. Ja nagu meiesugustele saurustele kohane, siis ei ole kõigi mu 100 jälgitaba blogi hulgas ühtki, kus tegutseks ennast sisuloojaks nimetav isik. Tavalised vanakooli blogid on lihtsalt minu maitse jaoks oluliselt sisukamad, kui sisuloojate ja suunamudijate omad.
ReplyDeleteTead, ma isegi ei arva, et kõik sotsiaalmeedia platvormidel promotav 100% mullikesed või vaht oleks. Promotakse ju ka asist kraami, elustiile jne. Aga see, et “sisuloome” tähendab tänases kontekstis üldjuhul fotot iseendast ja paari lauset ja eriti heal päeval mingit nänniloosi lisaks, vot SEE ajab mind tagajalgadele. Mis sisu? Mis loome? Aru ma ei saa.
ReplyDeleteAga sina tee see postitus jah, sõnadest, ootan põnevusega!
Nõus. Aga klaasinäitus tundub üliäge, näita rohkem pilte!
ReplyDeleteTuleb, tuleb postitus Chihulist ja tema klaasist. Lausa kaks tükki tuleb. Niipea, kui suudan fotovaliku teha. Liiga palju pilte, ma ütlen...
ReplyDeleteKuna mul on juba palju aastaid youtuuberivahtijad majas, siis läks selle sõnaga harjumine valutult. Kysimus ei ole kunsti vm kanoniseeritu loomises, vaid tyybid loovad oma karakteri, oma kanali, ja siis hakkavad teatud märgisysteemi täitma, sisu kvaliteeti on uskumatist jamast ylimalt keerukani, sa ainult leia see aeg endale sobiva jälgimiseks! Järelikult elame me enneolematult vabalt paralleelselt eksisteerivate väga mitmekesiste märgisysteemidega ajastul, ja isikuvabadused on nii suured, et nähtustele, materjalidele, märkidele OMA SISU loomist saab endale lubada põmst igayks, see ei olegi enam patriitsiperekondade hellitatud pojakeste ja tigedate vanaonude monopol. Ja jumal tänatud, mina ei tahaks kogu elu aint majateenimisele pyhendunud olla, sest yhiskonnakord ja rolli sisu, eksole.
ReplyDeleteKusjuures Sinu kirjeldatud näitel on ka hea kylg - reeglina massimeediapostitaja-sisulooja PEAB ära märkima, mille taustal ta oma sõnavõtte eksponeerib, seega on see yrr selgelt hariduslik - ylirõhuv enamus tiktoki v YT vaatajaist ei saa endale eksponeeritud kohtades olemist lubada ja vbl ei huvita ka, aga lähedase "telesaatejuhiga" neelatakse kõike. Televaataja vastuvõtuvõimest sh vaimsetest võimetest ja huvidest praegu ei räägiks, eksole, aga sajad tuhanded lihtsakoeliste "suunamudijate" olemasolu ytleb inimkonna kohta nii mõndagi.
Me kõik oleme sisuloojad, kysimus on aint publikuarvus 😁😁
...sadade tuhandete lihtsakoeliste suunamudijate...
DeleteHea kommentaar, mustkaaren.
ReplyDeleteKusjuures ma saan suurepäraselt aru, et termin “sisuloome” võib ka miskit muud tähendada, kui see minu (põlvkonna) jaoks tähendab. Semantika, eks. Sõnade tähendus võib aja jooksul vabalt muutuda, selles pole suures plaanis miskit hullu ega imelikku, seda on ennegi juhtunud, juhtub ka edaspidi.
Mida ma postitusega öelda tahan, on, et MINU jaoks ei ole “sisuloome” ilmselgelt sama asi, mis sotsiaalmeedias “sisu loojate” jaoks.
Eksole. Nn meie ajal oli televisioon väga piiratud asi, seega meie aju ootab alateadlikult ekraanilt hoopis ilmateadet, Aktuaalset Kaamerat, Rahvarinde koosolekut või nendega võrdse "kaaluga" sisu 😁
Delete