Nonii, siin see nüüd lõpuks on. Lubatud camo-kleidi pilt pildid. Laon lausa mitu tükki letti, kuna tänane photoshoot õnnestus üle ootuste hästi. Ja teate, mis kõige ägedam? Pildistamist austas oma kohalolekuga Ühendriikide vapilind, valgepea-merikorkas. Kaadrisse kahjuks ei jäänud, aga see rongaparv, mille suunas ma esimesel fotol vaatan, tiirles ärritunult kriisates isand Kotka ümber.
Kleidi ajaloost kah. Lasin õmmelda hea sõbra viiekümnendaks juubeliks, aasta oli… eee… 1997? 1998? Midagi sinnakanti. Peen rätsepatöö. Kleit on kahekordne, sest toona Tallinna Abakhanis saadaval olnud camo-materjal tundus minu maitse jaoks liig õhuke ning liru, mistap sai õmblejanna soovitusel topelt pandud. Üritus ise toimus mai lõpus, põhjarannikul, otse mere kaldal, kadakate vahel. Mul on tollest vingest peost muide mõned fotod kah kusagil, aga seal paraku lisaks minule ka teised inimesed peal, mistap jätan nende privaatsust austades pildid näitamata. Kleiti olen aastate jooksul veel paaril korral kandnud, täielik hitt iga jumala kord. Kui sa ikka mingile jahimeeste grillipeole ilmud schleppe'ga camo-kleidis, on tähelepanu kindlustatud. (Küsimus: kuidas kõlab selle kleidiosa, mis selja taga maas lohiseb, ametlik eestikeelne nimetus? Slepp?) Ning otse loomulikult tuleb kleiti kanda saabastega, soovitavalt tanksaabastega.
Pildistasime kanjoniserval, paari sammu kaugusel me kodumajast. Ainuke, mis vaatele ette heita, on kanjoni teisel kaldal üle National Grasslands'i jooksev elektriliin. Paaris kaadris tegid postid mulle lausa sarved pähe. Aga no teate, ega me siin küünlavalgel ela. Ning last but not least: oma viga, et lubaduse täitmise (kleidist käesoleva aasta sees blogida) viimsele tunnile jätsin - brr, nii külm oli poseerida, tuuline, kapuuts ei seisnud hästi peas ja ... aga noh, kellele ma siin ikka kurdan, eks omad vitsad jne, mõistlik inimene oleks pildistanud palju varem, soojal ajal. Huh. Nüüd lähen puhkan loorberitel, ammune lubadus lõpuks täidetud, kleit ette näidatud.
December 22/2021 Fotod: Paul
“I spread my wings. And my dress does the rest.” ― Hillary Wen
See on väga ilus kleit ja kaunistab kandjat iga kell.
ReplyDeleteMyts on ka seal juures 12 points.
Saba on slepp jah.
"Slepp" jah, ja sünonüüm on "vedik".
ReplyDeleteVäga hästi istub. Ja see ebamugav tuul näeb vähemalt pildi peal väga fotogeeniline välja, kleit lehvib uhkelt.
Ma pole sind luus ja lihas näinud, aga hakkasin mõtlema, kas meil on vähemalt karkassi mõttes sarnane kehaehitus, sest selline tegumood sobiks mullegi, kohe kadedalt piidlesin.
Vedik!! BINGO! Just seda sõna ma oma mälust otsisin, aga ei leidnud.
ReplyDeleteJa no kleit peabki hästi istuma – väga hea õmbleja töö ikkagi. Tegelikult eelistas ta end modistiks nimetada, jube andekas naine, võrratu käteoskuse ja stiilitunnetusega.
Notsu, hmm, jaa, me karkassid võivad tõesti sarnased olla - rinna-talje-puusaümbermõõdu suhte poolest sarnased.
Aga müts, jah, see on üks mu miljoneist beanie’dest, ma põhim. ainult neid kannangi. Teemast välja: kuna mu Eestist 2019 ostetud õhukesest puuvill/spandex segust suve-beanie (Frida oli firma nimi) kulus kõvast kandmisest ribadeks, ja ma siit pole miskit vastavat leidnud, suure (värvilise) lillemustriga, siis olen tänaseks juba paar tükki ise õmmelnud ja kannan mõnuga. Materjal sekkarist, ostan XXL topi, mille muster meeldib, ühest topist annab lausa 2 mütsi välja lõigata, ilma et kusagilt jätkama peaks. Vaatame, kas ja mis sellest asjast tuleval aastal välja kasvab - mul on juba mitu korda tahetud mütsi peast ära osta.
Vau! Kleit on tõesti ilus ja väga hästi istuv, kohe näha et rätsepatöö :)
ReplyDeleteJa väga hästi sulandub tausta :)
kui vinguda, siis sa ei näe üldse välja selline, nagu ma arvasin. Ma ei tea miks, aga ma tõesti ei arvanud, et sa oled nagu printsess ( heas mõttes). Imeilus!
Ilusat pühadeaega! Ja Lillyle ning mehele ka pai :)
Väga hästi sulandub tausta tõesti. :)
DeleteSoojemal ajal eipoleks ilmselt nii ühtlane mulje jäänud.
Väga uhke kleit ja nii sinulik!
ReplyDeleteSee kleit! Need tänased pildid on nagu avaneks jõulukalendri viimane aken koos imelise üllatusega :)
ReplyDeleteÄäretult vinge kleit ja väga kihvtid pildid!
ReplyDeleteKui nüüd ise ka nii saaks, et 20+ a tagasi õmmeldud kleit selga istuks... aga see rong on ammu läinud :D
Saadan samuti teie perele mõnusaid jõulusoove! :))
Väga kena ja uhke tõesti! Ootamine tasus end ära 😊
ReplyDeleteMeil oli plaanis kunagi laigulisest kangast seelikud teha, kui me sõjalis-sportlikest võistlustest osa võtsime. Aga me saime üsna kiiresti (tundidega) aru, kui ebamõistlik on seelikuga võsas ja soos rühmata :D. Seelikutegu aga jäi ainult selle taha, et ma vähema kui õige kaitseväe laigulisega ei leppinud aga seda kangast ei õnnestunud hankida, vaatamata suht suurele sõjalise taustaga tutvuskonnale.
Kuid muidu kauni kangaga (nagu Su kleidil) camokleidi peale võiks praegugi mõelda. Kas just slepi ja kapuutsiga aga kindlasti pikk (ja palju ümaramale vigurile). Ikkagi tegevteenistuja ja jahimehe abikaasa ;)
Võimas!
ReplyDeleteMul nüüd kohe jälle põhjust kangapoodi minna, inspiratsioon kukkus pähe.
Neid biinisid olen ma küll sel aastal rohkem välja lõiganud kui tahaks, oleks ainult kandjatel sama lahedaid outfitte ette näidata. Äkki teed harjumuseks meid edaspidi kostitada sealpoolse moeülevaatega vähemalt kord kuus? :P
No mis nii viga elada – postitad õhtul paar pilti iseendast, ja hommikukohvi kõrvale saad komplimendisadu nautida. Ma hakkan tasapisi insta-beibedest aru saama, kiitusest võib tõepoolest sõltuvusse sattuda. :) Aga tõsisemalt – äitäh kõigile kenade sõnade eest.
ReplyDeleteAlex – ma igakuist moeülevaadet küll lubama ei hakka, selle üheainsa kleidigagi oli poolteist aastat tegemist, enne kui ta pildile sain. :)
Sirts – see võib üllatavalt kõlada, aga me kanjon on aastaringi enam-vähem sama värvi, kuna lehtpuud puuduvad. On vaid kadakad, kivid ja rohi. Viimane, tõsi küll, läheb kaks korda aastas paariks nädalaks roheliseks – talvehakul ja kevadel. Niisiis sulandun ma selles kleidis ümbrusesse aastaringselt. :)
Kuukala – sain su kohta kaks fakti teada, nii tore! Aga laigulise seeliku (kleidi) kasutamine tõsises “tööolukorras” – see mõte oli mulgi, kui Eestis elades koeraspordiga tegelesin. Et kannaks sedasama kleiti võistlustel näiteks. Ma oleks seda täitsa teinud ka, aga meie tiim (mina + koer) ei küündinud minu standardite järgi ilmaski nii hea soorituseni, et oleks passinud kleidinalja teha. Meil oli tihtilugu võistlussoorituste kirja saamisegagi tegemist, niisiis hoidsin riietuse osas madalat profiili. AGA üksord koertenäitusel saksla lambakoertele kohustuslikku töökatset (varrukakatset) sooritades olin küll seelikuga, jah, kuid mitte camoseelikuga. Põhim. on seelik sellises olukorras ennekuulmatu, mistap sain tookord oma 15 minutit kuulsust kätte.
Mariliis, tead, kleit on tegelikult mulle sutsu kitsas, venitasin selga ja fotosessiooni ajal kordagi sisse ei hinganud. :)
Marfa, issakene, see jõulukalendri asi oli nüüd küll nii armsasti öeldud.
Ritsik, minulik kleit jah, sobitub kodutu puuraiduri stiiliga…
Indigoaalane, ma arvasin, et sa oled mind piltidelt ennegi näinud? Mis printsess olemisse puutub, siis esiteks, palju tänu ilusa ütlemise eest, ja teiseks, pikas liibuvas kleidis on iga naine printsess. Nii et, kulla blogiõed, mõelge sellele - tuleval aastal äkki saab ka teist pikakleidipilte näha? Hmm?
Esimene mõte: lausa kaks?!
DeleteTeine mõte: ainult kaks...?
🤣
P.S. Indigoaalane - Paul ja Lilli tänavad pai eest ja saadavad parimad tervitused vastu.
ReplyDeleteKuukala, noh, rohkem kui kaks muidugi :), aga pidasin silmas neid: tegevteenistuja ja jahimehe abikaasa. Niisiis, hoopis SINUL peaks camokleit olema, mitte minul!
ReplyDeleteEieieieiei, ma ei võta selle kauni kleid ideed ja pika loo ootamise juurde kuuluvat au küll grammivõrd ka endale ainult abikaasaks olemise pärast! Oleks veel et ise tegevteenistuja ja jahinaine 🙃
ReplyDeleteKuukala, misasja, tegevteenistuja ja jahimehe abikaasaks olemine annab täieliku õiguse camo(kleiti) kanda!!
ReplyDeleteJa kleidi idee võib lahkelt võtta igaüks, kes aga soovib - ega meil siin haute couture saladustega tegemist pole.
Jajaa, muidugi, kleiti kanda on õigus igaühel, mupärast kasvõi kõnealusel tegevteenistujal endal, kui tal selleks soov peaks tekkima. Kuigi selle võimaluse realiseerumine ajaks mul silmad korralikult punni. Ma võtan selle camokleidi mõtte pähe küll, pole välistatud, et millalgi ka valmib. Mulle siis, eks, esialgu ;)
DeleteOi, nii kaunilt haldjalik. Nagu kaadrid sõrmuste isandast vms :)
ReplyDeleteEsimese kommentaari kirjutasin öösel unetuna ja jäi täpsustamata, et Su figuur on väga ilus ja fotogeeniline, see kleit rõhutab seda kaunisti.
ReplyDeleteBeanie on ka minu lemmikmytsimudel, sest mitu kandmisviisi ja mugavaim, ja kuna meie poodidest elu sees parajaid isendeid ei leia, siis pean oma veidi liiga väikeste või natu liiga suurte ludude vastukaaluks vahest ise õmblema. Trikotaažist särk või õhem kamps on vägagi materjal, oleks ainult ilusaid mustreid.
Minu argument camokleiti õmmelda ja kanda on eluviis - väga rasket muusikat kuulav maakas. Ja asjaolu, et sellele kleidile võib vähimagi syymekata teha kasvõi 8 taskut. Figuur on mul kandiline ja tänamatu, aga jälle - eluviis, ilu peab tõhususele teed andma. Samas, ma ei lähe sellega ju moemaju vallutama, vaid pean pidusid iseenda sees. Kyll on siis hea, kui mõni ideaal ja eeskuju silma ees hõljub.
Mar, jaa, parallel Sõrmuste Isandaga on täitsa õigustatud, arvan ma. Kleit on tõesti sihukest keskaegset vurfi.
ReplyDeleteKuukala, nüüd on teatepulk sinu käes – paluks avalikkusele teada anda, kui camokleidi valmis saad!
Mustkaaren, aitäh, ma oma figuuri üle tõesti kurta ei saa, aga noil piltidel on suur osa fotogeenilisusest siiski kleidi teene. Väga hea näide kõrgetasemelise rätsepakunsti võlujõust – rõhutab kandja paremaid külgi, varjab kehvemaid. Kleidi ainuke viga on taskute puudumine, ütleb mu tänane mina. 90ndate lõpul ma taskutest puudust ei tundnud. Ütle veel, et inimese põhiolemus elu jooksul ei muutu… :)
Ning haa, sa oled samuti avastanud, et kaubandusvõrk ei paku beaniesõltlastele piisavalt valikut? Ja nagu Kuukalalegi, viskan ka sulle (camo)kinda: kui kleit jumet hakkab võtma või valmis saab, anna rahvale teada. (Ma juba ette kadestan neid kaheksat taskut.) Loome camokleidikandjate klubi? Kõik uued liikmed teretulnud!
Ilus-ilus!
ReplyDeleteMa tuleks ka klubisse. Kleiti veel ei ole, millal saab, ei julge veksleid välja käia. Aga inspiratsiooni on siin küll kuhjade viisi!
Mina vist lisaks kleidile paar salataskut ja siis veel korraliku vöö, millele saab riputada sobival hulgal ilusamaid lahttaskuid ning pussi.
No näedsa, hakkab looma... camokleidi klubi pean silmas.
ReplyDeleteLendav, just, jah, puss!
Kusjuures mul tekkis kogu selle siinse jutu peale tahtmine ka üks praktilisemat sorti camokleit õmmelda, paksemast materjalist, paljude taskutega... kapuuts võib olla, aga vedik ei tule kõne allagi.