Seemneteta arbuus. Pole mina ilmselt ainuke, kes sellest juba lapsena unistanud. Poolsada aastat pidin ootama, aga näe, unistus täitus!:). Eile õhtul koputati uksele -  naabri-Beck, poolik arbuus ühele puusale toetatud, pealt aastane pruunide silmade ja koorekohvi värvi nahaga südametemurdja Xavier teisele. Xavier olla näpuga poes arbuusile osutanud, ilmselgelt arvates, et tegemist on palliga. No, kodus selgus, et pall süüa ei sünni, noormees tõmbas roosaka magusa viljaliha peale nina vingu. Mis muud kui ema otsigu 'pallile' uus omanik, või vähemalt poolele sellest. Anyway. Mul muidugi hea meel, kohe tuppa lõikuma - ja  mis ma näen. Mitte ühtegi saadana seemet. Vaid mõned tibatillukesed seemnehakatised. Jõllitan arbuusi, ei usu oma silmi. Lõigun veel väheke - no kusagil peavad ju olema! Aga ei ole. Ei noh, tore, mõtlen; mulle on mingi geneetiliselt muundatud õudus sokutatud. Torman läbematult arvuti kallale, magusast kleepuvate näppudega, otsin Google'lt abi. Kergendus missugune. Näe, polegi geneetiliselt muundatud. Näe, aretavadki seemneteta puuvilju. Milline õnnistus minusugustele laiskadele arbuusi-fännidele. Tõsi, vana kooli arbuusiarmastajad kurdavad tõsimeeli noid aegu taga, mil seemnekoukimine ja vesimeloni söömine lahutamatud olid...
/.../ The most reliable place to find old-school watermelons is the farmers market. That is not because of any bias in favor of old-fashioned varieties. It's because seedless watermelons are more difficult and expensive to grow. Their seeds are most successful when germinated in a greenhouse rather than outdoors, and farmers must buy hybrid seeds for the pollinator plants./.../
06/06/2013