Valentine's Day, yehaa! Paul hoiab stiili. Möödunud-aastane oli väga militaar-romantiline (loe meie läinud aasta sõbrapäevast:) Ega seekordne alla jää. Täna hommikul ootas mind elutoas kaks hokikiivrit, mõõgad kõrval. Sildid 'Tema' ja 'Temake' kenasti peal. Ei noh, eks me ole rohkem kui kuu aega abielus kah olnud juba, vast läeb tarvis...:)
Nali naljaks. Romantikat jagub meie kooselus enam kui küllaga, iga jumala päev, niisiis Valentine'i - hullusega me kaasa ei lähe:) Ja pildil on Pauli võitluskunstide treeningvahendid.

Tulin just poeringilt. Kuhu iganes sisse astud - roosid, roosad mõmmikud, südametega aluspesu, õhupallid kirjaga ''I,m Sorry', 'Be My Valentine', 'Forever Your's' jne jne. Äge on vaadata meesterahvaid, kes toda kraami korvi laovad. Aga, nii küüniline kui ka tahaks olla selle roosakaspunase vahu sees - siinmail on elukaaslaste lähedus igapäevaselt palju selgemalt näha kui Eestis. Ka vanemas eas, pikemas kooselus olnud paarid näitavad oma lähedust. Mitte üleliia pealetükkivalt, aga seda on armas vaadata. Põhjamaades seltskonnas olles ei saa tihtipeale arugi, kes kellega koos on. Siin on inimestevahelised sidemed selgemalt näha. Mitte et see parem või halvem oleks. Eelistuste küsimus. Aga mulle meeldib - on hakanud meeldima - siinnne stiil enam.

EDIT: Peale Tiina e-maili, kus ta väga õigesti mainib, et Valentinipäev pole 'hullus', vaid vana kristlik traditsioon, ja osutab, et romantika kulub elus alati ära - ühesõnaga, peale seda olgu lisatud, et minu ja Pauli Valentinipäev (hmm, õigemini küll Valentiniõhtu, teisipäev ju tööpäev ikkagi:) oli üliväga romantiline, ärgu ülalolev pilt lugejat eksitagu:)
14/02/2012