Me veedame ületuleva nädala Seattles. Tänupüha jääb kenasti city tripi sisse, ei pea kodus kalkunit ahju toppima ega midagi. Lillikene seekord kaasa ei tule, läheb boardingusse. Loom polegi ammu oma sealseid kahejalgseid sõpru näinud, tal saab lõbus olema. Meil samuti. Resideerume peenes hotellisviidis, vaatega Elliott Bay'le, Pauli hotelliöödelt kogunenud boonuspunktidel liugu lastes. Et see kõik liiga mesine ei tunduks, siis sviidi saame küll tasuta, aga parkimise eest küsib Marriotti hotellikett 60 dollarit päev. Kuuskümmend. Põrsakari. Samas, eks nemad peavad ju kah kuidagi vorsti leiva peale teenima.
Plaane on Seattle tarvis süle ja seljaga, eks vaatab, kuidas ilm on, vastavalt sellele teeme valikud. Teada-tuntud vihmalinn ju. Aga! Kui hakkasime uurima, mis meie sealoleku ajal kohalikul muusikaskeenel toimub, sattusime jackpotile. Tänupühanädalal nimelt õnnistab oma kohalolekuga hotellist 15 minutise jalutuskäigu kaugusel asuvat jazzbaari ei keegi muu kui bluesilegend Taj Mahal. Pikalt ei mõelnud, broneerisime laua kolmapäevaõhtusele hilise algusega setile. Vinge! Ei olegi teab mis ajast inimese moodi väljas käinud, ikka ainult põõsataguseid mööda hiilinud kusagil kõrbes, või siis koredates sadamakõrtsides aega viitnud, aga Dimitrou's Jazz Alley's on klassikalisele jazzbaarile kohaselt lauad ja lambid ja dress code ja puha.
------------
Taj Mahal, the three-time Grammy winner (ten-time nominee) is one of the most influential American blues and roots artists of the past half-century. A self taught musician, Taj plays over 20 instruments including National Steel and Dobro guitars, and his remarkable voice ranges from gruff and gravelly to smooth and sultry. His music remains a well-seasoned gumbo, spiced with influences that originate in the Caribbean, West Africa, the Southern States, and the inner cities of America.
Were it not for the pandemic, John Dimitriou might have celebrated the 40th anniversary of his world-renowned club Jazz Alley last year, but, alas, that party is still on hold. However, those who only know this longtime Seattle jazz entrepreneur from the Alley, might be surprised to know that he and his extended family comprise a veritable jazz dynasty in the city.
November 14/2021 Foto: Internet
“Gospel and the blues are really, if you break it down, almost the same thing. It's just a question of whether you're talkin' about a woman or God.” ― Craig Werner, Higher Ground
Milline on džässbaari dresskood?
ReplyDeleteJazzbaari dresskood kohalikus kõnepruugis "casual nice or better". Pidulikel puhkudel (uusaasta ja jõulud jne) on härradel ülikond, daamidel õhtukleit.
ReplyDeleteSee kõlab ühest küljest lihtsalt (pmst "ilusti riides"), aga teisest küljest on see riietumisetiketiteadus jube keeruline.
ReplyDeleteMu ema pidas oma suvist sünnipäeva imeilusa värvilise linase kleidiga ja võttis millalgi jutuks, et ta läheb varsti mingit Estonia ooperit vaatama, aga teatririided on väikseks jäänud, tuleb endale parajad teatririideid soetada. Mina: aga see kleit, mis sul seljas on, on ju väga ilus, kas sa sellega ei saa minna? Ema (teeb õudust väljendavat häält ja siis artikuleerib): see on ju linane! Ma ei lähe linase kleidiga ooperit vaatama!
Minu jaoks oleks olnud piisavad argumendid, et "ilus" ja "kleit" ja see ei olnud ju ka mingi rannakleit! Oli sellise kuuekümnendate vurhvi tegumoega, suhteliselt sirge lõikega, üle põlve. Aga nagu näha, oleks oma oma ema põlvkonna silmis sellisega suvel teatrisse minnes rämeda fopaa teinud.
Kusjuures point ei olnud selles, et ta oleks pidanud vajalikuks Estoniasse õhtukleidiga minna - piisanuks pidulikust kleidist, aga ometi rangemate nõuete järgi kui sünnipäevapeo-pidulik.
Varasügisel ostsin endale laada pealt puuvilla-sünteetikaseguse ilusa linnulise-lillelise trükimustriga (mustal põhjal) kleidi ja selle kohta mainis mu ema, et sellega saaks ka teatrisse minna. Siis sain ma lõplikult aru, et ma ei saa aru, sest minu loogika järgi on puhas linane selgelt peenem materjal kui ükskõik mis kiu segu sünteetikaga.
Jah, need sissejuurdunud riietusetiketi-normid on vanema põlvkonna hulgas visad kaduma. (Issand, tegelikult võib ju mindki "vanema põlvkonna" hulka liigitada? Paraku on mul eluaeg normidest suhteliset ükskõik olnud.) Just, et oo õudust, linase kleidiga ooperisse??!!
ReplyDeleteAga jah, "casual nice" tähendab põhimõtteliselt "ilusti riides". Kummaline, et klubi seda üldse mainima peab, aga ilmselt on neil kogemusi klientidega, kes ei ole pannud ilusti riidesse.