Kui seda metsa ees ei oleks

 

San Fransisco > Lihue lend oli puupüsti täis. Lubatud kahetoalisesse apartmenti saame kolida alles paari nädala pärast, seniks peame ühetoalisega leppima. Ookeanivaade me rõdult on kõigest kasinad 90 kraadi, ja sedagi vähest varjavad palmipuud. Mõistliku hinnaga Sauvignon Blanci valik osutus kohalikus külapoes pehmelt öeldes kesiseks. Elu on põrgu, ma ütlen. 

Kuidas eelmine lõik tundus? Kirjutasin spetsiaalselt teile mõeldes, et te hingerahu säästa, mitte kadedaks teha. Tegelikkus on paraku hoopis teine. Kõik eelmainitud faktid vastavad küll tõele, kuid omandavad sootuks teise värvingu, kui pisut lahti seletada. SFO-LIH lend oli jah viimse kui kohani välja müüdud, mul tekkis korraks isegi väike paanikapoeg, et jumal hoidku, kui enne pole viirust külge saanud, siis siit ta nüüd küll tuleb. Reaalsus õnneks rahustas, iga reisija oli vähem kui 72 tundi enne pardaletulekut testitud koroona-negatiivseks. Pluss kabiinis vahetuv õhk, pluss maskid, eks. 

Loodetust väiksemas hotelli-elamises on avar köök-elu-magamistuba, suur vannituba ja mugava mööbliga lahmakas rõdu, mis siinses kliimas dubleerub elutoana. Lubati, et kui USA riigipüha Memorial Day turistid saarelt lahkuvad, kolitakse meid ümber kahetoalisesse apartementi. Mis puudutab fotol näha olevat rõduesist palmivõsa, siis võib ju jalad kõhu alt välja tõmmata ja need viis minutit varuda, mis hotellist ookeanini kõndimine aega võtab, ning vaadet ei varja enam miski. Ja juhuks, kui kohaliku kaubanduse Sauvignon Blanc prouat ei rahulda, on Kauai maakonna pealinna Lihue kaubandusvõrk vaid poole sõidutunni kaugusel. 

Ühesõnaga, ees ootab kaks kuud paradiisis. Mistap panen praegu punkti, tulevatel päevadel aega kirjutada küllalt. Seniks vaadake otseülekannet me hotelli lähedasest rannakaamerast, leiab menüüst rubriigi “ilm” alt. Eelmiste aastate Hawaii postitused leiab “siltide” alt, nagu ka Hawaii turistide erinevad liigid, mida eelnevatel Kauai-käikudel avastanud olen, ning mida seekordse viibimise ajal täiendada loodan. 

May 30/2021

“Whenever I look at the ocean, I always want to talk to people, but when I'm talking to people, I always want to look at the ocean.” ― Haruki Murakami, Hear the Wind Sing