ESIMENE ÜLLATUS ootas mind postkastis - kutse USA Kodakondsus- ja Immigratsiooniametilt. Tahavad mult Portlandi kontoris sõrmejälgi võtta, standardprotseduur kodakondsuse saamiseks. Andsin taotluse sisse käesoleva aasta alguses, sain korra juba sarnase kutsegi, aga mõni nädal hiljem läks koroona-aplaava lahti ja USCISe (U.S. Citizenship and Immigration Services) töö takerdus. Ma ausalt öelda ei lootnudki selle aastanumbri sees uut appointmenti saada, panin asja enda jaoks kõrvale, ega mul kiiret pole kodakondsusega, alaline elamisluba olemas. Aga näe, kutsuti. Ajastus pole paraku kiita, 31. detsembri hommikul kell 9. Tahaks seda päeva muudmoodi, mõnusamalt veeta, kuid USCISe puhul valiku- ja vingumisvõimalust pole. Antakse käsk, lööd kulpi ja ilmud kohale, või muidu…
Kuna Portlandi on me kodust ca 3 tundi autosõitu üle Kaskaadide mäeaheliku, mis tõenäoliselt tähendab talviselt kahtlasi teeolusid, mõtlesime välja geniaalse plaani. Läheme trucki ja camperiga, päev enne, koer kaasas, ööbime kusagil suurlinna külje all, ja siis hopsti hommikul vaevata ning valutult ametnikega kohtuma. Muidu peaksime ju poolest ööst tõusma ja pimeduses libedaid, lumiseid, käänulisi mägiteid vallutama, õudne.
Ühesõnaga, võetakse sõrmejäljed ja tehakse foto (nagu mult neid enne juba miljon korda võetud poleks, eks, ja mind pildistatud), ja siis jääb vaid oodata kutset intervjuule. Selle tarvis pean väheke tudeerima, aga ühiskonnaõpetuse test, mille sooritamist Ühendriikide kodakondsuse saamiseks nõutakse, on lapsemäng. Või vähemalt see versioon, mis kehtib mulle ja teistele, kes enne 1. detsembrit 2020 avalduse sisse andsid. Uuem versioon on väheke tummisem (lingid mõlemale allpool), aga kah mitte midagi ületamatut. No ja oma inglise keele oskuse üle ma ei muretse, sedagi hinnatakse intervjuu käigus.
TEINE ÜLLATUS tabas, kui Walmartist ostlemast tulles kodus kraami lahti pakkisin. Ma üldiselt üritan Walmarti vältida. Nad ei maksa oma töötajatele õiglast palka ja ei kohtle neid kuigi hästi, ja lõviosa kraamist on pärit… üllatus-üllatus… Hiinast. Aga noh, kui palju on tänapäeval neid suurkaupmehi, kelle kraam ei oleks sealtkandist pärit? Anyway. Walmartide ostusaalide väljanägemine ja kaubavalik on muide üsna erinev, olenevalt osariigist ja poe asukohast. Meie oma siin on nö. paremas otsas, puhas, hästi valgustatud, töötajad ei tundu kah ülemäärases depressioonis ja/või stressis olevat. Ühesõnaga, laon mina siis ostud kodus lagedale ja asun paari riidetükki selga proovima, nende hulgas karvasest fliisist megapehmeid dressipükse, kamoflaazh-mustrilisi. Ei naera! Soetasin need camperis lebotamise tarbeks. Tõmban dressikad jalga, keerutan peegli ees – üks säär tundub kuidagi imelik. Sikutan allapoole – ikka imelik, teisest jupp maad lühem. Mõtlen, et äkki on mul vale poos, kehitan end nii ja naa, ikka lühem, kurivaim. Koorin püksid jalast, panen püksisääred kõrvuti, ja mida ma näen. Ongi üks tollijagu pikem kui teine. (Oi, ma mõtlen tollides, järelikult USAs kodunenud, antagu mulle see kodakondsus pikema jututa kätte! Toll on ca 3 cm.) Noh, samas, 12 dollari eest oleks kahte ühepikkust säärt vast palju tahta?
Ega midagi. Kuna Walmart pole niisama nurga taga, vaid teises linnas, ja püksid ei maksnud varandust, otsustasin neid ise praavitada. Lõikasin ühe sääre lühemaks, asendasin sääreotstes olnud kuuesentimeetrise elastiku kümnesentimeetrisega, mis mul juhuslikult õmblustarvete hulgast võtta oli. Nüüd on püksid ettenähtud pikkusega, lisaks mõlemad sääred lausa ühte mõõtu. Tulevad Portlandi camperi-reisile kaasa, otse loomulikult. Aga ametnike ette pean vist ikka muus riietuses ilmuma kui karvastes kamo-dressides. Oh well…
-----------
NATURALIZATION TEST: 1) Language test. You must demonstrate an understanding of the English language, including the ability to read, write, and speak basic English. Your ability to speak and understand English will be determined by a USCIS officer during your eligibility interview on Application for Naturalization. For the reading test, you must read out loud one out of three sentences correctly to demonstrate an ability to read in English. For the writing test, you must write one out of the three sentences correctly to demonstrate an ability to write in English.
2) Civics Test. Applicants for naturalization with a filing date before Dec. 1, 2020, will take the 2008 version of the civics test. The USCIS officer will ask you up to 10 questions from the list of 100 civics test questions. You must answer 6 questions correctly to pass the test. Applicants for naturalization with a filing date on or after Dec. 1, 2020 are required to take the 2020 version of the civics test. The USCIS officer will ask you 20 questions from the list of 128 civics test questions. You must answer at least 12 of the 20 questions correctly to pass the test.
December 14/2020 Image: Internet
“How ridiculous and how strange to be surprised at anything which happens in life” ― Marcus Aurelius, Meditations
Ma muidugi ei tea kui usaldatav teie riigiamet on aga igaks juhuks kontrolliks telefoni teel appointmenti aja ja koha üle paar päeva enne sõitu. Loll oleks kohale jõudes avastada, et ametnik tegi näpuka ja oli hoopis 30 dec või et 31. lühendatud tööpäev tähendab vaid hommikust vastuvõttu 8 - 10AM.
ReplyDeletePükste loo olen minagi läbi elanud, isegi blogisin eelmine aasta. Tütre kommentaariks silmade pööritamine kui kurtsin valede mõõtude üle: mida sa siis Hiina netipoest ootasid🤪
Julm tütar sul :)
ReplyDeleteNing jaa, vastuvõtuaja- ja koha ülekontrollimine on mu sissejuurdunud käitumismuster siinsete riigiasutustega suheldes. Aga sulle sellegipoolest suur tänu hea nõu eest!
Hiina mõõtudega on ilmselt maailma kõige suurem loterii :D
ReplyDeleteMina näiteks sain sealt kleidi, mis on mulle täiesti paras. Ma ei leia isegi kohalikust kaubandusest kleite, sest ma olen 175 cm pikk ja enamiku sellest moodustab mu torso, mis tähendab, et kõikide riiete vöökohad on mul kuskil rindade all (ampiirlõige on tore, välja arvatud kui rõivaese ei ole ampiirlõikeline...) Aga Hiinast sain ideaalselt paraja kleidi! Mis tõenäosus sellise asja juhtumiseks on? Okei, see on väga lühike, sest 175 cm, aga ma ei kavatsenudki pikka kleiti osta...
Ma olen täiesti rõõmust rõngas su suhtumise pärast Walmarti. OAO! Päris. Südad hakkasid kohe ümber pea tiirlema.
ReplyDeleteSäärte ja varrukate puhul tegijal ju ikka juhtub. Meite kohalikel koha peal toodetud kaubamärkidelgi.
ma nüüd praegu ei leia vastavat silti, aga ega teil ei olnud 2000 Four Winds Chateau Sport juhuslikult? ;)
ReplyDeletevähemalt Four Winds kõlas kuidagi tuttavalt igastahes, Nashville'i uudistes, ja ma ei ole eriti spets muidu automarkide aspektis (kaugesõidu veoautod mõnevõrra välja arvatud), eriti mitte autosuvilate.
:)
Ei, Birgitta, meil ei ole Four Winds camper. Meil on Adventurer.
ReplyDeleteJa ära võta isiklikult, aga mu huumorisoon on siinsete plahvatuste/tulistamiste osas üsna kokku kuivanud.