Double standards

Tallinna Ettevõtlusamet palub kõrvaldada linnapildis välireklaamkandjatel olevad Briti kunstniku, fotograafi ja filmitegija Alison Jacksoni kunstinäituse „Tõde on surnud“ reklaamid, sest see ei vasta reklaamiseaduses sätestatud nõuetele, mille kohaselt ei tohi reklaam olla vastuolus heade kommete ja tavadega. Ettevõtlusamet: „Fotonäituse külastamiseks ja seal eksponeeritud taieste vaatamiseks on igal isikul õigus ja valikuvabadus erinevalt sellest, kui eksponeeritakse avalikus linnaruumis kunstinäituse reklaami ja sellega puutuvad kokku ka alaealised.“ Allikas: Õhtuleht.

Ah soo. Aga see, et avalikus linnaruumis puutuvad alaealised kokku kaheldava moraaliga poliitpürgijate üle-elusuuruste kujutistega, on OK? Mulle isiklikult tundub, et alumisel pildil olevate värviliste latakate eksponeeritud taieste (mitte)vaatamiseks ei ole tänaval kõndivale isikule jäetud vähimatki valikuvabadust, kui isik just silmi kõvasti kinni ei pigista. Ühesõnaga, Ettevõtlusameti arvates on Printsess Diana keskmine sõrm ebasünnis, Eesti poliitikute omad aga mitte. Kuidas, palun? Te ei näe valimisreklaamidel sõrmi? Mina ka ei näe. Aga kas te näiteks elektrit näete? Ei näe. Kuid lamp põleb, kui lülitit klõpsate? Põleb. Novot. Sama ka poliitplakatitega: figurantide keskmised sõrmed muutuvad nähtavaks alles peale valimisi. 

Ja mis puudutab “häid kombeid ja tavasid”, siis… ma ei tea, ma ei vaadanud suvel Tallinnas reklaamplakateid nii hoolega, aga võin mürki võtta, et paljast (naise)ihu siin-seal ikka näidatakse. Mõni autopesula- või kõnniteeplaatide- või õllereklaam vms.

Eks ta ole. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. 
September 13/2019
Images: Internet
“Art should comfort the disturbed and disturb the comfortable.” ― Banksy