Jõulud ja lihavõtted äratavad mus alati pisukese protestivaimu. Vanusega õnneks tolerants kasvab, üha kergem on ristiusku inimestega suheldes hoiduda osutamast talve- ja kevadpühade paganlikele juurtele ning tõsiasjale, et valgus sai igal aastal pimeduse üle võidu ka BC. Ja et munad ja jänesed esinesid loomismüütides ammu enne, kui Kristuse lugu müüma hakkas.
Munadest. Sel aastal ma mune ei värvinud. Pilt on tehtud ajal, mil me veel New Mexicos elasime. Sibulakoortega värvimine on ameeriklaste silmis täielik mustkunst, sain kuhjaga komplimente. Söömise rõõm jäi muidugi teistele, sest mina ja munad, me ei sobi kokku.
Jänestest. Kas teile ei tundu, et lihavõttejänes näeb ohtlik välja? Võiks öelda, et isegi verejanuline? Pean silmas neid jänesekostüümis lastelõbustajaid kaubanduskeskustes ja linnaparkides jne. Hea mitu korda olen sattunud stseenile, kus vanemad üritavad lapsukest pildistamise tarvis jänesele sülle suruda, lapsuke võitleb hüsteeriliselt röökides vastu. Jänes on ootel, hangunult naeratades, esihambad giljotiinina välkumas. Jube. Siinkohal annan punkti kristlastele, kes oma järeltulijaid kinnisilmi Easter bunny haardesse ei usalda: “Should Christian parents allow their children to participate in traditional activities that refer to the Easter bunny? This is a question both parents and church leaders struggle with. There is nothing essentially evil about the Easter bunny. What is important is our focus. If our focus is on Christ and not the Easter bunny, our children will understand that, like Santa Claus, the Easter bunny is merely a symbol.” Link.
April 21/2019
"Easter is the only time of year when it is safe to put all your eggs in one basket."― Unknown
