Pühapäevane keskpäevakohvi Öökullipingil/Mid day coffee on the Owl Bench 

Maja on siinsamas selja taga/Home, seen from the Owl Bench 

Kanjon ja Rahvuslikud Rohumaad /The Canyon and National Grasslands 

PÜÜAN MITTE HARJUDA kohaga, kus me elame. Olen sellest vist varem ka kirjutanud. Mulle tundub, et pole paslik säärase ilu ning avarusega harjuda. Aga kipud ometi! Seda, mida hommikul üles tõustes, õhtul magama minnes ning pluss see vahepealne aeg näed, kipud ju vägisi iseendastmõistetavana võtma.

Täna hommikupoolikul läks Paul Kanjonisse omi asju ajama, jäi mitmeks tunniks. Tegin kohvi. Kõndisin (tass, binokkel, fotokas kaasas) majast väheke eemale, Öökullipingile istuma. Ümberringi imevaikne, kampsun osutus täitsa kasutuks. Võtsin varbadki paljaks. Kümned ja kümned põõsalinnud olid ainukesteks rahurikkujateks muidu unisel keskpäeval. Selle aasta esimese sisaliku sain kah kirja - päike kütab kivid juba üsna kuumaks.  Veebruar?!
Feb15/2015
------------
It has been wonderfully warm and calm Sunday today. Is it really February?!
Feb15/2015