HAPUKAPSAST olen vaid mõnel korral ise teinud. Vene ajal paar satsi, ja nüüd on teine Oregoni kapsategu purgis. Mina lõikasin, Paul tampis. Internetist pidin enne järele vaatama, nipid olid meelest läinud, aga Salme Masso aitas. Kohalikud (ameeriklaste) kapsa-saidid on klassikalisest Eestimaisest kapsateost sama kaugel kui Kuu Maast. Hapendamisest on raketiteadus tehtud, või siis vastupidi - puudub elementaarne A ja B nagu vähene soolakogus ja puust pudrunui tampimiseks jne. Mul on siin muide paar saksa juurtega tuttavat prouat, aga ka nemad pole ise Sauerkrauti teinud.

Ühesõnaga. Kohe esimene tegu õnnestus meil Pauliga hiilgavalt. See juba söödud ja unustatud. Edu innustab. Panime kohe ka teise satsi käima, ning sattusin kapsa-värki mainima oma Las Crucese sõbrannadele. Mispeale nemad läksid ütlemata elevile ja tänaseks asi niikaugel, et olen andnud lubaduse Cruceses ühepäevast hapukapsa-töötuba juhatada. (Me Pauliga nimelt võtame märtis/aprillis kolmenädalase New Mexico reisi ette). Üritusele panid prouad nimeks Kreative Kraut Day - Loomingulise Kapsa Päev. Õigekirja väänasid meelega, et Kraut'iga Kenasti Kokku Klapiks. Kusjuures, nimi vihjab me 2013 aasta sügisesele Loomingulisele Kõrbepäevale (Ladies Creative Day In The Desert)

Ega midagi, pöidlad pihku, et ma Kapsapäeval eestlaste kui haupkapsarahva lippu kõrgel suudaksin hoida, rohelisemast rohelise kapsameistrina. Eks pean veelkord Salme Masso soovitused üle lugema, et miskit kahe silma vahele ei jääks. Ja omad kapsakivid pean Oregonist kaasa võtma, neil seal New Mexico kõrbes ju vaid liiv ja kaktused.
Feb/10/2014