Mul on ennegi juhtunud, et reisides lööb pea selgeks. Et vaatad end ja teisi värske pilguga. Või teed otsuse, mis juba jupp aega tegemist oodanud. Seekord tegin sellise: tuleva aasta alguses saab 5500-st kinnine blogi. Mõned postitused tulevad siin veel avalikud, erilist kiiret mul ukse kinnipanekuga pole, kuigi sean tasapisi juba nimesid ritta, kellele kutseid saata, kui custom readers variandile üle lähen.
Ah et miks nüüd äkitselt sedasi, küsite. Miks kinnine blogi. Vastus: ma ei soovi enam võhivõõraid/anonüümseid inimesi lugejaiks. See aeg sai ümber. Pealegi, kinnise blogi idee pole sugugi värske, pidanud olen säherdust plaani ennegi, viimati umbes aasta tagasi, kui mälu ei peta. Tõsi, toona mängisin mõttega, et jätan 5500 avalikuks, kinnise blogi teen lisaks. Tänaseks olen meelt muutnud. Jääb üksainus veebipäevik, kutsutud lugejatega.
Põhjustest veel. Võitlen teadupärast juba aastaid vaatenurgaga “kui pead avalikku blogi, annad lugejaile jahiloa, igaüks võib tulistada nii kuis süda lustib ja laskemoona jagub”. Iseenesest on võitlus suhteliselt tulemuslik olnud, vähemasti nii tundub mulle endale. 5500 kommentaarium püsib selline, nagu näha soovin (loe: saan peaasjalikult positiivseid emotsioone). Samas hakkab mullegi lõpuks kohale jõudma, et jah, nii täpselt ongi, et avalik blogi/blogija püsib avalikkuse meelevallas. Lisaks eeldatakse, et avaliku blogi kommentaarium peab väitlusklubi mõõdu välja andma. Mina, paraku, kirjutan võrgupäevikut enamjaolt selleks, et end väljendada, mitte selleks, et väidelda.
Tehnilisest poolest kah pisut. Plaan järgmine: tahan oma lugejate puhul teha linnukese vähemasti ühte kahest kastist: a) mõttekaaslane, b) minu suhtes valdavalt heatahtlik. Lisaks kinnise blogi elementaarne tunnusjoon: tahan inimesi, keda lugema kutsun, tunda, olgu siis reaalselt või virtuaalselt.
Et krüptiliseks ei kisuks, kaardid lauale. “Võtmed” kinnisesse blogisse jagan kõigile mu reaal-elu sõpradele ning headele tuttavatele, kelle kohta tean, et nad 5500 loevad. Neile sõpradele ja headele tuttavatele, kes loevad minu teadmata: kirjuta mulle eppharmon@gmail.com, saadan kutse, kui blogi lukku panen. Virtuaal-tutvuskonnaga saab sedaviisi olema, et lugema kutsun kõik blogijad, kes 5500 paremas veerus ära märgitud, pluss veel mõned veebipäevikute omanikud, keda mulle meeldiks külas käimas näha. Pluss väike peotäis heatahtlikke kommentaatoreid, kellega ühel või teisel ajajärgul blogisabades pikaajalisem, mõnus suhtlus tekkinud. Kuidas neile võtmed saata, on iseasi. Andke endast märku?
Et siis sedaviisi jah. Uuel aastal uutmoodi.
Pildil: Lilli nuusutab greipfruuti. Palm Springs, California.
Detsember 17/2024
“Travel far enough, you meet yourself.” ― David Mitchell, Cloud Atlas
Noh, nüüd ma siin kahetsen et ma ei ole iga kord kommentaari jätnud, kui vaid mõte tuli, vaid aina edasi lükanud. Aga kui võtmeid üle jääb, siis ma paluksin ka ühte ja luban seda kenasti ikka hoida ka!
ReplyDeleteSaan hästi aru, miks selle otsuse tegid. Mina kahjuks blogjate, kommenteerijate ega muidu tuttavate hulka ei kuulu, seega edaspidi lugema ei pääse. Tahtsin vaid tänada võimaluse eest, et seda seni aastaid naudinguga teha sain. Mulle meeldib Su eneseväljendusoskus ja maailmavaade. Eriti põnevad on olnud koera ja USA igapäevaelu puudutavad postitused. Need on minu oma elust niivõrd erinevad, et on avardanud oluliselt maailma ja rikastanud mu teadmisi. Aitäh!
ReplyDeletesama, aitäh:)
DeleteJah, just. Oled lisanud kujutlusvõimele vunki ja hommikukohvile vürtsi! Aitäh!!
DeleteJään hoidma virtuaalseid pöidlaid ja soovin head teed.
Mina loeks küll hea meelega edasi, kui lubad :). Ehkki blogija pole, aga olen püüdnud ka mitte anonüümne olla :)
ReplyDeleteMina omakorda tänan südamest kenade tänamiste eest!!
ReplyDeleteVõtmete osas. Mul on tõesti kahju häid lugejaid kurvastada, aga jään selle juurde, mis postituses kirjas. Vastasel juhul poleks blogi lukkupanekul ju mõtetki :)
Otsisin ükspäev Ritsiku meiliaadressi ja leidsin meie eelmiseaasta lõpu ühise kirjavahetuse, kus lubasid (peaaegu), et 2024 aastal teed kinnise blogi. Ja näed, tehtud ta saabki. Kuna olen siin paremal kirjas, siis saan aru, et lugema kutsutakse ja tänan ette.
ReplyDeleteJah, lubasin (peaaegu).
DeleteJah, kutsutakse, ja võta heaks :)
Kinnises blogis on kõik postitused nähtavad ainult neile, kes lugema kutsutud.
ReplyDeleteHarv kommentaator, heatahtlik, sooviks ka pääsu sooja tuppa kui uksi sulgema hakatakse :)
ReplyDelete"... pääsu sooja tuppa" :) :)
DeleteNell, sind ma tunnen. Saada mulle e-mail, siis tean, kuhu võti jätta.
Tänan heade soovide eest, ja Lillikene tänab pai eest :)
ReplyDeleteKelle tuba, selle luba.
ReplyDeleteMa omalt poolt luban, et istun viisakalt nurgas.
Väga kena portree, Lilli Ja Suur Apelsin :)
No kuule, nurgas istumisest pole keegi rääkinud :)
DeleteAga portree on kena tõesti.
Tervislikel põhjustel :/
DeleteLilli on nunnu - kas greibiga tutvumine piirdus nuusutamisega või oli huvi suurem?
ReplyDeletePS uudisest saan aru, kuigi veidi kahju on, ma kahtlustan et ühe postituse kommentaarid rikkusid mu võimaluse heatahtlik kommentaator olla...
Lilli on nunnu jah. Aga greip huvitas teda mitte kui puuvili, vaid kui pallisarnane asi :)
DeleteEi, tolle postituse kommentaarid ei rikkunud su võimalusi. Ma sain sust tookord üsnagi aru, ja sa ei olnud pahatahtlik. Saada mulle e-mail, et teaksin, kuhu võtit saata.
Kas võib ka sissepääsu taotleda :)
ReplyDeleteAbsoluutselt võib. Tunnen sind juba ammusest ajast, olgugi, et vaid virtuaalselt. Ole hea, saada mulle e-mail.
DeleteOi kui kahju! Ootan alati huviga su postitusi, eriti Kauai- ja muid reisilugusid 😊
ReplyDeleteSoovin palju edu, häid pühi ja head uut!
Palju tänu heade sõnade eest, samad soovid sullegi!
DeleteEnese eest peab hea seisma ja oma sisetunnet kuulama, tunnustus selle eest.
ReplyDeleteMul pole õrna aimugi, kas ma ka piisavalt tuttav olen, kindel aga, et mitte väga sage kommenteerija. Kui siiski võimalus antakse, naudiksin suures tänumeeles koos Nelliga sooja tuba ning istuks viisakalt ja karta on, et sama vaikselt kui seni, nurgas edasi.
Kuukala aka Age Viljandist
Kuukala, sa oled täiesti piisavalt tuttav. Ole pai, pane mulle e-mail teele.
DeleteMa olen päris kaua lugenud ja kahju luku taha jätmisest :( Aga ise blogi ei pea, olen 3x alustanud, no ei ole seda oskust oma elust kirjutada... Kui jääb mõni võti üle, siis loeksin tegelikult hea meelega, inglismaalt Alice pani kunagi oma blogi kinni ja tegelikult on jubepõnev elust mujal maailmas kuulda, ise ju igale poole ei jõua , ammugi siis elama.
ReplyDeleteVahepeal mul ei õnnestunud kusagile praktiliselt kommenteerida, nüüd uue arvutiga uues töökohas on seis parem. Ma arvan, et eelmine tööandja oli lihtsalt selline keda blokiti.
Anu, anna andeks, ma näin iseendalegi veidi imelik siin sedasi vaheldumisi "jaa" ja "ei" öeldes. Aga nagu mainisin, blogi kinnipaneku põhjus ongi justnimelt asjaolu, et tahan oma lugejaid mingilgi määral tunda. Saan aru ka sellest, et kauaaegseile lugejaile tundub, justkui me tunneksime teineteist, paraku see on ühepoolne. Mistap sulle pean kahjuks ära ütlema. Ehk kohtume hiljemgi, kusagil mujal blogsfääris, kellegi teise veebikodus. Ja aitäh sulle endast märku andmast, ma väga hindan kõiki heatahtlikke lugejaid, kes mind jälginud.
DeleteHm. Ma ei oska selle peale muud kosta, kui et just sääraste kommentaaride pärast ma 5500 kinniseks teengi. Millal teen, ja kuidas enne kinnipanekut lugejatega suhtlen, see on minu kui blogiomaniku otsustada. Soovitusi vastu ei võta, ka heatahtlikke mitte.
ReplyDeleteMa enda arvates põhjendasin vägagi selgelt ja viisakalt, miks ühed saavad pääsmed, ja teised mitte. Ja miks ma blogi kinnipanekuga ei kiirusta. Puust ja punaseks: sest ma tahan, et heatahtlikud lugejad, keda TUNNEN, aga kellest ma ei tea, et nad 5500 loevad, saaksid võimaluse endast märku anda. Oma e-maili lisasin samuti, sest märkuandmine ei pea siin avalikult toimuma, kui keegi kahtleb, kas on piisavalt tuttav või ei. Minu seisukoht on, et blogi nö. hoiatamata lukku lüüa on nimetet sõprade-tuttavate suhtes ebaõiglane. Kui see sind muigama ajab, on see sinu probleem, mitte minu.
p.s. Kui siia veel sarnases "heatahtlikult muigavas" stiilis kommentaare peaks laekuma, kustutan otseteed.
p.s. Jutuksoleva kommentaari on autor kustutanud. Kaalusin ka enda vastuse kustutamist, aga las jääda pealegi üles.
DeleteMuide, blogi lukkupaneku uudise peale näib, et mõni teinegi troll on ajaloohämarustest välja ilmunud :)
Tänan võimaluse eest veel esimesi sissekandeid lugeda, kus igast lausest õhkub siirast õnne ja armastust. Olen praegu pulmadeks ettevalmistamise juures, ja nii tahaks näha seda imekaunist pulmakleiti, mis tundub olevat tõeline Eesti käsitöö pärl. Sa tuunid küll oma riideid, aga kleidi tegi ilmselt keegi tuttav?
ReplyDeleteIse tegemine on vist paha enne, ja selline töö usaldatakse absoluutsele meistrile.
Ja kui juba küsimiseks läks, millised kunstiprojektid viimastel aastatel eriti südamelähedased olnud on?
Aga võta heaks! Õnne ja armastust jagub meie majas tänaseni.
DeletePulmakleidist. Tseremoonia oli ülal kõrgel, Orelimägedes, ilm külm, seljas: pikk paksem seelik, kamps, sall, lambahanka imiteeriv lühike kasukas, nöörsaapad. Kõik valget värvi. Seelik õmbleja tehtud, muu kraam Humanast. Saapad ostsin poest, värvisin ise valgeks.
Pulmapäeva õhtu: Värvikirevast Missoni kangast liibuv maxikleit ja boolerojakk. Kangas ühest Tallinna kangapoest (maksis väikese varanduse), meisterlik õmblustöö ühelt mu tuttavalt õmblejannalt.
(Mina ausalt öeldes ei usu, et pulmakleiti ise teha ei või, kuigi mõningal määral olen mõneski asjas ebausklik.)
Kunstiprojektid on viimastel aastatel paraku unarusse jäänud.
... mitte "lambahanka", vaid "lambanahka" :)
DeleteNo näed siis, tarvitseb mul vaid paar päeva blogidest eemal olla, kui juba igast uuendused platsis.
ReplyDeleteMa default nimekirja ilmselgelt ei pääse aga kui tunned, et ma lugeja/kommenteerijana su privaattoas võiks edasi käia, oleks mul vaid hea meel. Kui ei, siis tänud mõnusate lugemiselamuste ja huvitavate arutelude eest!
Võti mu privaattuppa ootab sind :)
DeleteAnna palun e-mailiga teada, kuhu saata.
Tere, mina olen lugenud suure huviga ammusest ajast, kahjuks ei ole kommenteerinud ja ilmselt seetõttu ka võtit ei saa; kui huvitab, on mulmuidu paar käsitööblogi -- Mari Marike teeb käsitööd ja Lapimaa, kuid olude sunnil olen teinud viimastel aastatel vähe ja harva postitanud, varem olin väga aktiivne. Kuid enne, kui lukku läheb, kas võiksite vastata, kas mul on õigesti meeles, et osava õmblejana tegite keemiaravi mütse või rätte? kui jah, kust neid leida võiks? igal juhul kõike head edaspidiseks, suured tänud nii palju aastaid nii head blogi ka jumala võõrastele huvitavalt pidamast ja ehk võiks mõni päevakajaline postitus siiski vahel ka avatud olla :)
ReplyDeleteAitäh tsunfikaaslasele (käsitöö) kenade sõnade eest!
DeleteMütsidest, mida õmblen, pole ma, tõsi küll, ilmaski mõelnud kui keemiaravi omadest, kuigi jah, sobivad ka selleks. Minu mütsid lähevad eelkõige rõõmsamaks otstarbeks: matkajatele, jalgratturitele, ronijatele. Müün neid ainult siin kohapeal, käest kätte.
Blogist. Paraku lähevad kõik postitused kinniseks. Mu eesmärk on lugejate arvu oluliselt vähendada, pluss kõiki lugejaid isiklikult/kogemuspõhiselt tunda.
Bloggeris minu teada ei saagi nii teha, et osa on kinni, osa lahti.
DeleteSaada siis mulle ka... ähk näed meiliaadressi ära?
Mul on su meiliaadress täitsa olemas. Pealegi, sa oled ju mul sellessamuses parempoolses veerus, kes nagunii võtme saavad :)
DeleteBloggeril olla (olnud) mingi tüsilik süsteem, mis üksikuid lehekülgi kuvada annab, aga ma seda teed ei lähe(ks) nagunii. Liig keeruline oleks otsustada, milline postitus kinnine, milline avalik. Ja avalike puhul peaksin taas trollide ja stalkerite peale mõtlema, väsinud sellest. Tahan uuest aastast teistmoodi :)
Vabandust, ilmselt ajasin kellegi teisega segamini. Suured tänud vastamast!
ReplyDelete