You have a message

 

Katarina juures oli kokkulepetest ja nende ülekinnitamisest juttu. Teisisõnu, (nuti)telefoni kasutamisest. Mispeale mul tuli tahtmine rääkida, kuidasmoodi minul selle asjaga on. Igaks juhuks rõhutan, et järgnev jutt pole skaalal õige/vale - ma lihtsalt kirjeldan enda harjumusi, ja see, et need kellegi teise omadele risti vastu käivad, on täitsa normaalne. Inimesed, teadagi, on erinevad. Ühesõnaga, aitab sissejuhatusest, hakkame pihta. 

Mu Eesti-elu ajal oli sõprade hulgas käibel legend stiilis „kui Epule helistad ja esimese kolme-nelja sekundi jooksul oma kõne eesmärki kuuldavale ei too, viskab ta toru hargile.“ Noh, nii hull asi nüüd kah vist ei olnud, aga tõsi ta on, et minu puhul on tegemist telefonisuhtluse veendunud vaenajaga. Nutitelefonide areenile ilmumine süvendas toda vaenulikkust veelgi. Jah, mul on nutiseade. Venitasin soetamisega nii kaua, kui vähegi andis. Aga seadme omamine ei tähenda, et ma seda sihipäraselt (loe: tavakodaniku kombel) kasutaksin. Näiteks jätan telo tihtipeale koju, kui välja lähen, ja kui ka ei lähe, vedeleb aparaat sellegipoolest nukralt kusagil lauaserval, heli maha keeratud. Rutiinsel päeval heidan vaid korra ekraanile pilgu, no mõnikord ka kaks-kolm korda päevas. Kui mingit asjaajamist vms, siis muidugi tihedamini. (Selgituseks niipalju, et nutitelefoni ma netis surfamiseks, blogimiseks, panganduseks, meilide saatmiseks jms ei kasuta.) 

Kui nüüd Katarina juures mainitud teema, kohtumiste kokkulepete juurde tulla, siis mina ei tunne vähimatki vajadust kindlalt paika pandud kohtumisi üle kinnitada. Ei oota seda ka teistelt. Enne trehvmist ühenduse võtmine toimub minu maailmas vaid juhul, kui üks või teine osapool miskipärast kohtumise ära peab jätma. Ja ma absoluutselt ei talu seda praegusajal nii levinud... kuidas öeldagi... käe kõril pulsil hoidmist, sõnumite vahendusel. No toome näiteid kah. Olen kellegi, kes elab must 15 minuti autosõidu kaugusel, külla kutsunud - ütleme, et kella viieks pärastlõunal. Kell 4:45 saadab ta mulle sõnumi, et hakkab tulema. Kulla inimene, mida ma selle infoga peale peaksin hakkama? Mis eesmärki see teenib? Lihtsalt, et saaks telefoni näppida? Või võtame veel hullema variandi. Ootan suuremat hulka külalisi. Viimane tunnike enne saabumiseks kokku lepitud aega on, arvatagi, täidetud mõningate kiirete ettevalmistustega. Ja siis hakkab sõnumeid lendama. „Varsti näeme!“ või „Just startisime, kohal kokkulepitud ajal!“ või muud sarnast. Üldiselt jätan niisugustele teadetele vastamata, sest käed-jalad niigi tööd täis. No ma ei tea... kas tulijad tõesti arvavad, et mul enne suuremat sorti olengut muud teha pole kui klaviatuuri näppida? Või olen ma ainuke laisk ja lohakas perenaine, kel viimne kui üksikasi tund enne pidu paigas pole, mistap ei leia aega „telefonivalves“ olla? Või on kõik ülejäänud nii osavad, et ühe käega katavad lauda ja segavad potis podisevat rooga, ja teises käes on telefon, et teel olevate külalistega katkematut sidet pidada? Õnneks olen siin viimaste aastate jooksul lähemad sõbrad/sugulased päris kenasti välja koolitanud - teatakse, et Epp ja telefon pole kokku keevitatud. Pidu X päeval, Y kellaajal, teelolekust kuulutada pole vaja. Kui äkitse selgub, et tulla ei saa, või õnnetul kombel teele jääd, autorike või midagi, vot siis anna teada, viimatinimetet juhul organiseerime abiväge.

Muidugi, mõistliku inimesena teen ka erandeid. Halvad tee- ja ilmaolud, väga kaugelt tulijad, igasugu muud ekstreemsed juhud - noil puhkudel on „hakkasime tulema“ sõnumid minu silmis õigustet. Sellegipoolest ei saa jätta imestamata, kuidas inimesed nii umbes paar- kolmkümmend aastat tagasi oma kohtumised ja kohtamised tehtud said, ilma nende kompulsiivsete „hakkan tulema“ ja „kohe varsti olen kohal“ ja „just praegu pöörasin su väravast sisse“ sõnumiteta. Müstika. 

July 28/2023                                                                                 Image: Internet

“Smartphones are miracles, and they’ve turned us into gods. But in one simple respect, they’re primitive: you can’t slam down the receiver.” ― Richard Powers, Bewilderment