Kui sa juhtud olema saksa lambakoera kaasomanik ning teine omanik juhtub kodunt ära olema, näiteks pikemas komandeeringus, siis juhtub see, mis juhtuma peabki: kõneksolev saksa lambakoer eeldab, et sa lõbustad teda kahe eest. Aga kui sa üksiti juhtud olema remondilainel, näiteks seinu värvimas, siis on raske, et mitte öelda võimatu looma ootusi sajaprotsendiliselt täita. Minul ongi parasjagu säärane keeruline olukord käsil. Mistap ei jää muud üle, kui panna pea tööle, läheneda asjale loominguliselt, pakkuda koerale ebatraditsioonilisi ajaveetmisvõimalusi, muuhulgas iseteenindusega õhtusöögid. Asi käib nii: võtan Lillikese õuekennelist välja, käsutan majaesisele muruplatsile istuma ja paigal püsima. Seejärel külvan õhtuse normi koerakrõbinaid laiali, kogu rohuala ulatuses. Loomal muidugi sülg juba jookseb, Pavlov ja kõik see muu, aga ma piinan teda veel natuke, lasen pisut oodata, enne kui nö. laua taha luban. Lilli paneb seepeale nina maha ning enne koonu ei tõsta, kui viimnegi krõbin muru seest kõhtu toimetatud. Ja minul on umbes tunnike hooleta, saan toas toimetada, läbi elutoa akende püsib koer nägemisulatuses kah. Ega tal tegelikult peagi silma peal hoidma. Nagu piltidelt näete, on Lilli pika lõa otsas, kuna kohe sealtsamast muruplatsi äärest algab ju kanjon. Seal liigub teadagi igasugu põnevaid elukaid, väiksemaid ja suuremaid, kes Lillis huvi võivad tekitada, isegi kui püha tegevus, söömine, käsil. Kolmandal fotol on proual kõht täis, kenitleb teine niisama, naudib pealelõunat.
Et jah, kui ma söögi traditsioonilisel moel, kausiga ette annaks, siis manustataks roog paari minutiga, misjärel vaadataks mulle nõudlikult otsa, et kas täna midagi huvitavat kah tehakse, kuigi hommikul on pikalt kanjonis jalutatud ja keskpäeva paiku perenaisele aiatöödel abiks oldud. Ja üleüldse, koerapsühholoogia alased allikad väidavad samuti, et looma ajule ja tujule mõjub hästi, kui ta ise toitu "jahtima" peab. Fast food versus slow cooking, või midagi sinnakanti.
April 19/2022
“Food is not simply organic fuel to keep body and soul together, it is a perishable art that must be savoured at the peak of perfection.” ― E.A. Bucchianeri, Brushstrokes of a Gadfly
Kena roheline muru. On see kevadest tulenev või tegelete agaralt muru kastmisega. Ma õppisin alles üle Atlandi kolides, et muru kastetakse. Esimene aasta imestasin, et miks meil na kollaseks kiskus kui naabreil roheline - siis too valgustaski, et muru "peab" kastma. Üldiselt olen selle koha pealt lohakas, lasen pikemaks kasvada, siis pole vaja rohkem kui korra nädalas niisutada, et päris maha ei kõngeks.
ReplyDeleteEelmine nädal oli meil ehmatus kui lasin momendiks koerad enne magama minekut ilma rihmata õue sirtsutama. Pisem kurivaim märkas neli maja edasi skunksi ja kadus kui välk, ma pidin südari saama. Jooksin järgi ise juba ette kujutades kuidas pean koera mitmeks päevaks garaazhi paigutama. Õnneks haisuloom jõudis enne naabri võrkaia alt vehkat teha kui peni jaole sai.
TT, muru on roheline tänu aastaajale, kastmissüsteemi lülitame sisse kusagil maikuus. Siin kesk-Oregoni kõrbes ongi praegu käsil ainuke nn. looduslikult roheline aeg aastas, kestab umbes kuu või poolteist.
ReplyDeleteKui murukastmisest laiemalt rääkida, siis ma tegelikult eelistaksin üleüldse kastmisvaba majaümbrust, meil siin USA lääneosas pole vett raisata. Õnneks on meie kodu murulapikesed väikesed, see üks, pildilolev, kanjoni poolses ääres, ja kaks väiksemat maja teises küljes. Ning jaa, niita pole tõesti mõistlik liig tihedasti, madal muru nõuab rohkem niisutust.
Aga mis skunksidesse puutub, siis sa ei kujuta ette, KUIDAS sul vedas, et su koer haisuloomaga kokku ei puutunud…. Mul eelmine koer sai skunksilt täismõõdus sahmaka otse näkku, ja ma parem ei hakka kirjeldama, kui palju vaeva ja aega selleks kulus, et lõhnast lõplikult vabaneda. Ma tookord ei proovinud, aga räägivad, et koera tomatimahlaga pestes saab skunksihaisust suht edukalt lahti.
Sugulase koer sai sahmaka. Tema kinnitas peale kastitäit tomatimahla, et see meetod ei tööta.
DeleteOk, aitäh, hea teada. Tomatimahl kui imevahend skunksihaisu vastu on siis üks järjekordsetest linnalegendidest ilmselt.
ReplyDelete