Külalised

 

Aga palun väga, siin on teile tõestus fotomaterjali näol, olgugi et kehvakese, et kui väga kaua kodunt ära oled, kolivad uued elanikud sisse. Kaks kuud Kauail, ja ennäe, koiotid nii julgeks muutunud, et tulevad lausa päise päeva ajal terrassiukse ette, aiatiigist janu kustutama. Noorukesed teised, pakun, et 8-11 kuused. Mine võta kinni, miks need kaks kanget selli omapäi ringi hulguvad, vanematest/karjaliikmetest eraldi. Lausa kahju oli minema kõssitada, lasksime külalistel enne janu täis juua, alles siis kargasime kätega vehkides uksest välja. Kogu lugu juhtus paar tundi pärast me kojunaasmist, Lilli oli õnneks boardingust koju toomata. Ei usu hästi, et ta külaliste üle rõõmustanud oleks. Ma Lillikesest kirjutan ükspäev eraldi postituse, et kuidas siis temal need kaks kuud kulgesid.

Nii et jah, me lõpuks kodus. Toibume tasapisi. Või noh, toibume niipalju kui võimalik, sest Pauli vanem vend ja vennanaine sõitsid meile nädalaks Idahost külla logistilistel põhjustel pisut varem, kui esialgselt kavas oli. Niipalju siis meie üllast plaanist peale lõbusat saare-elu tervislikumat eluviisi harrastada (loe: veinipaastu teha). Ainuke erinevus, et palmi-varju või ookeaniveere asemel keerutame nüüd klaase näpu vahel kanjoniserval, kadakate all. Raske on see elu, ma ütlen, raske.
 
Kodune purukuiv kõrbeõhk tekitas kah paraja shoki, tuleb jälle kreemipotsikud ja ninasõõrme niisutajad välja otsida. Ilmselt sellesamase shoki tõttu peame plaani mõne nädala pärast camperile hääled sisse lüüa, et taas Vaikset ookeani väisata, sedakorda kodu-osariigis, Oregonis. Meil ju suure veeni ainult paar tundi autosõitu, iseoma laiskus, et pole tihedamini teispoole mägesid asja teinud. Ja kui ma nüüd tääääitsa aus olen, siis… noh, mitte et me niipea veel kolima hakkaks, aga peale Kauai vaimustavat kliimat on kodupaiga vahetamise mõte taas kord pinnale ujunud, kõrbekuivusest pääsemiseks. Nii et miks mitte Oregoni rannikul ka selle pilguga ringi vaadata.
 
Anyway. Ma lähen nüüd lõunat valmistama, meil on külalistega köök päevade kaupa ära jagatud, täna on minu ja Pauli kord. Kartulipuder hakkliha ja praesibulaga, magustoiduks jäätis praetud banaanide, mündi, maasikate ja tumeda shokolaadiga. Kui aega saate, astuge läbi, toitu jagub.

August 04/2021

“Plan your guest list carefully. That is the key ingredient to any memorable gathering.” ― Annie Falk

3 comments:

Lendav said...

Oh, küll tuleks, kui seda ookeani vahel poleks!
https://m.soundcloud.com/leenupill/j-r-laul-ennekuulmatust

Leevike said...

Ma saan aru et teil seal kombeks nagu Eestis suuremat lõunat süüa, kas õhtusöök on samuti nö praad+ magustoit?

Epp said...

Leevikesele: USA klassikalised toidukorrad on: breakfast, lunch, dinner, supper.
Dinner (lõunasöök Eesti mõistes) on päeva tõhusaim toidukord, üldistades võib jah öelda, et praad + magustoit.
Breakfast on Eestiga enam-vähem sarnane, kellele praemuna ja peekon, kellele müsli ja puuviljad vms.
Lunch… see on keerulisem loomake. Klassikaline lunch on võileivavärk, või lihalõigud ja salat näiteks. Aga lunch flirdib mõnes peres/kohas hommikusöögiga (brunch) ja mõnes lõunasöögiga (late lunch/early dinner).
Supper, kui seda üldse süüakse, on väga kerge eine, snäkid vms, õhtustel pidudel populaarne.

Kõik need 4 söömaaega varieeruvad muidugi pereti ja regiooniti jne. Meie kodus on nii: kerge hommikusöök peale esimest kohvi, seejärel brunch kella 10 paiku, lõunasöök 3-4 ajal. Õhtul söön mina veel ühe tugevamat sorti eine, Paul miskit väga kerget, kui üldse.