HOBUSENÄOGA DIANA, IDIOOT, JA TEISI KOMPLIMENTE.
Blogis, mida jälgin... pidage. Juba ei tea mitmendat postitust alustan nende sõnadega. Mis see muud näitab, kui et on kena peotäis blogisid, mis mulle mõtteainet annavad. Anyway. Hakkame uuesti. Blogis, mida jälgin, oli paar päeva tagasi postitus naiseilu teemal, ühes kommentaaridega. Täpsemalt, juttu oli möödunud nädalavahetuse, vaat et terve käsiloleva aasta kuulsaimast pruudist, Meghan Markle'st. Võeti uljalt ette ilus/inetu skaala ja asuti värsket Sussexi krahvinnat paika panema. Kohtuotsused kõikusid täielikust kaunitarist trailer trashini. Viimase peale kergitasin kulmu, aga andsin andeks. Et vast on kommenteerija seda väljendit kusagilt Hollywoodi filmist kuulnud ja kasutab nüüd igal sobival ning sobimatul juhul, tähendust teadmata. Või siis on tema jaoks kõik ameeriklased trailer trash. See selleks. Loogiline, et ei pääsetud ka Harry ja Williami kaasade, Meghani ja Kate'i võrdlemisest. Et kumb on ilusam. Ja siis see pomm plahvatas – kommentaar, mis mind käesolevat postitust kirjutama tõukas: „Kate'i ilusaks nimetada on ilmne liialdus. Aga noh, ka hobusenäolist Dianat peeti iluduseks“.

Mul, teate, kukkus lõug põlvini. Niipalju kui mina aru saan, on jutuks olevas blogis kommenteerimas enamjaolt naisterahvad, enamjaolt vanuses ca 25 kuni ca 40. Täiskasvanud inimesed. Parimas õitseeas naised. Mõistust peaks juba nagu jaguma, kanget elukibestumust ei tohiks justkui veel olla. Aga sellegipoolest vaatas mulle must valgel vastu väljend „hobusenäoline Diana“ (jutt käib arusaadavalt Williami ja Harry emast, printsess Dianast). Vahemärkus: ma ei pea end mingil moel Ühendkuningriigi esiperekonna fänniks, seda mitte, samas pulma-elevus pakkus muude uudiste mustal taustal (järjekordne ohvriterohke koolitulistamine USAs, Trumpi igapäevased nõmedused jne jne) vägagi teretulnud hingamispausi. Pruut! Peigmees! Ilusad noored armunud inimesed! Nii nunnu ju.

Mulle hirmsasti meeldib (ning olen seda vist siin blogis ennegi kasutanud) üks Madeleine Albright'i ütlus: „There is a special place in Hell for women who don't help other women.“ Seda võib antud kontekstis mugandada näiteks niimoodi: there is a special place in Hell nende naiste jaoks, kes oma suguõdesid retsivad, verbaalselt või muul moel. Ega ma ei ole ise ka sellest patust puhas, kui aus olla. Väljendid nagu „õel mutt“ või „nõme tibi“ on teinekord, õnneks küll mitte tihti, minugi sõnavaras. Kuid kuna loll on see, kes vabandust ei leia, siis osutan, et kasutan antud omadussõnu tulenevalt  persooni isikuomadustest ja/või tegudest, mitte väljanägemisest. Meenub üks USA relvavägivalla-teemaline postitus, kus jõuetus vahkvihas teise inimese (seekord küll meesterahva) küünikust idioodiks tituleerisin. Sest ta mõtleb teistmoodi kui mina. Ja ta mõtteviis on minu arvates ta kaasmaalastele eluohtlik. Aga jätame need mehed praegu, eks ole. 

Mkmm, ma ei ole sugugi seda meelt, et naisinimeste vahel peab sajal juhul sajast valitsema solidaarsus, ja et meie, naised, peaksime sookaaslasi pimesi usaldama ja/või toetama. Näiteks teatud tüüpi suguõed on selgapussitamise meistrid, nende vastu on raske tolerantne olla, kas pole. Aga teise naise välimust avalikult maha teha, olgu siis tegemist Suurbritannia printsessi või naabri Maaliga? Trailer trash?? Hobusenägu??? Siinkohal saab minu mõistus küll otsa. Kuidagi kurvaks teeb. Ma ei tea, võib-olla peaks mahategijatele hoopis kaasa tundma - küll võib kole elada olla, kui seestpoolt nii kole oled. Ja paraku ei aita sel puhul ei meik ega solaarium, ei geelküüned ega tuunitud kulmud. Isegi plastiline kirurgia vist mitte.
Image: Internet
May 22/2018
“Beauty is only skin deep, but ugly goes clean to the bone.” ― Dorothy Parker 
&
“I'm tired of all this nonsense about beauty being only skin-deep. That's deep enough. What do you want, an adorable pancreas?” ― Jean Kerr