MEIL, KUJUTAGE ETTE, OLI TÄNA HOMMIKUL KAKS KOIOTTI EESÕUE MURUL.
Oot, kuidas selle õigekirjaga on? Kas kaks koiotti, kaks koiotit või kaks koioti?
Anyway. Kella üheksa ajal tulen mina maja tagumistest ruumidest, ja Paul, silmad suured kui tõllarattad, teatab mulle, et peletas napilt minut aega tagasi murult minema kaks kohale hiilinud elukat. Lilli, kelle kennelist koiotid hästi näha olid, ei lõpetanud muidugi lõugamist veel tükk aega peale seda, kui kutsumata külalised kadunud.

See oli koiotitel esimene kord nii jultunult päevavalges ligi tulla nende 3,5 aasta jooksul, mil me siin majas elanud oleme. Ööpimeduses on teine asi, tihtipeale oleme lausa ukse eest koiotikakat leidnud. Pauli sõnul olid loomad siiski kenasti prisked, terve väljanägemisega, nii et marutaudiga tegemist pole. Ja vaevalt haiged loomad ka kahekesi koos liiguksid. Nii et ei tea jah, mis neil siis täna arus oli. Viimane nädal aega on üsna külm olnud, ööseti minus kümne ligi, päeval mõned kraadid soojem. Aga muidu kena, päikeseline ja tuuletu - sooja otsima nad vaevalt tulid. Ja Lilli söögikausi korjan kah alati kohe eest ära, niipea kui tühi on, et toidulõhn üle kanjoni ei lehviks.

FOTO pärit arhiivist, sellel on kenasti näha murulapp, mida koiotid täna väisasid. Võiks lausa öelda, et tulid meile elutuppa, onju. Sealt rohu tagant algab kohe kanjon, nii et tegelikult pole ime, et meile siia igasuguseid metsaelukaid eksib. Ahjaa, ja need valged A4 paberilehed akendel, need on lindude tarvis. Kaks korda aastas, rändeaegadel, lähevad teised peast puhta segi, rammivad klaasi, arvates, et sealt saab läbi lennata. Mitte et meil akendest kahju oleks, aga linnukestest küll. Katse-eksituse meetodil avastasime selle paberitriki. Valge ristkülik hoiab enamiku eemale - peale üksikute kamikazede, kellest mõned on õnnestunud isegi elule tagasi toibutada.   
December 09/2017
"Danger was waking in the camp behind, first with one sharp cry, then another and another, until throat after throat took up the sound and the yapping turned into a roar." – Vingie E. Roe, The Maid of the Whispering Hills