HÄMMASTAV, KUI KIIRESTI INIMLOOM ON VÕIMELINE KOHANEMA.
Hmmm...las ma arvutan...neljas päev Kauail? Neljas jah. Esimesel kahel tundsin end võõrana, isegi hotellist väljaminek oli seiklus. Aga tänaseks on mul juba "oma" palmipuu, mille all teist hommikukohvi käin joomas (esimese, varahommikuse ajal pole ma pildistamiseks veel piisavalt ärkvel, hämaravõitu kah). Ja peale kerget lõunauinakut istusin täna "oma" kohal Sunset Wall'il, lasksin ookeanibriisil end äratada. Merekilpkonnade parv andis samal ajal veepiiril korraliku show.

Peentes Koloa Landing Resort villades, mis siin nö. esimeses reas asuvad, võid varbad praktiliselt elutoast vette pista. Meie oleme lihtsad tööinimesed, elame tagapool, hotellis, nii et tuleb jalad kõhu alt välja tõmmata, tervelt kolm - neli pikka minutit kõndida, enne kui ookeani äärde jõuad. Elu või asi! Parandan: Paul on Kauail tööinimene, mina olen saarel muiduleivasööjana:-)

FOTOD tehtud tänahommikust teist kohvi rüübates.
1. vaade palmi alt vasakule
2. minu isiklik palmipuu
3. vaade palmi alt paremale
4. vaade palmi alt otse ette. Varvastest lähima rannikuni (Uus-Meremaani) on linnulennult seitse tuhat kilomeetrit.
July 06/2017
“People seem to get used to anything, and it is a short step from adaptation to attachment.”
― Lionel Shriver