31. detsembril, TÄPSELT KESKÖÖL, alustasid koiotid oma aastavahetuse kontserti kanjoni vastaskaldal. No tõepoolest sekundilise täpsusega. Kaks öökulli, kes all kanjonis vastastikku vaikseid hõikeid vahetasid, end koiottidest muidugi segada ei lasknud. Business as usual. Me Pauliga kõõlusime parasjagu terrassil, vatid üll, vahtides vaheldumisi Orioni ning kaugemal orus sähvivaid Madrase uusaastarakette. Koioti-kell näikse täpset aega näitavat.
.......
Täna lõi Ameerika raudkull end me köögiakna vastu uimaseks. Väike haukaline, meie valduste alaline elanik. Toiduahelas aste kõrgemal nondest värvulistest, keda talvel söödame. Korra tabasime raudkulli lausa teolt, kui ta otse me elutoa akna all juncole turja kargas. Loodusel omad seadused. Aga jah, täna kuulis Paul köögiaknal kõva põmakat, asja uurima minnes leidis kulli sirakil maas, uimasena külma õhku ahmimas - päeval oli miinus 7C. Meil on õhuavadega 'linnukarp' garaazhis alati käepärast. Neid toibujaid siin jagub, aastaringi, suuremaid ja väiksemaid.
Novot. Raudkull karpi, kaas peale. Kui mõne aja pärast kontrollima läksime, oli karp ellu ärganud, nii et vähe polnud. Röövlind, olgugi tegu Põhja-Ameerika väikseima haukalisega, teeb meelemärkusele tulles ikka oluliselt rohkem mürglit kui junco või punarind. Egas midagi, lasime mõrvari taas vabadusse. Loodatevasti on tal vähemasti niipalju viisakust ning tänutunnet, et edaspidi oma veretöid väheke diskreetsemalt toimetab, lastes meil elutoas hommikukohvi nautida, teravate elamusteta:-)

----------

January 31, 2015. Coyotes started their nightly serenade exactly in the Midnight. Well done! Orion was bright, so were fireworks far away in Madras. 2016 will be an amazing year!
Jan01/2016