CHRYSLER MINIBUSSI IMELINE ÜMBERSÜND  
ehk enne kui road trippi lahkama hakata, rääkigem sõiduriistast.

Põhja-Ameerikas on kasutusel spetsiaalne termin - RV (Recreational Vehicle). Eesti keeli vast moto-kodu või ratastel maja. Maanteed neid siin täis, igat suurust ning karva. Meie nimetame enda masinat RVks muigamisi, aga no enama jao RV ülesandeid (elutuba, köök, magamistuba) täidab ta ära küll. WC ja vannituba asuvad muidugimõista sõiduriistast väljaspool.

Ega me poleks suurt tööd ette võtnud, aga Camp Fuckit eelmise road tripi lõpul tegi puust ja punaseks ette, et telk on mõnes olukorras ikka väga ebamugav. VÄGA. Tänaseks on ümbersündinud autol esimene reis seljataga ning meie Pauliga ei jõua Nevada lumetormi kui käivitavat jõudu ära tänada. Milline luksus, lükata voodilt päevatekk pealt ning pugeda põhku, selle asemel et telgi ja vaiadega rabistada. Telgi püstitamine ja mahavõtmine oli muide minu töö, Paul kokkas. Et uue elukorralduse kujunedes hommikuti mitte niisama käed rippus pealt vaadata, kuis abikaasa pliidi ja kohvikannuga tegutseb, leidsin endalegi rakendust. Nimelt vedelen kauem teki all, vahin läbi lahtise tagaluugi loodust, puhudes voodijalutsis (=köögis) toimetava mehega juttu. See ei ole üldse mitte kerge töö, unisena vestlust üleval hoida, uskuge mind. Aga mis ma siin ikka pikalt heietan, pigem panen pilte. Tere tulemast sõiduriistaga tutvumise tuurile.


Köök, nii nagu ta sõidu ajal välja näeb.


Köök, avatud. Sinine köögikapp sisaldab nõusid, tikke, maitseaineid, kohvikeetmiskraami, potte-panne ja tagavara-gaasiballoone pluss veel üht-teist nipet-näpet.


Voodi. USA voodimõõdud kannavad naljakaid nimesid. Meie oma on QUEEN (152 x 203 cm). See on ikka üsna suur voodi. Nood, kellele nimetame, et meil on Queen size bed autos, ei usu enne, kui uksed lahti teeme ja ette näitame. Madratsi tuunisin autosalongi kuju järgi. Patjade poolne osa on Queen mis Queen, jaluts mõni sentimeeter kitsam. 


Panipaigad. Voodi alla mahub kraami üksjagu. Feng Shui viibutab näppu, et asemealune peab tühi olema, aga autos teeme väikese erandi, onju. Road tripiks pakkisime riidekraami noisse läbipaistvatesse plastkonteineritesse, kummalgi kaks tükki. Jäid teised pooltühjaks, suvine aeg ju. Kusjuures, palju mugavam käsitleda kui kohvrit või spordikotti. Kolm ööd veetsime motellis, mitte looduses (pulmad!), no ja motellirahvas vahtis küll väheke imestunult, kui oma plastik-panipaiku tuppa transportisime. Küllap arvavad, et see miski uus trend.


Panipaigad kahel pool voodijalutsis. Kohvitass kenasti käepärane. Kogu projekt sai muide teoks sedamoodi, et Pauli hooleks olid 'kõvad' osad (voodiraam, köök), minu hooleks 'pehmed' (panipaigad, voodipesu).


Kardinad kah, kuis siis muidu.


Seda tüüpi padjapüürid on meid juba mõnda aega teeninud. Lageda taeva all või külmaga telgis magades hakkab ju kõgepealt peanupp külmetama. Proovisime mütse - no ei ole see. Magamiskottidel on peasoojendajad, aga me pole magamiskoti-usku. Mistap õmblesin püüridele fliisist lisad. Töötab imeliselt. Peaks vist patenteerima?


Väikesed lisatud mugavused.


Et kraam ikka käepärast võtta oleks.


Vein. Vein!
p.s. Seda ka veel, et kogu kupatust (voodi, köök jne) saab vajadusel välja tõsta, auto taas seitsme inimese sõiduriistaks pöörata. Ah et kuhu me tuleval aastal koera mahutame? No see plaan on ka juba peetud/välja mõõdetud. Koerapuur mahub voodijalutsisse, sõidu ajaks. Ööseks tõstame puuri välja, auto kõrvale. Ei ole siin enam midagi säärast luksust nagu Yarkol, et loom põõnab mõnusasti autos, samal ajal kui meie Pauliga telgis vihmade-tormide meelevallas oleme.

                                                                     June 16/2015