Eile sadas pikalt, päev otsa, maa oli selle eest nii tänulik, et. Naabri noored kassid, kes vist vaid paari vihma elus näinud, tippisid uudishimulikult ringi ja toppisid käppi lompidesse. Vesi kui element suht võõras neile, kõrbe-elu ikkagi.
Meil Pauliga pole aga aega lompides solistada:). Tõukame täiega mu rohelise kaardi asja, mis ikka veel ei liigu, aga nüüd juba peab liikuma,sest P komandeeritakse aprilliks-maiks Marshalli saartele rakette lennutama, ja, pagan võtku, enne  seda peab asjad ühele poole sama. Tüübiline suure masinavärgi teema. Aeglane ja kõike ühe lauaga lööv. Anyway, lets look at the bright side. Annab mulle hüva võimaluse oma asjaajamise-oskused proovile panna. Endale õlale patsutada, et võõras riigis paberimajandusega kenasti hakkama saan. Ühesõnaga, täna on mul kohtumine New Mexico congressman'i kontoris. Võtan dokumendipaki  kaenlasse ja lähen Föderaalorganite  peale kaebama:). Sest kohalikud omavalitsused togivad rõõmuga keskvõimule jalaga pehmesse kohta. Selleks on lausa vastav vorm congressman,i kodulehel : 'Help with Federal Agency' . Pole mina esimene ega viimane, immigratsiooniteemad ongi ühed peamised, millega asjatatakse. Küll ta nüüd liikuma hakkab. Kaks rauda tules lõppude lõpuks, 1.märtsil meil  appointment ka El Pasos, immigratsiooniameti kontoris. Küsimaks, et WTF is going on:)  Pöidlad pihku!
20.02.2013