Miks Sofi Oksanen meile, eestlastele, ei meeldi, võetakse Eesti Ekspressis kokku SIIN.
Kui Pam mind möödunud nädalal raamatuklubi õhtule kutsus, et ma Oksase (või Oksaneni, jumal seda teab, kumbamoodi õigem soomet käänata-pöörata :) "Puhastust" kommenteeriksin, ei teadnud mina Sofist palju muud, kui et tal on lahedalt gootilik riietumisstiil ja lahedalt kirju rastapatsi-pahmakas peas. Pluss üle Euroopa lausa rehaga igasugu kirjandusauhindu kokku aetud. Pluss pooliti eesti päritolu. Mind võttis Pam ette seetõttu, et klubiliikmed tahtsid oma silmaga elusat eestlast näha. Tolle rahvuse liiget, kellest "Puhastus" jutustab.
Noh, läksin raamatukokku, laenutasin ingliskeelse tõlke, lugesin läbi. Ei saa öelda, et oleks meeldinud, sedasorti kannatuste kirjeldused mulle ei 'meeldi'. Aga raamat kui selline on täitsa hea, möönan. Sotti saan ka sellest, miks ta (st. pakett nimega Sofi Oksanen) auhindu lõikab. Välimus, kirjutamis- ja esinemisoskus käsikäes. Mitte midagi ei saa ette heita, tehtagu järele.

Anyway, nimetet raamatuklubisse kuulub ca 20 naist (sh. elegantne pime vanaproua). Kogunevad kord kuus. Repertuaar tõsine, ei mingit Barbara Cartlandi või muud sarnast. "Puhastuse" osas mind eriti ei pinnitud, küll aga Eesti elu-olu osas, enne ja nüüd. Asjatundlikud küsimused, pean ütlema. Ajaloost teadsid küsijad kah üllatavalt palju. Väga vahva õhtu oli, meie võõrustajanna (edukas arhitekt) osutus suurepäraseks kokaks, laud oli itaalia roogadest lookas. Siinkohal tuleb meelde, kuidas paar aastat tagasi, kui ma USAs veel värske veri olin, veetsime Pauliga õhtu noorepoolsete ameeriklaste seltsis. Tundusin neile ilmselt väga võõra linnuna, mistap laoti mulle ette Kaks Küsimust. Võtsid jalust nõrgaks ja nõudsid tugevat enesevalitsust, tunnistan :) Esmalt päriti, kas ma tean, kes on Jesus Christ. Jõllitasin mõnda aega küsijale tummalt otsa, siis vastasin jaatavalt, pikemalt teemasse laskumata. Mispeale too vähekeseks ajaks muudele vestlus-aladele põikas, seejärel aga teise pommi lõhkas. Pärides, kas ma tean, kes on Michael Jackson (viimane oli siis veel täitsa elus). Et mitte asja teravaks ajada, tegin taas otsuse ühesilbilise vastuse kasuks. Küllap sellest järeldati, et olen evolutsioonitasemelt seltskonna nõudmistele vastav, tundes kahte inimeksistentsi võtmefiguuri - Jeesukest ja Jacksonit. Õhtu jooksul mind küsimustega enam ei tülitatud. Ja tolle seltskonnaga pole me enam suurt suhelnud kah... arusaadavatel põhjustel :)
17/09/2012